Jõgi ja järv. Vesi kui elukeskkond

Jõed ja järved annavad Eesti loodusele ainulaadse ilme. Orgudes ja nõgudes helklevad jõed ja järved muudavad Eesti suhteliselt tasase maastiku vaheldusrikkamaks. Järvi on tublisti üle tuhande ning vooluveekogusid umbes seitse korda rohkem. Jõed ja järved on meie ühisomand ja looduslik rikkus.

Jõgede ja järvede väärtuseks on puhas vesi, mida inimene kasutab joogi- ja tarbeveena. Toiduks püüame jõgedest ja järvedest kala ja vähki. Veekogude ääres on aga meeldiv ja tervislik ka puhata ja supelda.

Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala asub Võrumaal. Jõe kaldal asub Eesti kõrgeim (43 m) liivakivipaljand – Härma ülemine müür.
​Kujuta iseennast pildile ja kirjelda, mida sa seal näed, kuuled, tunned ja teed. Otsusta, kas sellel on hommik, õhtu, päev, öö, kevad, suvi, sügis, talv, tuuline ilm, päikesepaisteline ilm, soe või jahe ilm. Mille järgi saad aru? Miks sa nii arvad?

Veekogusid oma tarbeks kasutades ei tohi aga unustada neis elavaid loomi ja taimi. Veetaimed ja -linnud hakkavad kergesti silma. Kuid jõe ja järve vees elab ka rohkesti organisme, keda me ei pruugi märgata. Mõned neist ujuvad vee all, mõned asuvad veekogu põhjas. Paljud neist, võib-olla veel kõige põnevamad, on nii väikesed, et saaksid neid avastada vaid lähedalt silmitsedes või lausa luupi appi võttes.

Kõik need olendid on ühel või teisel viisil vee-eluga kohastunud ja üksteisega seotud. Jõe ja järve elustik on mitmekesine ja muutub seda põnevamaks, mida põhjalikumalt seda uurida.

Palun oota