Selleks, et kanda looduses mõõdetud kaugused plaanile või kaardile, tuleb mõõte vähendada. Kui meil on vaja joonistada maja, mille külgede pikkus on 20 meetrit, siis tuleb mõõte vähendada vähemalt 100 korda, selleks et maja õpiku leheküljele mahuks. Kihnu saart peaksime vähendama umbes 30 000 korda ja tervet Eestit 1 500 000 korda. Niisiis, mida suurem on objekt või territoorium, mida tahame kaardile kanda, seda suurem peab olema ka vähendamise aste. Seda vähendamise astet väljendatakse kaardil mõõtkava abil.
Mida näitab kaardi mõõtkava?
Kaardi mõõtkava on suhtarv, mis näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud.
Mõõtkava esitatakse kaartidel tavaliselt kahel viisil: joonmõõtkavana või arvmõõtkavana.
Joonmõõtkava esitab vahemaid piltlikult. See on mõõduriba, mille jaotis näitab, kui pikad on maastikul meetrites või kilomeetrites mõõdetud jooned kaardi pinnal. Sirkli või paberiribaga on lihtne mõõta kahe punkti vahelist kaugust kaardil ja, kõrvutades seda joonmõõtkavaga, leida nende punktide tegelik vahemaa.
Arvmõõtkava esitatakse suhtena, mis näitab, kui palju kaardil mõõdetud ühikule vastab samu ühikuid looduses. Näiteks mõõtkava 1 : 300 000 (või ka 1/ 300 000) tähendab, et ühele sentimeetrile kaardil vastab 300 000 sentimeetrit ehk 3 kilomeetrit looduses. Arvmõõtkava on tegelikult lihtmurd, mille võib kirja panna nii, et murru lugejas on 1 ja nimetajas arv, mis näitab, mitu korda on pikkusi vähendatud. Vaadates kaarte arvutis, kaardi suurendamisel ja vähendamisel arvmõõtkava muutub. Antud peatükis on kasutatud paberõpiku kaarte, mistõttu arvutiekraanil ei pruugi nende mõõtkava õige olla.

All vasakul on esitatud joonmõõtkava, üleval vasakul aga arvmõõtkava. Punane ruut kaardil Kihnu saare ümber tähistab alloleva kaardi ulatust.
Võrdlusmõõtkava on lihtsustatud arvmõõtkava. 1 cm – 3 km tähendab, et ühele sentimeetrile kaardil vastab 3 kilomeetrit looduses. Sel juhul võib kahe punkti vahemaa mõõta kaardil tavalise joonlauaga ja arvutada, kui pikk on see joon looduses.

Siin kaardil on lisaks arv- ja joonmõõtkavale antud ka võrdlusmõõtkava.
Kuidas jaotatakse kaarte mõõtkava alusel?
Mõõtkava alusel jaotatakse kaardid tavaliselt kolme rühma: suure-, keskmise- ja väikesemõõtkavalised.


Punane kastike näitab eelmise, suuremõõtkavalise kaardi ulatust.

Punane kastike näitab eelmise, keskmisemõõtkavalise kaardi ulatust.
Suuremõõtkavalistel kaartidel jääb mõõtkava vahemikku 1 : 10 000 – 1 : 100 000. Kuna sellisel kaardil on suur suurendus, siis mahub kaardile vaid suhteliselt väike maapinna tükk. Nendeks kaartideks võivad olla näiteks linnaplaanid, suur osa topograafilisi kaarte või ka orienteerumiskaardid. Kaarte, millel on veelgi suurem mõõtkava kui 1 : 10 000, on tavaks kutsuda plaanideks. Mida suurem on kaardi mõõtkava, seda täpsem on kaart.
Mõõtkavaga 1 : 100 000 – 1 : 1 000 000 kaarte peetakse keskmisemõõtkavalisteks kaartideks. Neile mahuvad maakonnad ja ka väiksemad riigid. Sellised kaardid saadakse tavaliselt suuremõõtkavaliste kaartide vähendamisel ja need sobivad hästi ülevaatekaartideks.
Väikesemõõtkavaliste kaartide mõõtkava on väiksem kui 1 : 1 000 000. Enamik atlaste kaarte, samuti suurte riikide, mandrite ja maailma seinakaardid on väikese mõõtkavaga. Väikesemõõtkavalisele kaardile mahuvad küll ulatuslikud alad, aga kõike on kujutatud lihtsustatult või isegi moonutatult.
Mida tähendab kaardi üldistamine?
Mõõtkavast oleneb, kui palju teavet kaardile mahub. Nagu ka eelmistelt kaartidelt oli näha, saab suuremõõtkavalisele kaardile paigutada iga hoone, jõekääru või rajakese. Väikesemõõtkavalisel kaardil oleksid need samad asjad aga imetillukesed ja silmale eristamatud. Seetõttu tuleb kaardi mõõtkava vähendamisega muuta ka kaardi välisilmet. Et kaart oleks endiselt loetav ja arusaadav, võib
- vähemolulised asjad, näiteks väiksemad teerajad, ära jätta;
- lihtsustada joonte kuju, näiteks joonistada jõed sujuvama joonega;
- liita erinevad leppemärgid üheks, näiteks joonistada linn lihtsa ringina;
- nihutada leppemärke nii, et need üksteisega ei kattuks.
Sellist kaardipildi lihtsustamist, mille tulemusena kaardi loetavus paraneb, nimetatakse kaardi üldistamiseks. See on kaarditegija ehk kartograafi olulisim oskus – edastada vajalik kaardiinfo kasutajale selgelt ja arusaadavalt.

Mõõtkava vähendamisel ehk kaardipildi ulatuse suurendamisel üldistavad arvutikaardid kaardipilti automaatselt.
Mõtle
- Võrdle eri mõõtkavas kaardipilte Matsalu lahest. Milliseid üldistusi on mõõtkava vähendamisel tehtud?
Mõisted
- mõõtkava – vähendamise aste, suhtarv, mis näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud
- suuremõõtkavaline kaart – kaart, mille mõõtkava on vahemikus 1 : 10 000 – 1 : 100 000
- keskmisemõõtkavaline kaart – kaart, mille mõõtkava on vahemikus 1 : 100 000 – 1 : 1 000 000
- väikesemõõtkavaline kaart – kaart, mille mõõtkava on väiksem kui 1 : 1 000 000
- üldistamine – kaardipildi lihtsustamine, et kaart oleks selgem ja paremini mõistetav