Reividest klubimuusikani
Elektri hääl
Elektroonilist popmuusikat tehakse rütmimasinatel, süntesaatoritel, sämpleritel ning tänapäeval on abiks ka arvuti. Vokaali kasutatakse elektrooniliselt muundatud kujul.
Võtted ja vahendid
Elektroonilise tantsumuusika tähtsaim komponent on hüpnootilisena mõjuv rütm, sageli puuduvad meloodiajoonis ja tekstiline sõnum.
Uue muusika loomisel töödeldakse varem salvestatud muusikapalu. Ansambli liikmeteks on DJ-d, kes valdavad osavalt cut and paste-tehnikat.
House
House tekkis 1980. aastate keskpaiku Chicago klubis nimega The Warehouse. Selles stiilis võivad olla ühendatud nii disko-, jazz-, soul-, funk- kui ka latiinomuusika.
Taktimõõt on 4/4, rütmimasina basstrummiga rõhutatakse kõiki lööke. House’ist sai esimene muusikastiil, mis võimaldas toota lugusid arvutil kodust väljumata.
House’i alaliigid: acid house, hip house, deep house, pop house, speed garage jt.
Techno
Techno kujunes välja Detroitis paralleelselt house’iga. Euroopa techno’t mõjutas tugevasti Saksa ansambli Kraftwerk masinlik muusika.
Võrreldes house’iga on techno tempokam, tavaliselt ilma vokaalita. House’i eelkäijaks võib lugeda diskot, techno lähtus aga elektropopist ja soul’ist. Techno-lood on originaallooming ning sämplinguid üldjuhul ei kasutata. Tuntud esitajad:
Ansamblid
- Kraftwerk
- Aphex Twin
- Prodigy
- The Chemical Brothers
Solistid
- Afrika Bambaataa
- Jeff Mills
- Carl Craig
Ambient
Ambient ei ole mõeldud tantsimiseks, sageli kasutatakse sellist muusikat helitaustana. Stiil võib endas ühendada nii klassikalise-, elektroonilise- ja rahvaste muusika elemente kui ka jazz’i.
Ambient’i iseloomustab elektrooniline voolav ja hõljuv kõlapilt, millesse sageli põimuvad loodushelid (merekohin, vihmasabin jt). Selle stiili loojaks peetakse Brian Enot.
Trance
Trance on elektrooniline tantsumuusika, mis kujunes techno’st välja 1990. aastatel, sel on ühiseid jooni nii ambient’i kui ka acid house’iga.
Trance on kõrvadele pehmem ning rahulikuma tempo ja rütmiga kui acid house, kuid siiski mitte mõeldud kuulamiseks nagu ambient.
Klubimuusika algus
1990. aastatel hakati korraldama masstantsuüritusi reive, kus tantsiti house’i ja techno saatel. Reivikultuuri keskuseks sai Manchester Inglismaal.
Peagi keelustas Inglise parlament reivide korraldamise, määrates korralduse rikkujale 6 kuud vanglakaristust. Nimelt tarbiti reividel mõnuaineid, mille mõjul muututi ka vägivaldseks. Ülejäänud Euroopa reivis edukalt edasi kuni 1990. aastate lõpuni, mil nende asemele tulid klubiüritused. Tänapäeval kuulebki elektroonilist tantsumuusikat põhiliselt klubides, sellest ka nimetus – klubimuusika.
Breakbeat
Breakbeat on elektrooniline tantsumuusika, mis on saanud mõjutusi peamiselt reggae’st, olles aga poole kiirem.
Breakbeat on energiline ja rõõmsameelne ning erinevalt teistest elektroonilise popi stiilidest vähem hüpnootiline.
Jungle
Jungle arenes välja acid house’ist ning sai mõjutusi ka hiphopist ja reggae’st.
Iseloomulik on ülitihe trummipartii ning väljakostvad bassikäigud. Sämplingutes on kuulda kummaliselt süngeid mulksuvaid helisid, mis peaksid edasi andma müstilist džunglimeeleolu.
Drum’n’bass
Drum’n’bass’i levik algas 1990. aastatel Londonis ning on tihedalt seotud reivikultuuriga. See kasvas välja jungle’ist, millele viitab ühesugune trummi- ja bassipartii käsitlus.
Kui house’is ja techno’s on rütmipõhi üles ehitatud korduva basstrummi „matsu“ ümber, siis drum’n’bass’is kasutatakse keerukamaid rütmielemente, mida nimetatakse break’ideks.
Dubstep
Dubstep on elektroonilise tantsumuusika stiil, mis tekkis sajandivahetusel Londonis.
Selles on kiire pulss, sünkopeeritud rütmid ning 3. taktiosa rõhutamine. Esile tõuseb aeglase madala bassi võbelev järelkõla.
- House’ist tempokam, lähtub elektropopist ja soul’ist:
- Sageli helitaustaks, mõeldud kuulamiseks:
- Keerukamates rütmielementides kasutatakse break’e:
- Basstrumm rõhutab kõiki lööke taktis:
- Reggae’st poole kiirem:
- Sünkopeeritud rütmid ja rõhk 3. taktiosal:
- Tihe trummipartii meenutab müstilist džungliskäiku:
- Ühised jooned nii acid house’i kui ka ambient’iga:
