Jaagupi pere on kutsutud naabri tädi juubelile. Pidu toimub restoranis. Külalised istuvad lauda.
Kelnerid kannavad roogasid*. Jaagup istub isa ja ema vahel, teisel pool lauda on Teele ja Kaspar. Kõik on väga pidulik. Keegi vanem mees peab lühikese kõne, soovib naabritädile õnne ja pikka iga. Siis hakatakse sööma.
* roogasid – toiduportse
Kuhu on kutsutud Jaagupi pere?
Jaagup lõikab noa ja kahvliga praetükki. Äkki saab ta Teelelt laua alt müksu. Jaagup tõstab pea. Teele kortsutab etteheitvalt kulmu. Jaagup ei saa aru, mida ta valesti tegi.
Ta proovib veelgi püüdlikumalt praadi lõigata, aga jälle tunneb poiss müksu jala pihta. Teele nägu on nüüd päris kuri. Ikka ei saa Jaagup millestki aru. Igaks juhuks paneb ta noa ja kahvli taldrikule ning jätab söömise hoopis pooleli.
Teele kummardub ettepoole ja sosistab vennale: „Sul on nuga ja kahvel vales käes.”
Mida on Teele märganud?
Selle peale polnud Jaagup tulnudki. Oma arust on ta alati niimoodi söönud – kahvel paremas ja nuga vasakus käes.
„Miks sa ei söö?” küsib ema Jaagupilt.
„Teele ütles, et mul on nuga vales käes,” sosistab Jaagup vastu.
„Kõik on õige,” naeratab ema. „Sa oled ju vasakukäeline. Süües tulebki nuga hoida selles käes, mis on tugevam. Kui lõikad nõrgema käega, võib juhtuda äpardus*.”
Mispärast hoiab Jaagup nuga vasakus käes?
* äpardus – väike õnnetus
„Näiteks lendab praetükk hoopis naabri taldrikusse ja oledki oma toidust ilma,” ütleb isa, kes on juttu pealt kuulanud.
Jaagup võtab uuesti noa ja kahvli ning ikka nii, nagu tema on harjunud. Kuigi enamik inimesi sööb vastupidi – nuga paremas ja kahvel vasakus käes. Nemad on ju paremakäelised.
Alati ei tee inimesed midagi valesti, nad teevad lihtsalt teistmoodi. Inimesed on erinevad ja see ongi huvitav.
- Kas isa söögilauajutt on tõsilugu või naljalugu?
- Mis on seal naljakat, mis tõsist?
