Eesti teatri algus

1865. aastal loodi Vanemuise selts. Seal lauldi koorilaulu, peeti ettekande- ja peoõhtuid ning hiljem etendati näite­mänge. Vanemuise seltsi asutas Johann Voldemar Jannsen.

Eesti teatri asutajaks ning esimeste eestikeelsete näidendite autoriks peetakse Lydia Koidulat. 24. juunil 1870 esietendus Vanemuises esimene eestikeelne näidend: Lydia Koidula lavastatud etendus „Saaremaa onupoeg”. Sellega pandi alus eesti teatrile. Etendus oli nii populaarne, et kõik soovijad ei saanud seda esimesel õhtul vaadata. Seetõttu esitati etendus järgmisel päeval uuesti.

Nii nagu antiikses Kreeka teatris, ei tohtinud ka Eesti teatris olla naisnäitlejaid. Seetõttu olid meeste mängida ka naisrollid. Lydia Koidula kirjutas oma esimese näidendi saksa näitekirjaniku Theodor Körneri näitemängu „Der Vetter aus Bremen” (Bremeni onupoeg) eeskujul. Eesti etendus rääkis sellest, kui oluline on armastusabielu ja haridus.

29. septembril 1870 etendus teine Koidula lavastatud teatrietendus „Maret ja Miina ehk kosjakased”. Kolmas ja kõige populaarsem etendus oli laval 2. ja 3. juunil 1871, see oli komöödia „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola”. Neid kolme etendust loetakse eesti teatri sünniloo juures kõige olulisemateks.

Seleta ja jäta meelde!

Kumba etendust sina vaatama läheksid? Miks just seda?

Kui kõrbes hädamaandumise teinud lendur oli veel laps, joonistas ta pildi boamaost, kes seedib elevanti, kuid kõik täiskasvanud pidasid joonistust kübaraks. Pärast seda ei joonistanud ta enam kunagi, kuni kohtus kõrbes Väikese Printsiga – kuldsete juuste, kollase salli ja sõbraliku naeruga poisiga, kellel oli imelik komme mitte vastata küsimustele. Väike Prints palus tal joonistada lamba ja sellest sai alguse nende sõprus.

Kaheksa päeva jooksul kõrbes, mil lendur võitleb oma elu eest ning püüab parandada lennukit, jutustab Väike Prints talle oma elust. Ta jutustab asteroidist, armastusest ühe roosi vastu, kummalistest kohtumistest ning teekonnast Maale läbi kuue taevakeha. Just planeedil Maa saab Väike Prints vastused oma küsimustele, avastab oma roosi väärtuse ning õpib vastutamist.

Keskeltläbi külas elavad õed Dinah ja Dorinda. Nende isa suundub sõjaretkele ja palub tütreid enda äraolekul kenasti käituda. Tüdrukud aga avastavad, et hoopis lihtsam on olla sõnakuulmatu kui tubli ja viisakas. Tüdrukud söövad oma guvernandi, preili Serendipi pahameeleks suuri toidukoguseid ja lähevad tülli Keskeltläbi küla elanikega.

Tülis olles plaanivad nad metsas elava emand Krõnksu abil külarahvale kättemaksu. Nad satuvad imelikesse seiklustesse nii oma kodukülas kui ka sellest tuhandeid kilomeetreid eemal. Ohtlike sündmuste keskel saavad Dinah ja Dorinda aru, milline väärtus on vabadusel ja mis võib olla vabadusest ilma jäämise hind.

Loe sõnaridu ning otsusta h 6 põhjal, milline sõna ei sobi ritta. Märgi see. Igas reas on üks sõna.

Vali iga teatri juurde õige linn.