Kordamiseks

Ülesanded A

  • Söömine
  • Magamine
  • Lugemine
  • Loodusvaatlus
  • Sportimine
  • Töötamine

Loe teksti hoolega. Proovi aru saada, millisele küsimusele pead vastama.
​Mõtle arvandmete üle ja otsusta, kuidas saad neid teisendada.
​Teisenda arvandmed. Vasta küsimusele. Mõtle, kas sinu vastus on mõistlik.

Kümnendmurdu 0,12 loe nii:
​12 sajandikku

8040;   12;   30 007;   0,508;   23;   450 000 000;   8,02;   2 300 100 000

Mitmendik puuviljadest on pirnid?

Mitmendik õunad?

Mitmendik ploomid?

Mitmendik lastest on poisid?

Mitmendik lastest on tumeda peaga?

Mitmendik pliiatsitest on mustad?

Mitmendik pliiatsitest ei ole punased?

Mitmendik südametest ei ole värvitud?

Sellel joonisel on tervik jaotatud  võrdseks osaks.

Värvimata on  osa tervikust.

Sellel joonisel on tervik jaotatud  võrdseks osaks.

Värvimata on  osa tervikust.

Sellel joonisel on tervik jaotatud  võrdseks osaks.

Värvimata on  osa tervikust.

54 310 + 23 690

450 760 + 1 564 768

86,315 + 4,085

478,23 + 56,09

1 000 000 – 24 306

8 607 333 – 7 970 315

201,1 – 7,36

5,062 – 1,88

4007 · 43

88 044 · 15

560 · 4200

20 · 37,5

0,27 · 5,9

1,45 · 0,97

1035 : 23

17 860 : 94

14 351 : 113

84,6 : 6

8,489 : 0,13

1,92 : 5

Korruta! Mitu erinevat korrutist saad?

100

10

2000

0,4

0,05

21

Jaga, kui jagajaks on ühest suurem arv.

10

100

0,3

0,7

6

9

64 200 – 53 609 + 1860

17 394 – (5682 + 473)

0,243 : 0,3 – 0,25 · 1,08

51 – (3,29 · 0,1 + 6,241)

339,52 – 129,92 – 71,35

207 605 – 409 · 506

(0,905 + 1,21 · 0,4) : 0,12

(49 – 38,2)(0,82 + 1,68)

(2,32 + 0,71) : 0,3

(0,5 · 43 – 26) · 1,5

2 · 53 – (122 : 3 + 2) : 0,2

2-ga ja 5-ga jaguvuse kontrollimisel vaata arvu viimast numbrit. 3-ga ja 9-ga jaguvuse kontrollimisel liida arvu numbrid.

Arv 1 ei ole algarv ega kordarv.​​

      • 50
      • 24
      • 5
      • 11
      • 77
      • 41
      • 97
      • 51
      • 29
      • 15
      • 6

      Leia kordarvude kõik tegurid.
      Kirjuta kordarvud alates väiksei­mast ning järjesta tegurid kasvavalt eral­dades need komadega. Ära kirjuta tühikuid.

      :

      :

      :

      :

      :

      :

      Arvu 18 kahekohalised kordsed on:
      .

      Arvu 211 kolmekohalised kordsed on:
      .

      4 ja 18

      SÜT(4;18) = 

      VÜK(4;18) = 

      12 ja 48

      SÜT(12;48) = 

      VÜK(12;48) = 

      14 ja 21

      SÜT(14;21) = 

      VÜK(14;21) = 

      50 ja 75

      SÜT(50;75) = 

      VÜK(50;75) = 

      16 ja 100

      SÜT(16;100) = 

      VÜK(16;100) = 

      Autobuss sõitis Neemelt Jõekülla 0,4 tunniga, sõiduauto aga keskmise kiirusega 75 kmh. Kumma sõiduki kiirus oli suurem ja mille võrra?

      Vastus.  kiirus oli  kmh võrra suurem.

      Vastus. Sally kodu on koolile  m lähe­mal kui Kadil.

      Vastus.  põllu ühelt hektarilt oli  t võrra suurem saak.

      Tähtavaldis: 

      Arvuta avaldise väärtus, kui x = 485 ja y = 520.

      Vastus. Kare sai rooside müügist  €.

      • Leia diagrammilt, kui kiiresti lõi Mardi süda jooksu algul ja jooksu lõpul.
        Vastus. Jooksu algul lõi Mardi süda  lööki minutis ja jooksu lõpul  lööki minutis.
      • Millal lõi Mardi süda kõige kiiremini ja kui suur oli siis pulsisagedus?
        Vastus. Kõige kiiremini lõi Mardi süda  ja pulsisagedus oli siis  lööki minutis.
      • Mitme löögi võrra minutis erines Mardi pulss 15. minutil ja jooksu lõpul?
        Vastus. Erinevus oli siis  lööki minutis.
      1 ha on sellise ruudukujulise maatüki pindala, mille ühe külje pikkus on 100 m.

      Vastus. Karjakopli pindala on  ha ja ümbermõõt on   km.

      Joonesta vihikusse

      1. lõik MP, mis on 2,1 cm lühem lõigust KL;
      2. lõik CD, mis on 1,2 korda pikem lõigust KL.

      Vastus. Kapi ruumala on  m3.

      17 km =  m

      6,3 km =  m

      0,7 km =  m

      40 cm =  m

      15 cm =  m

      7 dm =  m

      4,3 dm =  m

      Kui 1 cm = 10 mm, siis 1 cm2 = 102 mm2 ja 1 cm3 = 103 mm3.

      Kui 1 dm = 10 cm, siis
      1 dm2 =  cm2 ja 1 dm3 =  cm3.

      Kui 1 m = 100 cm, siis
      1 m2 =  cm2 ja 1 m3 = cm3.

      Jäta endale kindlalt meelde pikkus­ühikute vahelised seosed. Selleks kasuta abivahendina mõõte­joon­lauda.

      6 ha =  m2

      1,8 ha =  m2

      0,5 ha =  m2

      2 km2 =  m2

      0,4 km2 =  m2

      700 dm2 =  m2

      1850 dm2 =  m2

      30 000 cm2 =  m2

      4000 cm2 =  m2

      4 m3 =  dm3

      3,2 m3 =  dm3

      0,2 m3 =  dm3

      7000 cm3 =  dm3

      34 000 cm3 =  dm3

      4,8 l =  dm3

      0,7 l =  dm3

      15 t =  kg

      0,45 t =  kg

      0,2 t =  kg

      6500 g =  kg

      94 g =  kg

      Ülesanded B

      Joonesta sobivad ristkülikud ning värvi murdudele 15710 ja 2150 vastavad osad. Mida näitab iga murru nimetaja, mida lugeja?

      1 657 974 : 822 · 106 – (50 377 + 20 338)

      4,32(5,67 – 2,07) + 10,53 : 4,05 – 0,152

      (43 · 19 – 26 928 : 33)(16 112 : 53 – 304)

      4b – 3c = 

      28mn – 5n + 2m = 

      2(3x + 5) – 3(4x – 15) =  = 

      Juulis ja augustis käis Neeme igal nädalal 3 korda jalgrattaga poes. Sõidukiirus oli alati keskmiselt 10kmh. Tee võimalikud arvutused.

      Vastus.  sai talunik kartulite müügist  € võrra rohkem raha.

      Ühe auto keskmine kiirus oli 50kmh, teisel 70kmh. Tee võima­likud arvutused.

      Tähtavaldis: 

      Arvuta vaalapoja kaal.

      Kui x = 30, siis

      vaalapoeg kaalub  t.

      Kui x = 100, siis

      vaalapoeg kaalub  t.

      Kui x = 200, siis

      vaalapoeg kaalub  t.

      Vastus. Jaanalinnu mass on  korda suurem ööbiku massist ja jaanalinnu muna on   korda raskem ööbiku munast.

      Vastus. ∠DOE°  või ∠DOE°.

      Vastus. Basseini täitmiseks kulub  h.

      Mitu liiklusvahendit kokku sõitis kesklinna suunas ja mitu kesk­linnast välja?
      Vastus. Kesklinna suunas sõitis kokku  liiklusvahendit ja kesklinnast välja  liiklusvahendit.

      Koosta nende andmete järgi diagramme.

      8,  7,  6,  6,  5,  9,  10,  7,  7,  8,  3,  5,  6,  6,  7,  8,  9,  6,  6,  5,  8,  9,  7,  8,  8,  7,  7.

      1. Koosta vihikus punktide jaotuse sagedustabel.
      2. Leia kõigi punktide aritmeetiline keskmine.
        Punktide keskmine on .
      3. Missugune punktide arv esines kõige sagedamini?
        Kõige sagedamini esines  punkti.
      4. Mitu õpilast sai kõige sagedamini esinevast tulemusest vähem punkte, mitu rohkem?
        Kõige sagedamini esinevast tule­mu­sest vähem punkte sai  õpilast ja rohkem  õpilast.
      5. Koosta vihikus punktide jaotuse diagramm.
      Palun oota