Kordamine. Rahvastik

Seotud sisu
Muud tegevused

5.1. Riigid maailma kaardil

Peatükki

Kordamisküsimused

  1. Mis on riigi tunnused?
  2. Mida kujutatakse poliitilisel kaardil?
  3. Milliste näitajate alusel riike võrreldakse? Too näiteid.
  4. Näita kaardil maailma suuremaid riike pindala ja rahvaarvu järgi.
  5. Mille poolest erinevad arenenud riigid vähem arenenud riikidest?
  6. Milliste tunnuste alusel iseloomustatakse riigi geograafilist asendit?
  7. Kirjelda Eesti geograafilist asendit nii paljude tunnuste alusel kui sa oskad.

Ülesanded

      • Inimesed peavad sageli tööle minema juba lapseeas.
      • Keskmine eluiga on 78 aastat.
      • Keeruliste olude tõttu on pidev poliitilise ebastabiilsuse oht
      • Üha rohkem tegeletakse teadus- ja arendustööga
      • Peamiselt on inimesed hõivatud teeninduses.
      • Maailma rahvastikust ligi 5,4 mld inimest.
      • Üle 20% inimestest elab näljas.
      • Peaaegu kõik inimesed on kirjaaoskajad
      • Maailma rahvastikust ligi 1,4 mld inimest.
      • Keskmine eluiga on 62 aastat.
      • 50% inimestest pole võimalik omandada haridust.
      • Arstiabi on kättesaadav vaid jõukatele
      • Enamikul on võimalik saada arstiabi ja haridust.
      • Siia on koondunud 80% maailma rikkusest.
      • Peamine elatusallikas on põllumajandus.
      • Riigi rahvaarv kasvab väga kiiresti.
      • Ligipääs puhtale veele on tagatud peaaegu kõigile
      • pindala
      • väliskaubanduse iseloom
      • rahvastiku kultuurilised eripärad
      • välispoliitika
      • maavarad
      • interneti levik
      • riigi julgeolek
      • põllumajandus
      • rahvaarv
      • kliima
      • taimestik
      • majanduse areng
      • keskmine oodatav eluiga
      • arstide arv
      • üldgeograafilised kaardid
      • topograafilised kaardid
      • teemakaardid
      • erikaardid
      • plaanid
      • rahvaarv
      • kliima
      • rahvus
      • heaolu
      • juhtimissüsteem
      • rahvastik
      • loodusvarade kogum
      • pinnamood
      • territoorium
      • Big Maci hind
      • majanduslik edukus
      Seotud sisu
      Muud tegevused

      5.2. Maailma rahvastik

      Peatükki

      Kordamisküsimused

      1. Mis on rahvastik ja miks rahvastik muutub?
      2. Millised on maailmas enim räägitavad keeled?
      3. Miks on kultuuride väärtustamine tähtis?
      4. Kirjelda mitmekultuurilist ühiskonda.

      Ülesanded

      • Igas riigis on seadusega paika pandud üks emakeel, kuid riigikeel sõltub inimese päritolust
      • Enamasti on igas riigis üks riigikeel, kuid emakeel sõltub inimese päritolust
      • Riigikeel on paika pandud seadusega
      • Kõik riigi kodanikud ei pruugi riigikeelt osata, kuid emakeelt oskab inimene kõige paremini
      • Riigikeelt õpitakse kodus vanematelt, emakeelt õpitakse aga koolis
      • Inimese emakeel elu jooksul ei muutu, kuid riigikeel võib näiteks teise riiki kolimisel muutuda
      • Emakeel on inimese esimene keel
      • emakeel
      • riigikeel
      • usk
      • rahvuslikud tavad ja kombed
      • kliima
      • toit
      • lähiümbruse inimeste eluviis
      • muusika
      • haritus
      • kultuuride paljusus ühiskonnas
      • kristlus
      • islam
      • hinduism
      • budism
      • maausk
      Seotud sisu
      Muud tegevused

      5.3. Rahvastiku paiknemine (1 ja 2)

      Peatükki

      Tihedalt on asustatud idarannik ja sellest loodesse jääva Suure järvistu ümbrus. Ka läänerannikul on suuri miljonilinnu. Regiooni keskosa on suhteliselt hõredealt asustatud.

      Siin leidub kaks asustuskeskust, millest üks on maailma suurimat kõrbe läbiva jõe org ja suudmeala, teine aga maavarade poolest rikas läänerannik. Rahvastik kasvab siin väga kiiresti.

      Muude regioonidega võrreldes on regioon sisuliselt inimtühi. Vaid maavarade kaevandamise piirkonda on tekkinud asustuskeskused. Muud loodusolud ega ka asend teiste piirkondade ja kaubateede suhtes asustuse arengut ei soodusta.

      Väga suure rahvaarvuga regiooni arengut on toetanud suurte jõgede madalikul asuvad maaviljeluseks sobivad alad. Siin asub rahvaarvult maailma suuruselt teine riik, mille enamik rahvastikust elab veel maapiirkondades.

      Rahvastiku paiknemiselt üks ühtlasemaid maailma regioone, kuigi ka siin on väga tihedalt ja väga hõredalt asustatud piirkondi. Enamik rahvastikust elab linnades. Rahvaarvu kasv on peatunud ja mitmes riigis see hoopis langeb, sest sündimus on madal. Rahvastik vananeb.

      Teiste regioonidega võrreldes  on rahvastiku tihedus väga väike. Regiooni keskel laiub kõrb. Tihedamini on asustatud kagurannik paari miljonilinnaga.

      Poolsaarte- ja saarterohke regioon on vaatamata mägisele pinnamoele väga suure rahvaarvuga.

      Siin elab iga neljas maailma elanik. Tiheda asustuse kujunemise eeldus on maaviljeluseks sobivad alad ja kliima suurte jõgede alamjooksul. Selle regiooni saarel asub ka maailma suurima rahvaarvuga linnastu.

      Regiooni siseala on mäestike, mägismaade ning ulatusliku lopsaka vihmametsa ja liigniiskuse tõttu hõredalt asustatud. Tihedalt on asustatud kagurannik, kus leidub mitu üle 10 miljoni elanikuga linna.

      Kordamisküsimused

      1. Mida näitab rahvastiku keskmine tihedus?
      2. Millised loodusolud soodustavad inimtegevust ja millised takistavad?
      3. Kuidas on ajaloolised tegurid mõjutanud inimeste paiknemist?
      4. Näita kaardil maailma tihedalt ja hõredalt asustatud piirkondi.

      Ülesanded

      • kidur taimestik ja väheviljakad mullad
      • igilumi ja -jää
      • kuiv ja kuum kliima
      • loodusvarade vähesus
      • külm ja karm kliima
      • taimestiku üleküllus
      • liigniiskus ja soine pinnamood
      • mägine pinnamood
      • eraldatus teistest asustatud piirkondadest ja turgudest
      • väiksemad elamiskulud
      • rikkalikumad loodusvarad
      • tasasem pinnamood
      • vähem äärmuslikke ilmaolusid
      • viljakad mullad
      • kuivem kliima
      • hea ligipääsetavus
      • ligipääs mereandidele
      • rohkem magedat vett
      Seotud sisu
      Muud tegevused

      5.4. Rahvastiku paiknemine (2)

      Peatükki

      Kordamisküsimused

      1. Vali üks maailmajagu ja kirjelda rahvastiku paiknemist selles.

      Ülesanded

      • põhjapoolkeral
      • lõunapoolkeral
      • läänepoolkeral
      • idapoolkeral
      • polaarjoonte ümbruses
      • pöörijoonte ümbruses
      • ekvaatori ümbruses
      • niiskes kliimas
      • kuivas kliimas
      • Austraalia
      • Aafrika
      • Aasia
      • Põhja-Ameerika
      • Ladina-Ameerika
      • Euroopa
      • Antarktika
      • Euroopa
      • Ladina-Ameerika
      • Aasia
      • Austraalia
      • Aafrika
      • Põhja-Ameerika
      Seotud sisu
      Muud tegevused

      5.5. Rahvaarvu muutumine (1)

      Peatükki

      Kordamisküsimused

      1. Milliste otseste protsesside tulemusena kujuneb riigi või piirkonna rahvaarv?
      2. Kuidas muutub rahvaarv enam arenenud ja kuidas vähem arenenud riikides?
      3. Miks on rahvaarv viimastel sajanditel kiiresti kasvanud?

      Ülesanded

      • Tüdrukute ja naiste võimalused haridust omandada ja majanduses osaleda on võrreldes poiste ja meestega väikesed, mistõttu on naiste rolliks jäänud laste kasvatamine
      • Suur laste arv on seal põhjaliku ja kaalutletud pereplaneerimise tulemus
      • Usulised tõekspidamised keelavad kasutada rasestumisvastaseid vahendeid
      • Seal on säilinud sajandeid vanad traditsioonid, mille kohaselt peab peres olema palju lapsi
      • Suur sisseränne on suurendanud sealset sündimust
      • Lühikese ja puuduliku koolitee tõttu jõutakse pereloome ikka varem kui arenenud maades ja nii saadakse lõpuks ka rohkem lapsi
      • Ülesöömine ja vähene liikumine põhjustab südame-veresoonkonna haigusi
      • Vaesuse tõttu käib suurele osale elanikkonnast vajalike ravimite ostmine üle jõu
      • Autostumise tõttu on suurenenud liiklusõnnetuste ja liikluses hukkunute arv
      • Õhk ja elukeskkond on sageli reostunud
      • Reostunud joogivesi, kehvad sanitaartingimused ja puudulik hügieen soodustavad nakkushaiguste levikut
      • Vähene ja ühekülgne toit põhjustab alatoitumist, mis nõrgendab organismi
      • Arstiabi on puudulik
      • Tarvitatakse liiga palju valesid ravimeid
      • Arstiabi arengu ja inimeste heaolu tõttu vähenes inimeste suremus ja pikenes eluiga
      • Inimesed jäid paikseks ja hakkasid tegelema maaviljelusega, mille tõttu suudeti toita varasemast palju suuremat hulka inimesi
      • Siis sai alguse tööstuse areng, tänu millele suudeti toota piisavalt toitu, et vältida näljahädasid
      • Traditsioonilisemates ühiskondades on vaatamata elukvaliteedi tõusule säilinud tava saada palju lapsi
      Seotud sisu
      Muud tegevused

      5.6. Rahvaarvu muutumine (2)

      Peatükki

      Kordamisküsimused

      1. Millised probleemid kaasnevad rahvaarvu kiire kasvuga?
      2. Mis vahe on vabatahtlikul ja sundrändel? Too näiteid vabatahtlike rännete ja sundrännete põhjustest.
      3. Millele viitab väljend ajude äravool? Kellele on see hea ja kellele halb. Põhjenda.

      Ülesanded

      • Abiellumine teise riigi kodanikuga.
      • Tulusama töökoha hankimine.
      • Teisest riigist auto ostmine.
      • Vahemere ääres puhkamine.
      • Maal elavate sugulaste külastamine.
      • Eriala õppimine, mida kodukohas ei õpetata.
      • Kodumaal toimub sõda.
      • Iga päev teises linnas tööl käimine.
      • Pikaajalise põua tõttu on ikaldanud mitme aasta põllusaak.
      • Kodumaal võib riigi juhtkonna suhtes kriitiliste seisukohtade eest karistada saada.
      • Kagu-Aasias
      • Hiinas
      • Indias
      • Sahara-tagasuses Aafrikas
      • Lähis-Idas
      • Ladina-Ameerikas
      Seotud sisu
      Muud tegevused

      5.7. Linnad ja linnastumine

      Peatükki

      Kordamisküsimused

      1. Mis on linna tunnused?
      2. Näita kaardil maailma suurimaid linnu.
      3. Mis on linnastumine?
      4. Nimeta linnastumisega kaasnevaid probleeme. Kuidas oleks võimalik neid leevendada?

      Ülesanded

      • Enam kui pool maailma rahvastikust elab linnades.
      • Linnastumine on aeglustunud, kuna maapiirkondades on rohkem tööd ja võimalusi.
      • Vähem arenenud riikides elab linnades 75% rahvastikust.
      • Suurimate linnade ja linnastute rahvaarv ületab 20 mln.
      • Enam arenenud riigid on rohkem linnastunud kui vähem arenenud riigid.
      • Linnaelanike arv kasvab praegu eelkõige vähem arenenud riikides.
      • Praegused maailma suurlinnad on koondunud peamiselt Aafrikasse.
      • Vähem arenenud riikides elab maal rohkem inimesi kui linnas.
      • Euroopa suurlinnad oma rahvaarvult maailma esikümnesse ei küündi.
      • suurte põldude keskele
      • jõeorgudesse
      • jõesuudmetesse
      • mererannikule
      • saartele
      • maavarade leiukohtade lähedale
      • mäestike nõlvadele
      • sisemaa metsastele aladele
      • kaubateede ristumiskohtadesse
      • linna halduspiire korrigeeritakse pidevalt vastavalt sellele, kuidas muutub linna hoonestatus
      • linna kasvades võib ka halduspiiride tagune ala saada tihedalt hoonestatud
      • tänapäeval ei ehitata linnade ümber enam linnamüüre ja vallikraave
      • tiheda ja hõreda hoonestuse määratlemine on kokkuleppeline
      • lähestikku asuvad linnad võivad kokku kasvada
      • põllu- ja karjamaade rajamine linnade lähedale
      • kõrge sündimus
      • tööstusliku pöörde tulemusel tekkinud töökäte ülejääk maapiirkondades
      • linnade kaunis elukeskkond
      • inimeste soov avarama elukeskkonna järele
      • tehnoloogia arenguga kaasnenud töökohtade arvu suurenemine linnades
      • madal elatustase ja vähe töövõimalusi maapiirkondades
      • Sealsete linnade rahvaarv kasvab palju kiiremas tempos
      • Vähem arenenud riigid on pindalalt väiksemad, mistõttu on seal linnade kasvuks vähe ruumi
      • Linnad kasvavad peamiselt vaeste ja vähese haridusega maaelanike arvelt, kel on väga raske linnas tööd leida
      • Seal puuduvad vahendid ja oskused linnade kasvu ohjeldamiseks ja kasvuga kohanemiseks
      • Seal tarbitakse olmekaupu kõige rohkem, mistõttu tekib seal jäätmeid rohkem, kui suudetakse käidelda
      Seotud sisu
      Muud tegevused

      Mõisted

      Inimtühi maailmajagu

      Seotud sisu
      Muud tegevused