Loodus ja inimtegevus

Looduskeskkond koosneb eluta ja elusloodusest. Eluta looduse moodustavad pinnaehitus, veestik ja õhkkond; eluslooduse aga taimed, loomad ja inimesed. Elu areng maakeral toimub looduse ja inimtegevuse vastastikusel mõjul. Varem määras loodus inimese ja ühiskonna arengut, nüüd mõjutab aga inimene keskkonda ning muudab elu maakeral sageli kiiremini, kui loodus ise seda teha suudab.

Millega tegelevad geograafid tänapäeval?

Geograafia on teadus Maast. Sõna „geograafia” tuleb kreeka keelest ja tähendab Maa kirjeldust.

Vanasti tegelesid geograafid vaid Maa ja selle eri piirkondade kirjeldamisega. Kuigi maadeavastuste aeg on ammu möödas, on teadmised geograafiast ka edaspidi tähtsad ja vajalikud. Geograafid vaatlevad keskkonda ja õpivad seda tundma. Neid huvitavad nii loodusnähtused kui ka inimtegevus, maakera piirkondlikud erinevused ja see, mis neid põhjustab. Uuritakse maastikke ja inimühiskondi, küsitletakse inimesi ja analüüsitakse kogutud andmeid.

Geograafid ekspeditsioonil Kanadas Fraseri jõel

Geograafia huviobjektiks on kogu maakera: mandrid, maailmajaod, riigid, maakonnad, linnad, vallad ja veelgi väiksemad alad. Uurimistulemusi kujutatakse sageli kaartidel, mis on ühed olulisemad geograafide töövahendid ja töötulemused. Varem uurisid geograafid põhiliselt seda, kus mingi piirkond maailmas asub, milline on seal loodus ja millega inimesed tegelevad.

Kartograaf lisab uuendusi kaardipildile

Tänapäeval huvitab geograafe lisaks ka see, miks üks piirkond teisest erineb, kuidas on loodus ja ühiskond omavahel seotud ning mis põhjustab muutusi eri piirkondade looduses ja inimtegevuses. Geograafia eesmärk on pöörata ka inimeste tähelepanu keskkonna­probleemidele ja leevendada juba tekkinud kahju.

Loodusgeograafia kirjeldab ja selgitab eluta ja eluslooduse olemust, looduses toimuvaid protsesse ja nähtusi ning loodusnähtuste omavahelisi seoseid. Loodusgeograafid uurivad näiteks mägesid, jõgesid, pinnamoodi, taimkatet ja kliimat.

Inimgeograafia uurib inimesi ja inimtegevuse eripära erinevates piirkondades. Näiteks tegeldakse rahvastiku, majanduse ja kultuuri küsimustega, uuritakse linnu ja maapiirkondi.

Linnaplaneerijad arutamas uue detailplaneeringu üle
Tartu Ülikooli inimgeograafid uurivad inimeste liikumist mobiiltelefonide positsioneerimise abil
​Saadud andmeid kasutatakse näiteks linnaplaneerimises, turisminduses ja keskkonnamõjude hindamisel.
  • inimeste arvu muutumist riigis
  • kaubandusettevõtete paiknemist
  • pinnavormide kujunemist
  • maavärinate tugevust
  • geneetiliselt muundatud toiduainete tootmist
  • fotodel
  • tabelites
  • kaartidel
  • diagrammidel
  • jõe voolukiiruse mõõtmine
  • mullatüüpide määramine
  • õhutemperatuuri mõõtmine
  • inimeste loendamine
  • linnaruumi planeerimine
  • põhjavee proovide võtmine
  • ühistranspordi kasutajate loendamine
  • rahvastiku paiknemise uurimine

Kuidas tehakse geograafilisi uuringuid?

Geograafilistes uuringutes kasutatakse järjest enam moodsat tehnoloogiat. Tundlike ja keeruliste mõõteriistadega mõõdetakse eluta ja eluslooduse nähtusi, registreeritakse muutusi maas, vees ja õhus.

Ümber Maa tiirlevad satelliidid pildistavad maakera pinda väga suure täpsusega. Satelliidipiltide kaudu uuritakse keskkonna­muutusi suurtel aladel, näiteks kui palju on raiutud Lõuna-Ameerikas vihmametsi, kui palju laienenud Aafrika kõrbed või kasvanud maailma linnad. Võimsad arvutid vahendavad uurimistulemusi kiiresti kõikjale, kus on internetiühendus.

NASA (Ameerika Ühendriikide Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus)
​Landsati satelliit ​NASA Landsati satelliit teeb tiiru ümber maakera 99 minutiga. Seega ühe ööpäeva jooksul jõuab satelliit teha umbes 15 tiiru. Landsat pildistab 185 km laiust maa-ala ja kogu maakera saab ta pildistatud 16 päevaga.
2011. a märtsis Jaapanit tabanud tsunami uhtus merele hulga rususid
​Rusude asukoht Vaikses ookeanis on teada tänu satelliitidelt hangitud teabele.

Tehnoloogia võimaldab teha kaarte igast maailma piirkonnast. Paberkaartidele lisaks kasutatakse arvutikaarte, mida saab vaadelda internetis.

Oma tähtsust pole kaotanud ka traditsioonilised uurimismeetodid. Geograafid teevad endist viisi ilmavaatlusi, mõõtmisi looduses, kaardistavad maastikku ja korraldavad küsitlusi.

Mõtle

  • Mis sa arvad, kas arvutite üha laiem kasutamine on geograafiliste uurimistööde läbiviimist lihtsustanud või mitte? Miks?
Metsa vähenemine Amazonase vihmametsas aastatel 2000–2010
​​2000
Metsa vähenemine Amazonase vihmametsas aastatel 2000–2010
2001
Metsa vähenemine Amazonase vihmametsas aastatel 2000–2010
2002​
Metsa vähenemine Amazonase vihmametsas aastatel 2000–2010
2003
Metsa vähenemine Amazonase vihmametsas aastatel 2000–2010
2004
Metsa vähenemine Amazonase vihmametsas aastatel 2000–2010
2005
Metsa vähenemine Amazonase vihmametsas aastatel 2000–2010
2006
Metsa vähenemine Amazonase vihmametsas aastatel 2000–2010
2007
Metsa vähenemine Amazonase vihmametsas aastatel 2000–2010
2008
Metsa vähenemine Amazonase vihmametsas aastatel 2000–2010
2009
Metsa vähenemine Amazonase vihmametsas aastatel 2000–2010
2010

Mõtle

  • Mis võib olla metsade vähenemise põhjus?
  • Mis võib olla metsade vähenemise tagajärg?
  • õhus toimuvate protsesside uurimiseks
  • maapinnal toimuvate protsesside ja muutuste uurimiseks
  • loomaliikide määramiseks
  • teiste planeetide uurimiseks

Kuidas jaotuvad Maal mandrid, maailmajaod ja ookeanid?

Mandrid ja maailmajaod

Miljoneid aastaid kestnud looduslike protsesside tagajärjel on kujunenud maakera suurimad maismaaosad ja ookeanide nõod. Need on kuus mandrit ehk kontinenti: Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia ja Antarktis.

Mandrid on väga erineva suurusega: suurim manner Euraasia on väikseimast – Austraaliast – umbes seitse korda suurem. Austraalia on omakorda üle kolme korra suurem maailma suurimast saarest Gröönimaast.

Mandrid on üksteisest eraldatud enamasti ookeanide, merede ja väinadega, mis kõik koos moodustavad maailmamere.

Maailmameri jagatakse viieks ookeaniks: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Lõuna-Jäämeri ja Põhja-Jäämeri.

Vaikne ookean 155,6 mln km2
Atlandi ookean 76,7 mln km2
India ookean 68,6 mln km2
Lõuna-Jäämeri 20,3 mln km2
Põhja-Jäämeri 14,0 mln km2

Maailmajaod on suured maismaa-alad, mille piirid on kokkuleppelised ja seotud peamiselt inimasustuse ja kultuuriajalooga, vähem looduslike protsessidega.

Maailmajagusid on nagu mandreidki kuus: Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia ja Okeaania ning Antarktika. Maailmajaod hõlmavad mandri koos seda ümbritsevate saartega (Aafrika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika), vaid osa mandrist (Euroopa, Aasia) või isegi mitu mandrit (Ameerika).

Mõtle

  • Leia kaardilt meresid, mida mööda kulgeb Euroopa ja Aasia piir.
  • Aafrika
  • Euraasia
  • Austraalia
  • Antarktika
  • Ameerika
  • Euraasia
  • Aafrika
  • Austraalia ja Okeaania

 on suured maismaa osad, mis on ümbritsetud . Suurim neist on  ja väikseim  on suur maismaa-ala, mis võib hõlmata tervet  või osa sellest ning seda ümbritsevaid .