Talvepealinnas on ka suvel tore

Pühapäeval sõitsime Otepääle. Vaat seal on tõeline kuppelmaastik! Sõidad muudkui mäest üles ja mäest alla, mäest üles ning jälle alla. Nagu lõbustuspargis Ameerika mägedel!

Tegelikult on Otepää Eesti talvepealinn. Seal saab tegeleda paljude talispordialadega, näiteks suusatamisega. Ema ja isa rääkisid, et nemad on mitu korda Otepääl suusatanud. Seal on rasked, aga huvitavad suusarajad. Ema ütles, et ühest mäest ta ei julgenudki suuskadega alla sõita. Ta võttis hoopis suusad kätte ja jalutas mäest alla. Nii suured kuppelmäed on Otepääl!

Minu meelest on Otepääl ka suvel tore. Kui me olime umbes tund aega Otepääl ringi jalutanud, sain ma aru, mis seal linnas teistmoodi on. Väga palju inimesi tegid sporti või käisid spordiriietega ringi. Ma küsisin emalt vaikselt, miks see nii on. Kas Otepääl on praegu mingid võistlused? Ema seletas, et võistlusi seal vist praegu ei ole, aga see on küll õige, et paljud tulevad Otepääle sporti tegema. Otepääl on selleks väga head tingimused – metsad, künkad, spordiväljakud.

Me otsustasime ka sporti teha ja läksime metsarajale jooksma. Mina ja Juhan jooksime natuke, aga see oli nii raske! Me jalutasime raja algusesse tagasi ning jäime ema, isa ja Sikit ootama. Juhan arvas, et neil ei lähe väga palju aega, nad on ju sportlikud. Me ootasime ja ootasime, aga isa ja ema polnud näha. „Ei tea, kas nendega juhtus midagi?” küsisin. Juhan kehitas õlgu. Ma arvan, et ta oli ka juba natuke mures. Õnneks nägime varsti ema kollast särki metsa all vilksamas, isa oli ema kõrval ja Siki nende ees. Varsti jõudsid nad meie juurde. „Vaat see on trenn,” ütles isa väsinult ja istus meie kõrvale maha. „Kuppelmaastikku on ilus vaadata, aga siin sporti teha on hoopis teine asi,” lisas ta. Ema viskas end meie kõrvale pikali ja ütles: „Minu meelest võiks Otepääl lisaks talvepealinna aunimetusele veel üks aunimetus olla – Eesti spordipealinn.”