Õpetaja saab haiget

ÕPETAJA SAAB HAIGET

Õpetaja Karl sai haiget ja oli natuke õnnetu. Ta oli ka pahane. Õpetaja Karl küsis: „Poisid, miks te liuvälja kooli ette tegite? See on väga ohtlik.” Me ütlesime: „Palun vabandust. See oli rumal tegu.” Õpetaja Karlil tuli hea mõte. Me läksime kooli koristaja juurde ja küsisime liiva. Siis läksime õue. Me puistasime liiva jää peale. Nüüd ei ole jää enam libe ja keegi ei saa haiget. Rohkem me ukse ette liuvälja ei tee. Nii me õpetaja Karlile lubasime.

UUED SÕNAD

koristaja
​liiv
​lubama
​ohtlik

puistama
​rumal
​tegu

Seotud sisu
Muud tegevused

1. ÕIGE VÕI VALE?

Puuduta parema käega oma lõuga, kui lause on õige! Võta vasaku käega oma paremast õlast kinni, kui lause on vale!

1. Õpetaja Kadri oli natuke õnnetu.

  • õige
  • vale

2. Õpetaja Karl oli pahane.

  • õige
  • vale

3. Lapsed läksid õpetaja Kadri juurde.

  • õige
  • vale

4. Poisid ei puistanud liiva jää peale.

  • õige
  • vale

5. Poisid lubasid, et rohkem nad ukse ette liuvälja ei tee.

  • õige
  • vale
Seotud sisu
Muud tegevused

2. JOONISTA PILT!

  1. Kirjuta vihikusse „Talv”.
  2. Joonista pildi keskele liumägi.
  3. Liumäe kõrvale joonista lumememm.
  4. Joonista pildile tüdruk, kes kelgutab.
  5. Joonista pildile päike.
  6. Värvi pilt!

MÄNGIME!

MU KOOLIKOTIS ON ... 
​Lapsed istuvad ringis. Esimene ütleb: „Mu koolikotis on veepudel.” Teine ütleb: „Mu koolikotis on veepudel ja pinal.” Kolmas ütleb: „Mu koolikotis on veepudel, pinal ja sinine ratas.” Ja nii edasi. Oluline on nimetada asju õiges järjekorras. Kellel läheb segamini, langeb välja. Võitja on see, kes jääb viimasena mängu. Võib teha ka näiteks neljaliikmelised rühmad. Kui mängida rühmas, siis vaatavad ühed lapsed teiste mängu pealt mängijate esimese eksimuseni, siis on järgmise rühma kord mängida. Võidab see rühm, kelle kotti mahub kõige rohkem asju.

Seotud sisu
Muud tegevused

3. RÄÄGI!

Ma lähen täna pärast kooli … koju, vanaema ja vanaisa juurde, sõbra juurde, trenni, lumelinna; uisutama, suusatama, kelgutama, …

Eile läksin ma pärast kooli … koju, vanaema ja vanaisa juurde, sõbra juurde, trenni, lumelinna; uisutama, suusatama, kelgutama, …

MINEMA

TÄNA

ma lähen
​sa lähed
​ta läheb

me läheme
​te lähete
​nad lähevad

ei lähe

EILE

ma läksin
​sa läksid
​ta läks

me läksime
​te läksite
​nad läksid

ei läinud

Seotud sisu
Muud tegevused

LISAÜLESANNE 1

RÄÄGI SÕBRAGA!

Piia, kuhu sa pärast tunde lähed?

Ma lähen pärast tunde koju. Ja pärast lähen trenni. Aga sina?

Ma lähen pärast tunde joonistamisringi. Pärast joonistamisringi lähen koju.
Seotud sisu
Muud tegevused