Riigid maailma kaardil

Maailma poliitilisel kaardil kujutatakse maailma riike ja piire nende vahel. Riik on geograafiliselt määratletud piirkond, millel on oma kindel territoorium, püsirahvastik ja juhtimine.

Riigid on omavahel kokku leppinud, kuidas kasutada mitte ühelegi riigile kuuluvaid meresid, õhuruumi ning seal asuvaid loodusvarasid.

Poliitiline kaart võib kujutada ka riikidevahelisi liite, ühiste huvide ja omavahelise koostöö arendamiseks moodustatud ühendusi. Üks neist on Euroopa Liit, kuhu kuulub ka Eesti.

Kohaliku elu paremaks juhtimiseks on riigid jaotatud väiksemateks üksusteks, milleks Eesti puhul on maakonnad, vallad ja linnad. Seetõttu saab poliitilisele kaardile kanda ka riigi sisemisi jaotusi.

Riigid on väga erinevad. Tavaliselt võrreldakse riike rahvaarvu, pindala, majanduse ja arengutaseme järgi.

Rahvaarv tähendab riigis elavate inimeste arvu.

Pindala on riigi piirides olev maa-ala ja veekogude pindala kokku.

Majanduse seisu mõõtmiseks arvutatakse kokku riigis ühe aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste väärtus, tavaliselt dollarites või eurodes.

Riike saab võrrelda ka elanike keskmise eluea, haridustaseme või nende ja majandusliku edukuse alusel koostatud heaolu näitaja põhjal.

Riikide majanduslikud näitajad on väga erinevad, mistõttu on ka riikide arengutase väga erinev. Tänapäeva maailmas võib eristada kaht riikide rühma: enam arenenud ja vähem arenenud riigid.

Enam arenenud riike iseloomustab heal järjel majandus, rahvastiku kõrge haridustase ja heal tasemel arstiabi.

Kuna põllumajanduses ja tööstuses teevad arenenud riikides suure osa tööst ära masinad, siis töötab seal ka vähem inimesi. Enamik inimesi on ametis kaubanduses, teeninduses ja informatsiooni töötlemisega seotud ettevõtetes.

Üha enam peetakse teaduse arendamist inimeste heaolu tõstmise vahendiks ning seetõttu suureneb arenenud riikides just teadus- ja arendustööga tegelevate inimeste hulk.

Suurem osa enam arenenud riike asub maakera põhjapoolses osas, kaugel ekvaatorist, sellepärast nimetatakse neid vahel ka Põhja riikideks.

Vähem arenenud riike ehk arengumaid iseloomustab rahvaarvu kiire kasv, arstiabi halb kättesaadavus ning toidu ja puhta vee vähesus. Elanikkonnas on haritud inimeste kõrval palju neid, kes on täiesti kirjaoskamatud.

Pidev vaesus ja majanduslik mahajäämus tekitab arengumaades sisepingeid, mis ohustavad omakorda riigi julgeolekut ning stabiilsust.

Kuna enamik vähem arenenud riike paikneb Põhja riikidest lõuna pool, siis nimetatakse neid ka Lõuna riikideks.

Geograafiline asend iseloomustab riigi asukohta maakeral. Seda on võimalik kirjeldada nii looduse, majanduse kui ka poliitika alusel.

• Majandusgeograafiline asend iseloomustab riigi paiknemist peamiste majanduskeskuste, rahvusvaheliste ühendusteede, majandusliitude, loodusvarade ja suuremate turgude suhtes.
• Loodusgeograafiline asend iseloomustab riigi paiknemist ekvaatori ja nullmeridiaani suhtes ning suuremate veekogude ja pinnavormide suhtes. Peamised tegurid on kliima, pinnamood ja taimestik.
• Poliitgeograafiline asend näitab riigi paiknemist teiste riikide või riikide rühmade suhtes, kuuluvust poliitilistesse ühendustesse ja osalemist rahvusvahelistes organisatsioonides.

Eesti Vabariik asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul. Balti riikidest on Eesti põhjapoolseim ja pindalalt väikseim. Põhja-Atlandi sooja hoovuse tõttu on kogu Põhja-Euroopa, sealhulgas ka Eesti, märgatavalt soojema kliimaga kui näiteks Põhja-Ameerika samad laiuskraadid.

Eestis on neli aastaaega, see piirab põllumajanduslikku tootmist, kuid mitmekesistab turismi arendamise võimalusi. Mereline asend annab võimaluse paljude riikidega meritsi suhelda, eelkõige Läänemere maadega. Eesti kaudu toimub ka osa Venemaa kaubavahetusest muu maailmaga.

2004. aastal sai Eesti Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. Nende liitude kaudu on Eesti seotud paljude maailma riikidega. Naabermaade Soome ja Rootsiga on tihe kaubavahetus ning Läti kaudu kulgeb tee Kesk-Euroopasse.