Kordamine. Kaardiõpetus

2.1. Maa kuju ja suurus

Kordamisküsimused

  1. Kuidas kujutasid Maad muinasaja inimesed?
  2. Mille põhjal järeldati antiikajal, et maakera on ümmargune?
  3. Nimeta kuulsaid maadeavastajaid ja mida nad avastasid.
  4. Kui suur on maakera?
  5. Miks on vaja teada Maa kuju ja suurust?

Ülesanded

Antarktis

  • manner
  • maailmajagu

Aafrika

  • manner
  • maailmajagu

Austraalia

  • manner
  • maailmajagu

Euraasia

  • manner
  • maailmajagu

Põhja-Ameerika

  • manner
  • maailmajagu

Austraalia ja Okeaania

  • manner
  • maailmajagu

Antarktika

  • manner
  • maailmajagu

Euroopa

  • manner
  • maailmajagu

Ameerika

  • manner
  • maailmajagu

Aasia

  • manner
  • maailmajagu

Lõuna-Ameerika

  • manner
  • maailmajagu

Põhja-Ameerika ja Euraasia vahel laiub  .

Maailmamere suurim ookean ehk   uhub  mandri rannikut.

Euraasiast lõunasse jääb , Aafrikast läände aga .

Lõuna-Ameerika ja Antarktise vahel on .

  • kerakujuline; läbimõõt on mistahes suunast mõõtes sisuliselt sama
  • peaaegu kerakujuline; läbimõõt pooluse vahel on veidi väiksem kui ekvaatoril
  • peaaegu kerakujuline; läbimõõt pooluse vahel on veidi suurem kui ekvaatoril
  • vahemaade leidmiseks
  • teadustöö tegemiseks
  • riigi haldamiseks
  • kaartide tegemiseks
  • asukoha määramiseks

2.2. Kaartide mitmekesisus

Kordamisküsimused

  1. Milleks on kaarte vaja?
  2. Mille poolest erinevad üldgeograafilised kaardid ja teemakaardid?
  3. Mis on erikaart?
  4. Mille poolest erinevad aerofotod ja satelliidifotod?
  5. Milleks kasutatakse leppemärke? Too näiteid eri tüüpi leppemärkidest.

Ülesanded

      • taluplaan
      • Euroopa looduskaart
      • Tallinna turismikaart
      • Eesti põhikaart
      • Euroopa kliimakaart
      • Vooremaa topograafiline kaart
      • orienteerumiskaart
      • Saaremaa mullastiku kaart
      • poolkerade füüsiline kaart
      • Ida-Virumaa majanduskaart
      • Eesti füüsiline kaart
      • Eesti rahvastiku tiheduse kaart
      • Maakerast või mingist piirkonnast tehtud vähendatud ülevaatlik kujutis
      • Maakerast või mingist piirkonnast tehtud suurendatud üksikasjalik kujutis.
      • Maakera või mingi piirkonna kujutis tegelikes mõõtmetes.
      • Eesti aluskaart
      • Eesti baaskaart
      • Eesti põhikaart
      • Eesti üldkaart
      • Eesti peakaart
      • Kaardile on kantud kohanimed ja muud kaardikirjad, mida aerofotol ei ole
      • Kaardil puuduvad legend ja mõõtkava, kuid aerofotol on need olemas
      • Kaardil on kujutatud kõiki maastikuelemente, kuid aerofotol rõhutatud vaid tähtsamaid ja püsivamaid maastikuelemente
      • Enamasti on kaardile kantud kaardivõrk ja koordinaadid, kuid aerofotol neid ei ole
      • Kaardil kujutatakse objekte ja nähtusi leppemärkidega, aerofotol leppemärgid puuduvad
      • Kaardil on üht ja sama tüüpi pinnad sama tooni, aerofotol aga toonid ja varjundid vahelduvad

      2.3. Arvutikaardid

      Kordamisküsimused

      1. Kuidas arvutikaarte liigitatakse?
      2. Mis on GIS?
      3. Mille poolest erineb interaktiivne kaart trükikaardist?
      4. Mida mõistetakse interaktiivsuse all?

      Ülesanded

      • Saab teha päringuid täiendava teabe saamiseks kaardiobjektide kohta.
      • Saab lisada teavet ja leppemärke.
      • Saab kaardipilti muuta ja täiendada.
      • Mõeldud kasutamiseks ainult spetsialistidele.
      • Saab mõõta vahemaid ja pindalasid ning teha kindlaks koordinaate.
      • Nende kasutamine on väga kallis.
      • Koosneb mitmest kaardikihist, mida saab sisse ja välja lülitada.
      • Otsingumootori abil saab kiiresti leida soovitud objekti või asukohta.
      • Nii saab teha kaardi suurema ala kohta.
      • Kaarditegemise programm teisiti ei tööta.
      • Sest kaardil on väga palju andmeid ja teemakihtide kaupa on kaardiga mugavam töötada.
      • Kaarti ei saa ilma eri kihtideta paberile trükkida
      • ruumiandmete hankimiseks ja analüüsimiseks
      • trükikaartide valmistamiseks
      • mitmesuguste päringute teostamiseks ja ülesannete lahendamiseks
      • arvutikaartide koostamiseks
      • metsas orienteerumiseks

      2.4. Mõõtkava ja vahemaade mõõtmine

      Kordamisküsimused

      1. Millised on mõõtkava esitamise viisid?
      2. Kuidas arvutatakse vahemaade tegelikku pikkust eri mõõtkavaga kaartide põhjal?
      3. Kuidas jaotatakse kaarte mõõtkava alusel?
      4. Mida tehakse kaardi üldistamiseks?

      Ülesanded

      • suuremõõtkavalisele kaardile
      • keskmisemõõtkavalisele kaardile
      • väikesemõõtkavalisele kaardile
      • joonmõõtkava
      • arvmõõtkava
      • võrdlusmõõtkava
      • 1 : 1 500 000
      • 1 cm - 150 km
      • suuremõõtkavalisele kaardile
      • keskmisemõõtkavalisele kaardile
      • väikesemõõtkavalisele kaardile
      • suuremõõtkavalist kaarti
      • keskmisemõõtkavalist kaarti
      • väikesemõõtkavalist kaarti

      2.5. Suunad looduses ja kaardil

      Kordamisküsimused

      1. Mille järgi määratakse suunda looduses?
      2. Mis on asimuut?
      3. Kuidas määratakse asimuuti?
      4. Kuidas orienteeritakse kaarti kompassiga, kuidas kohalike objektide abil?

      Ülesanded

      • Päikese
      • tähtede
      • Kuu
      • vee voolamise
      • lume sulamise järgi künka eri nõlvadel
      • sambla tiheduse järgi puutüvedel
      • päripäeva loetud nurk lõunasuuna ja meid huvitava suuna vahel
      • päripäeva loetud nurk põhjasuuna ja meid huvitava suuna vahel
      • vastupäeva loetud nurk lõunasuuna ja meid huvitava suuna vahel
      • vastupäeva loetud nurk põhjasuuna ja meid huvitava suuna vahel

      2.6. Asukoha määramine. Geograafilised koordinaadid

      Kordamisküsimused

      1. Kuidas määratakse asukohta aadressi järgi?
      2. Mis on geograafiline pikkus ja geograafiline laius?
      3. Kuidas määratakse kaardilt etteantud punktide geograafilisi koordinaate?
      4. Mis on kaardivõrk ja milleks seda vaja on?
      5. Milleks kasutatakse GPS-vastuvõtjat?

      Ülesanded

      • algmeridiaani
      • lõppmeridiaani
      • algparalleeli
      • lõpp-paralleeli

      meridiaanil?

      paralleelil?

      • 360°
      • 180°
      • 90°
      • 360°
      • 180°
      • 90°
      • Maa keskpunktis mõõdetakse nurk ekvaatoritasapinna ja meid huvitava punkti vahel maapinaal.
      • Mõõdetakse kaugus algmeridiaani ja meid huvitava punkti vahel.
      • Mõõdetakse kaugus ekvaatori ja meid huvitava punkti vahel.
      • Maa keskpunktis mõõdetakse nurk algmeridiaanitasapinna ja meid huvitava punkti vahel maapinnal.
      • meridiaanide ja paralleelide võrgustik kaardil
      • internetis olevate kaartide võrgustik
      • maakera eri piirkondi kujutatavatest satelliidipiltidest kokku pandud kaardipilt
      • kaardiatlas

      2.7. Ajavööndid

      Kordamisküsimused

      1. Miks ei kasutata igapäevatoimetustes kohalikku päikeseaega?
      2. Mis on ajavööndid ja vööndiaeg?
      3. Mida tähistab nullmeridiaan ja mida kuupäevaraja?
      4. Mille poolest erineb suveaeg talveajast? Miks seda kasutatakse?

      Ülesanded

      Sa sõidad klassiga Ameerika Ühendriikidesse. Teie lennuk tõuseb Tallinnast õhku kell 13:30 ja jõuab Los Angelesse 12 tunni pärast. Kell on Los Angelseses siis .

      Eesti ralliekipaaž sõitis Austraaliasse maailameistrivõistluste etapile. Nende lennuk tõusis Istanbulist õhku kell 14:00 ja lendas 16 tundi. Sydneys maandus lennuk kohaliku aja järgi kell .

      • iga paarikümne km järel on kohalik päikeseaeg minuti võrra taga pool
      • iga paarikümne km järel on kohalik päikeseaeg minuti võrra eespool
      • kogu meridiaani ulatuses on kohalik päikeseaeg sama
      • Lima (Peruu) – Sydney (Austraalia)
      • Jakarta (Indoneesia) – Mumbai (India)
      • Santiago (Tšiili) – Wellington (Uus-Meremaa)
      • Seattle (Ameerika Ühendriigid) – New York (Ameerika Ühendriigid)
      • Talveajal on suveajaga võrreldes rohkem valget aega
      • Talveajal on suveajaga võrreldes vähem valget aega
      • Talveaeg on suveajast tunni võrra taga
      • Talveaeg on suveajast tunni võrra ees

      Mõisted

      Täht taevas