Mingis piirkonnas elavad inimesed moodustavad sealse rahvastiku. Maailmas elab ligikaudu 8 miljardit inimest. Rahvastik on pidevas muutumises, sest inimesed sünnivad, surevad ja vahetavad elukohta. Selle üle peetakse enamasti pidevat arvestust ning kõige täpsemad rahvastikuandmed saadakse rahvaloendusel. Eestis toimus viimati rahvaloendus 2011. aastal.
Maailma keeled
Maailmas räägitakse vähemalt 6800 keelt. Enamik on väikeste rahvaste keeled, mida räägib nii nagu eesti keeltki umbes miljon inimest või veelgi vähem. Keeli, mida kõneleb vähemalt 5 miljonit inimest, on umbes 100.
Ühes riigis võidakse kõnelda ka mitut keelt, kuid ametliku ehk riigikeelena on kasutusel tavaliselt üks. Mõnes riigis on ka mitu riigikeelt, näiteks Soomes soome ja rootsi keel.
Viimaste aastakümnete jooksul on rahvusvaheliseks suhtluskeeleks kujunenud inglise keel. Suur osa maailma noori vestleb omavahel või interneti kaudu inglise keeles.
Nad kuulavad sama muusikat, vaatavad samu filme ja järgivad sama moejoont. Ingliskeelne massikultuur mõjutab eriti tugevasti just noorte keelekasutust.
- Portugal
- Brasiilia
- Argentina
- Peruu
- Venezuela
- Maroko
- Mali
- Mehhiko
Keeli saab kirja panna väga erineval viisil. Maailma levinuim kirjasüsteem on ladina kiri.
Mõtle
- Kuidas on sinu arvates inglise keele ulatuslik levik mõjutanud eesti keelt?
Emakeel on keel, mille omandab laps esimese keelena kodus ja mida ta tavaliselt kõige paremini oskab.
Riigikeel seadusega kindlaks määratud asjaajamise keel antud riigis.
Seadusega on Eesti kehtestatud keel. Eestis on kasutusel , kuid näiteks Soomes on , sh ka keel.
2011. aasta rahvaloenduse järgi elas Eestis 1 325 217 inimest. Eesti keelt rääkis neist 886 859 inimest. Selles järjestuses oli teisel kohal keel 383 062 kõnelejaga.
- ladina
- kreeka
- araabia
- kirillitsa
Kuidas mõjutab inimest tema kultuuriline päritolu?
Inimeste rühmitamine kultuuriliste näitajate järgi on suhteliselt keeruline. Igal rahval on omad traditsioonid, kultuurilised eripärad, mis eristavad teda teistest rahvustest. Emakeel ja etniline päritolu elu jooksul ei muutu, küll aga võib muutuda kodune keel, usk ning inimene ei pruugi samastuda enam oma rahvusega.
Uskudest kõige levinumad on kristlus, islam ja hinduism, kuid paljud inimesed ei kuulu ühtegi usukogukonda.
Kultuuriline päritolu mõjutab inimese maailmavaadet ehk seda, mida ta oluliseks peab ja mida mitte. Oma mõju on ka lähiümbruse inimeste eluviisil, keelel, uskumustel ja kommetel.
Riikides, kuhu rändab sisse palju erineva rahvusliku või kultuurilise taustaga inimesi, kujuneb enamasti mitmekultuuriline ühiskond. Enam arenenud riikides toetab sisserändajate sulandumist ühiskonda riiklik ja kohalik poliitika.
Ameerika Ühendriikidesse on rännanud palju eri rahvusest ja kultuurist inimesi. Näiteks on Californias mehhiklaste kohalikku keskkonda sulandumise tõttu tekkinud uus kultuur, millel on nii Mehhiko kui ka Ameerika tavasid.
Varem liigitati inimkond rassideks selliste väliste tunnuste nagu nahavärvi (valge, kollane või must) ning nina, huulte ja juuste kuju järgi. Kaasaegses teaduses rassilist liigitamist enam ei kasutata. Inimese vaimne võimekus ja iseloom ei sõltu tema välimusest. Inimeste tagakiusamine nende välimuse, rahvuse või usu tõttu on häbiväärne ja maailmas enam arenenud riikides keelatud. Sellest hoolimata esineb mõnes riigis rassismiilminguid.
Mõtle
- Mis sa arvad, kas Eesti on mitmekultuuriline ühiskond või mitte?
- Miks ei sobi inimesi rassidesse liigitada?
Mõisted
- rahvastik – teatud piirkonnas (nt riigis, maakonnas, linnas, vallas) või kogu maailmas elavad inimesed
