Ilm ja kliima. Kliimat kujundavad tegurid

Atmosfäär e õhkkond

Maad ümbritsevad erineva koostise ja omadustega õhu kihid ehk atmosfäär ehk õhkkond (joonis 1.1.1.). Kõige alumine õhukiht ehk troposfäär ulatub pooluste kohal umbes 8 km, ekvaatori kohal kuni 20 km kõrguseni. Seal kujuneb ilm, mis on atmosfääri pidevalt muutuv seisund: puhuvad tuuled, tekivad pilved, sajab vihma ja lund. Elusolendeid esineb ainult selles õhukihis. Meie tajume ilma õhutemperatuuri, õhuniiskuse, tuule, sademete, pilvisuse ja muude ilmaelementide ehk meteoroloogiliste elementide kaudu. Ilmaelementide kogum mingil hetkel teatud kohas ongi ilm.

Joonis 1.1.1. Atmosfääri ehitus. Atmosfäär ulatub maapinnalt umbes 1000 km kõrgusele. Mida kõrgemale, seda hõredam on õhk ja muutlikum õhutemperatuur. Troposfääris alaneb temperatuur kõrguse kasvades keskmiselt 6 °C iga kilomeetri kohta.

Ilmavaatlused

llma kohta saadakse andmeid vaatlustega, mida tehakse iga päev, ööpäev läbi samadel kindlatel kellaaegadel ilma- ehk meteoroloogiajaamades üle maailma. Teavet kogutakse enamasti järgmiste ilmaelementide kohta: õhutemperatuur, sademed, tuul, päikesekiirgus, õhuniiskus, õhurõhk, pilvisus ja mitmesugused muud ilmastikunähtused. Ilmajaamad paiknevad maakeral tuhandetes kohtades. Andmed registreeritakse ja neid saab ka arvutiekraanil näha.

Huvitav

Mõistete ilm ja kliima kõrval räägitakse ka ilmastikust ehk paari järjestikuse aasta ilmast. Näiteks viimasel ajal on olnud suvel ilmastik jahe ja vihmane.

Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid skaalasid.

18. sajandi algul ehitas saksa füüsik Fahrenheit termomeetri, kusjuures temanimelise skaala järgi on jää sulamistemperatuur 32 °F ja vee keemistemperatuur 212 °F. Rootsi teadlane Celsius võttis veidi hiljem kasutusele nn Celsiuse skaala (jää sulamistemperatuur 0 °C ja vee keemistemperatuur 100 °C). Enamikus riikides on kasutusel Celsiuse skaala, näiteks USA-s aga Fahrenheiti skaala.

Uuri foto skaalalt või teabeallikatest, kui suur on inimese normaalne kehatemperatuur Fahrenheiti skaala järgi.
Ilmajaamas kasutatavad mõõteriistad:
​sademetemõõtur,
baromeeter õhurõhu mõõtmiseks,
heliograaf – registreerib päikesepaiste kestust,
anemomeeter tuule kiiruse ja tuulelipp tuule suuna määramiseks.

Kliima

Ilm on küll iga päev erinev, kuid kunagi ei oota me näiteks Eestis jaanuarikuus 30 kraadi sooja või jaanipäeval 20 kraadi külma. Pikaajaliste vaatluste tulemusena on teada, millal on väga külm, millal on lumi maas ja millal see tõenäoliselt sulab, mis ajal sajab palju vihma, millal on oodata tugevaid tuuli jne. Paljude aastate jooksul kujuneb välja ilmade korrapärane vaheldumine ehk režiim, mida nimetatakse kliimaks ehk ilmastuks.

Paljude aastakümnete, isegi aastasadade jooksul tehtud ilmavaatluste põhjal saab otsustada kliimamuutuste üle. Välja on selgitatud põhjused, miks teatud piirkonnas on kujunenud just selline või teistsugune kliima, see tähendab, missugused on kliimat kujundavad tegurid ehk kliimatekketegurid. Tähtsamad neist on:

  • päikesekiirguse jaotumine maakera pinnal, mis tuleneb koha geograafilisest laiusest,
  • õhuringlus atmosfääri alumistes kihtides,
  • ookeanide, merede ja mandrite jaotus maakeral,
  • pinnamoe mõju,
  • inimtegevuse mõju.

Küsimused

  1. Analüüsi joonist 1.1.1. Leia, millisteks kihtideks atmosfäär jaotatakse. Mille poolest nad erinevad?
  2. Miks on kõrgmäestikus matkates raskem hingata?
  3. Too välja mõistete ilm ja kliima sarnasused ja erinevused.
  4. Vali mõni kliimat kujundav tegur ja kirjelda oma sõnadega, kuidas see võiks mõjutada sinu kodukoha kliimat.
Palun oota