Tantsurütmid
Kirju kultuuripilt
Ladina-Ameerika koondab kaleidoskoobina palju erinevaid kultuuritraditsioone. Selle piirkonna riikides räägitakse hispaania, portugali ja prantsuse keelt ning sadu kohalikke keeli ja dialekte. 90% nende maade elanikkonnast on katoliiklased.
Esimeste eurooplastena asusid Ladina-Ameerikat koloniseerima portugallased ning hispaanlased. Mitmes seal sündinud tantsus kajastuvad Portugali ja Hispaania tantsutraditsioonid. Samade maade mõjul on Ladina-Ameerikas üks armastatuim muusikainstrument kitarr.
Hiljem asustati Ladina-Ameerika territooriumile ümber miljoneid mustanahalisi orje Aafrikast. Sealse muusika mõjutused tunneb ära ebatavaliste taktimõõtude, antifoonilise laulmisviisi ning helilaadi madaldatud 7. astme järgi.
Sisserännanud tõid kaasa oma kombed, kuid võõra kultuuri kõrval püüdsid oma traditsioone säilitada ka pärismaalased – kohalikud indiaani hõimud. Indiaani traditsioonidest on Ladina-Ameerika muusikas säilinud mitmed rituaalse tantsu elemendid, ka osa rütmipille (näiteks marakas) on sealt pärit.
Mäed, orud, kõrbed ja metsad
Ladina-Ameerika piirneb põhja poolt Mehhiko mägismaaga ja hõlmab kogu Kesk-ja Lõuna-Ameerika.
Ühest küljest ümbritsevad Ladina-Ameerika riike majesteetlikud Andid, lõunas laiub maailma kõige kuivem kõrb Atacama ning Amazonase jõe ürgorus vohavad lopsakad troopilised vihmametsad.
Piirkonda kuulub üle 20 riigi, suuremad ja mõjukamad neist on Brasiilia, Columbia, Venezuela, Peruu, Argentina, Tšiili ning Kariibi mere saarestikus asuvad Jamaica, Haiti ja Kuuba.
Ühendav tunnussõna – tants
Aegade jooksul on kõik eelpool nimetatud kultuurid omavahel segunenud, ent piirkonniti on üks või teine saanud valdavaks. Ladina-Ameerika muusikast rääkides kasutatakse ennekõike sõnu „temperament“ ja „tants“.
Paljudest Ladina-Ameerika rahvaste tantsudest on tänaseks kujunenud populaarsed seltskonna- ja võistlustantsud.
Brasiilia kultuuri tähtsündmuseks on näiteks igal aastal pealinnas Rio de Janeiros peetavad sambakarnevalid, kuhu sõidavad kokku kuulajad-vaatajad kõigist maailma paigust.
Samba
Vetruv tants
Samba on elavaloomuline tants, mis sündis 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Selle nimetus pärineb arvatavasti Aafrikast ning ka suur osa tantsuelemente on pärit mustanahaliste traditsioonist.
Samba taktimõõt on 2/4 ja igas taktis tehakse kolm tantsusammu. Iseloomulik on omapärane vetruv liikumine. Traditsioonilise saateansambli kõige tüüpilisemad pillid olid pandeiro ja cavaquinho.
Samba kuulub Ladina-Ameerika võistlustantsude hulka.
Bossa nova ja lambada
Samba kauge sugulane on bossa nova, mille 1950. aastatel tegi rahvusvaheliselt tuntuks jazz-muusik ja helilooja Antônio Carlos Jobim.
Võrreldes sambaga sisaldab bossanoova endas jazz’ilikke elemente ja on seetõttu harmooniliselt keerukam.
Kui samba on temperamentne ja rütmikas tants, siis bossanoovale on iseloomulik eriline nõtke voolavus. Jobimi bossanoova „The Girl from Ipanema“ on kahtlemata üks tuntumaid brasiilia viise.
Samba elementidest on tekkinud ka 1980. aastatel populaarseks saanud lambada ning 1990. aastatel tantsupõrandad vallutanud laul „Macarena“.
Pirulito
Õpi selgeks laulu „Pirulito“ ostinato’d ja saada meloodiat ksülofonil.
Ostinato
The Girl from Ipanema
Ostinato
Antônio Carlos Jobim. „Garota de Ipanema“
Tango
Tuliste tunnete tants
Argentinat tuntakse kui kirglike inimeste-, jalgpalli- ning tangomaad.
Tango on 19. sajandi lõpul Argentina suurlinnade Buenos Airese ja Montevideo alamklasside seas sündinud tants. Seda tantsiti orkestri saatel, kuhu traditsiooniliselt kuulusid viiul, klaver, flööt, kitarr ja akordion. Tangos on tunda hispaania tantsude fandango, flamenko ja Kuuba-Hispaania päritolu habaneera mõjutusi.
4/4-taktimõõdus tants on iseloomulikult sensuaalne ja dramaatiline, kinnises tantsuvõttes on ülakehad kontaktis, sammud ja (pea)pöörded on järsud ning teravad.
Tango kuulub võistlustantsude standardtantsude alagruppi, Ladina-Ameerika võistlustantsude hulka.
Silmapaistev tangode looja on argentiinlane Ástor Piazzolla.
Äkiline ja terav
Loobu tangost
Ostinato’d
Quien es ese pajarito?
Kuula ja harjuta laulu „Quien es ese pajarito?“ meloodiat.
Kuula ja harjuta laulu „Quien es ese pajarito?“ klaverisaadet.
Sõrmede asetus klahvidel
