Anorgaanilised ja orgaanilised ained

Keemia 9. klassile

Õpiku autorid
Aarne Tõldsepp
Ülesannetekogu autorid
Aarne Tõldsepp, Vilja Toots
Kirjastus
Koolibri
või loo konto
või loo konto
  • Õppekomplektis on 71 peatükki ja õpetaja ülesannetekogus 58 ülesannet.
  • Õpiku autorid
    Aarne Tõldsepp
  • Ülesannetekogu autorid
    Aarne Tõldsepp, Vilja Toots
  • Aine
    Keemia
  • Klass
    9.
  • Kirjastus
    Koolibri
  • või loo konto

1. Sissejuhatus

Järg
Peatükk
1.1. Hea noor sõber!
Tasuta tutvumiseks!
1.2. Hea kolleeg!

2. Vesinikust hapeteni

Järg
Peatükk
2.1. Vesinik maailmaruumis ja meie ümber
2.2. Vesiniku saamine laboris ja tööstuses
2.3. Vesiniku füüsikalised omadused
2.4. Vesiniku keemilised omadused
2.5. Vesiniku rakendusi
2.6. Vesi kui levinuim aine meie planeedil
2.7. Vee omadusi
2.8. Vee tähtsus Maal
2.9. Gaaside molaarruumala
2.10. Gaaside ruumala seos nende massi ja osakeste arvuga
2.11. Hapete mõiste, koostis ja nimetused
2.12. Hapete kindlakstegemine
2.13. Happelahuste pH ja selle hindamine
2.14. Hapete saamine
2.15. Hapete omadusi
2.16. Hapete esindajaid
2.17. Kokkuvõtteks

3. Metallide keemia

Järg
Peatükk
3.1. Metallid keemiliste elementide perioodilisustabelis ja nende ehituse eripära
3.2. Metallid looduses
3.3. Metallide tootmine
3.4. Metallide füüsikalised omadused
3.5. Metallide keemilised omadused
3.6. Metallide korrosioon
3.7. Metallide sulamid
3.8. Metallide esindajaid
3.9. Kokkuvõtteks

4. Hüdroksiidid ehk alused ja soolad

Järg
Peatükk
4.1. Hüdroksiidide mõiste, koostis ja nimetused
4.2. Hüdroksiidide kindlakstegemine
4.3. Neutraliseerimisreaktsioon
4.4. Leeliste ja vees lahustumatute hüdroksiidide eriomadusi
4.5. Hüdroksiidide saamine
4.6. Soolade mõiste, koostis ja nimetused
4.7. Soolade valemite koostamine
4.8. Soolade omadusi
4.9. Soolade vesilahuste pH (keskkond)
4.10. Soolade saamisviise
4.11. Soolade esindajaid
4.12. Arvutusi reaktsioonivõrrandite järgi
4.13. Kokkuvõtteks

5. Süsinik. Süsinikuühendid

Järg
Peatükk
5.1. Süsinik meis ja meie ümber
5.2. Süsiniku aatomi ehitus ja oksüdatsiooniastme väärtused
5.3. Süsiniku aatom moodustab neli keemilist sidet
5.4. Süsiniku ahelad ja tsüklid
5.5. Süsinikul on erinevaid aatomeid
5.6. Teemant, grafiit, fullereenid
5.7. Süsi ja tahm
5.8. Süsiniku keemilised omadused
5.9. Süsinikoksiid ehk vingugaas
5.10. Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas
5.11. Süsihape ja selle soolad
5.12. Üksiksidemeid sisaldavad süsivesinikud
5.13. Maagaas
5.14. Kaksik- ja kolmiksidemeid sisaldavad süsivesinikud
5.15. Nafta
5.16. Alkoholide koostis, omadusi ja esindajaid
5.17. Etanooli tootmine
5.18. Karboksüülhapped
5.19. Rasvad
5.20. Süsivesikud
5.21. Valgud
5.22. Veidi toidukeemiat
5.23. Kokkuvõtteks

6. Loome õpitust terviku

Järg
Peatükk
6.1. Ainete ja mineraalide käibenimetusi
6.2. Hapete ja nendele vastavate soolade üldnimetused
6.3. Indikaatorite värvusi erinevates keskkondades
6.4. Hapete, hüdroksiidide ja soolade lahustuvus vees
6.5. Ainete rahvusvahelised ohumärgid
6.6. Keemiliste elementide perioodilisustabel

7. Lisad

Järg
Peatükk
7.1. Mõisted
või loo konto
Palun oota