Ilm ja kliima. Kliimat kujundavad tegurid

Atmosfäär ehk õhkkond

Maad ümbritsevad erineva koostise ja oma­dus­tega õhu kihid ehk atmosfäär ehk õhk­kond (joonis 1.1.1). Kõige alumine õhu­kiht ehk troposfäär ulatub pooluste kohal umbes 8 km, ekvaatori kohal kuni 20 km kõrguseni. Seal kujuneb ilm, mis on atmosfääri pide­valt muutuv seisund: puhuvad tuuled, tekivad pil­ved, sajab vihma ja lund. Elus­olen­deid esineb ainult selles õhu­kihis. Meie tajume ilma õhu­tem­pe­ra­tuuri, õhu­niis­kuse, tuule, sade­mete, pilvisuse ja muude ilma­ele­men­tide ehk meteo­ro­loogi­liste elementide kaudu. Ilma­ele­men­tide kogum mingil hetkel teatud kohas ongi ilm.

Joonis 1.1.1. Atmosfääri ehitus. Atmosfäär ulatub maapinnalt umbes 1000 km kõrgusele. Mida kõrgemale, seda hõredam on õhk ja muutlikum õhu­temperatuur. Troposfääris alaneb temperatuur kõrguse kasvades keskmiselt 6 °C iga kilomeetri kohta.

Tuule suund – 

Tuule kiirus – 

Õhurõhk – 

Õhuniiskus – 

Igapäevases elus mõõdetakse õhurõhku elavhõbedasamba (Hg) kõrgusega mm-tes. Kui suur on normaalrõhk? Vali üks. 

  • 750 mm Hg
  • 760 mm Hg
  • 780 mm Hg

Lõpeta laused.

Kui õhurõhk mingil alal on 750 mm Hg, siis on sellel alal .

Kui õhurõhk mingil alal on 780 mm Hg, siis on sellel alal .

Ilmavaatlused

Ilma kohta saadakse andmeid vaatlustega, mida tehakse iga päev, ööpäev läbi samadel kindlatel kella­aegadel ilma- ehk meteoro­loo­gia­jaa­ma­des üle maailma. Teavet kogutakse enamasti järgmiste ilma­ele­men­tide kohta: õhu­tem­pe­ra­tuur, sademed, tuul, päi­kese­kiir­gus, õhu­niis­kus, õhu­rõhk, pilvisus ja mitme­sugused muud ilmas­tiku­näh­tu­sed. Ilma­jaa­mad paiknevad maa­keral tuhandetes koh­ta­des. Andmed registreeritakse ja neid saab ka arvuti­ekraanil näha.

Ilmajaamas kasutatavad mõõteriistad:
​sademetemõõtur
Ilmajaamas kasutatavad mõõteriistad:
​baromeeter õhurõhu mõõtmiseks
Ilmajaamas kasutatavad mõõteriistad:
​heliograaf – registreerib päikesepaiste kestust
Ilmajaamas kasutatavad mõõteriistad:
​anemomeeter tuule kiiruse ja tuulelipp tuule suuna määramiseks
  • künka nõlva kaldenurk
  • ujumiskohtade puhtus
  • päikesekiirgus
  • õhutemperatuur
  • puu kõrgus
  • õhurõhk ja -niiskus
  • mäe suhteline kõrgus
  • pilvisus ja sademed

Huvitav

Mõistete ilm ja kliima kõrval rää­gi­takse ka ilmas­ti­kust ehk paari jär­jes­ti­kuse aasta ilmast. Näiteks vii­ma­sel ajal on olnud suvel ilmastik jahe ja vihmane.

Temperatuuri mõõt­mi­seks kasu­ta­takse mitme­sugu­seid skaa­la­sid. 18. sajandi algul ehitas saksa füüsik Fahren­heit termo­meetri, kus­juu­res tema­nime­lise skaala järgi on jää sula­mis­tem­pe­ra­tuur 32 °F ja vee kee­mis­tem­pe­ra­tuur 212 °F. Rootsi tead­lane Celsius võttis veidi hiljem kasu­tu­sele nn Celsiuse skaala (jää sula­mis­tem­pe­ra­tuur 0 °C ja vee kee­mis­tem­pe­ra­tuur 100 °C). Ena­mi­kus rii­ki­des on kasutusel Celsiuse skaala, näiteks USA-s aga Fahren­heiti skaala.

Uuri foto skaalalt või teabeallikatest, kui suur on inimese normaalne kehatemperatuur Fahrenheiti skaala järgi.

Kumma skaala järgi on see õhu­tem­pe­ra­tuur mõõdetud?

  • Celsiuse skaala
  • Fahrenheiti skaala

Kui suur on õhutemperatuur teise skaala järgi?
Teise skaala järgi on °.

  • klimatoloog
  • meteoroloog
  • sünoptik
  1. Ilma prognoosib ja ilmakaarte koostab .
  2. Ilma uurib .
  3. Kliimat uurib .

Kus saab neid erialasid õppida? .

Vali ametid, kes vajavad oma töös informatsiooni ilma või kliima kohta. 

  • arst
  • ehitaja
  • kaevur
  • kosmeetik
  • lendur
  • meremees
  • põllumees
  • raamatupidaja
  • teadlane

Kliima

Ilm on küll iga päev erinev, kuid kunagi ei oota me näiteks Eestis jaa­nuari­kuus 30 kraadi sooja või jaani­päeval 20 kraadi külma. Pika­aja­liste vaatluste tulemusena on teada, millal on väga külm, millal on lumi maas ja millal see tõe­näo­li­selt sulab, mis ajal sajab palju vihma, millal on oodata tugevaid tuuli jne. Paljude aastate jooksul kujuneb välja ilmade korra­pärane vahel­du­mine ehk režiim, mida nimetatakse kliimaks ehk ilmastuks.

  • inimtegevus
  • jõelaevandus
  • laamade liikumine
  • maa ja mere jaotus
  • murenemine
  • pinnamood
  • turism
  • õhuliikumine
  • päikesekiirguse jaotumine Maal

Igapäevases elus on vajalik jälgida , aga kaugemas perspektiivis on hea teada asukoha .

Paljude aastakümnete, isegi aasta­sadade jook­sul tehtud ilma­vaat­luste põhjal saab otsus­tada kliima­muu­tuste üle. Välja on sel­gi­ta­tud põhjused, miks teatud piir­kon­nas on kuju­ne­nud just selline või teist­sugune kliima, see tähendab, mis­sugu­sed on kliimat kujun­da­vad tegurid ehk kliima­tekke­tegurid. Tähtsamad neist on:

  • päikesekiirguse jaotumine maa­kera pinnal, mis tuleneb koha geo­graa­fi­lisest laiusest,
  • õhuringlus atmosfääri alumistes kihtides,
  • ookeanide, merede ja mandrite jaotus maa­keral,
  • pinnamoe mõju,
  • inimtegevuse mõju.

Küsimused

  1. Analüüsi joonist 1.1.1. Leia, millisteks kihtideks atmosfäär jaotatakse. Mille poolest nad erinevad?
  2. Miks on kõrgmäestikus matkates raskem hingata?
  3. Too välja mõistete ilm ja kliima sar­na­su­sed ja erinevused.
  4. Vali mõni kliimat kujundav tegur ja kir­jelda oma sõnadega, kuidas see võiks mõju­tada sinu kodukoha kliimat.
Palun oota