Hea noor sõber!

See õpik jätkab 8. klassis alustatud põhikooli süstematiseeritud keemiakursust. Sellega jõuab ühtlasi lõpule ka sinu keemiaalase põhikirjaoskuse omandamine. Lisaks elutähtsale ja meie planeedi levinuimale keemilisele elemendile hapnikule tutvud nüüd maailmaruumis kõige levinuma keemilise elemendi vesinikuga. Vee ja teiste elutegevuseks tähtsate ainete koostiselemendina on vesinik ka meie planeedil üks sageliesinevamaid keemilisi elemente. Pärast seda õpid tundma järgmist anorgaaniliste ainete põhiklassi, milleks on happed. Samuti õpid kindlaks tegema happelist keskkonda enda ümber.

Hapetele järgneb põgus tutvus metallidega, põhjalikumalt räägime rauast, alumiiniumist, vasest ja tsingist. Neid metalle toodetakse ja kasutatakse maailmas kõige enam. Metallide teemaga haakub järgmine anorgaaniliste ainete põhiklass – hüdroksiidid ehk alused. Selle teema raames õpid määrama aluselist keskkonda enda ümber. Samuti saad praktilise ülevaate, kuidas neutraliseerida happeid alustega ja vastupidi. Neutraliseerimisreaktsiooni käsitlemise tulemusena jõuad viimase ja kõige arvukama anorgaaniliste ainete põhiklassi –sooladeni. Sooladel on väga palju praktilisi rakendusi alates ravimitest ja lõpetades ehitusmaterjalidega ning keemiateadmised sooladest aitavad kaasa ka globaalprobleemide õigele mõistmisele.

Õpiku teine pool on pühendatud süsinikule ja selle ühenditele kui kogu eluslooduse vundamendile. Kõigist tänapäeval tuntud looduslikest ja tehisainetest moodustavad 95% süsinikuühendid. Ei ole ühtegi taime ega looma, inimesest rääkimata, kelle elutegevus poleks seotud süsinikuühenditega. Siit ei ole enam raske järeldada, miks põhikooli lõpetajal peab olema ülevaade ka nendest elutähtsatest ainetest.

Keemiaarvutustes on põhirõhk kaht tüüpi ülesannetel. Esmalt õpid gaasiliste ainete ruumala põhjal arvutama nende massi ja hulka. Teiseks õpid reaktsioonivõrrandite alusel hindama, kui palju võib saada reaktsioonisaadusi antud (võetud) lähteainete kogusest.

Sinu käes olev õpik on ülesehituselt sarnane 8. klassi õpikuga. Mõistete määratlused on antud lillal taustal, lisalugemiseks mõeldud materjal aga kollasel. Iga peatükk lõpeb lühikokkuvõttega „Jätame meelde!“, iga osa aga lõikudega „Kas tead ...“, „Kas oskad ...“. Nendest leiad teadmiste ja oskuste loetelu, mille pead peatükki õppides omandama. Kui hästi oled need selgeks saanud, saad kontrollida testist pealkirjaga „Harjutamine teeb meistriks“. Õiged vastused testi küsimustele leiad õpiku lõpus toodud lisas.

Õpiku lisast leiad mõistete seletused, indikaatorite vär­­vus­skaala erinevates keskkondades, tavalisemate ainete ja mineraalide käibenimetused ning lahustuvustabeli. Meelde saad tuletada hapete ja soolade nimetusi ning ainete pakenditel kasutatavaid rahvusvahelisi ohumärke. Loomulikult lõpevad lisad keemiliste elementide perioodilisustabeliga.

Kõige selle omandamiseks soovib sulle siiralt edu õpiku autor.

Palun oota