Peatükk 6.7 (Loodus 5. kl)

Okasmets V. Kuusik II

Imetajad

Orava söödud käbi
Orava pesa

Orav on päevase elu-viisiga loom.

Orav sööb seemneid, pungi, putukaid, pähkleid ja seeni. Käbi seest sööb orav seemned ära. Järele jääb ainult käbi roots. Linnu-pesadest võib ta ära süüa nii munad kui ka linnupojad. Seega on orav sega-toiduline loom.

Orav vahetab karva kaks korda aastas. Suve-karv on tal rooste-pruun. Talveks pikenevad kõrva-tutid ja karv muutub tumedamaks.

Orav teeb puu-oksale ümara kujuga pesa. Pesa ehitab ta lehtedest ja oksa-raagudest. Pesa sisemuse vooderdab ta lehtede ja samblaga. Kui oraval oma pesa ei ole, siis võib ta elada ka rähni toksitud puu-õõnsuses.

Mis jääb alles käbist, ​kui orav on seemned ära söönud? Märgi tekstis sõna.

Kuusikus elab ka kiskjaid, kes toituvad peamiselt teistest loomadest. Tuntuim kiskja on hunt.

Hunt liigub varjulises metsas ja võsas. Ta ei liigu tavaliselt üksi. ​Nad liiguvad mitmekesi koos karjas.

Hundil on lihaseline keha ja tugevad jalad. Hundi üheks tunnuseks on see, et tal ei ole saba kunagi püsti. Hunt hoiab saba alati all.

Tema saak-loomadeks on jänesed, mets-kitsed, konnad, hiired ja putukad. Hunt toitub ka linnu-munadest. Hundi-kari suudab maha murda isegi põdra või karu.

Kuidas hoiab hunt oma saba? Märgi tekstis lause.

Pruun-karu on suur pruuni kasukaga loom.
​Saba on tal lühike ja karvadesse peidetud.

Karu elab suurtes metsades, milles on
​maha-langenud puid. Karu eelistab kohti,
​mille läheduses asub oja, jõgi või raba.

Karu on sega-toiduline loom. Ta sööb nii taimset
​kui ka loomset toitu. Tema toiduks on taimed, nende seemned ja marjad, samuti putukad ning nende vastsed.

Elusaid loomi tapab karu harva, pigem eelistab ta roiskunud liha.

Karu liigub videvikus või öösel. Päeval puhkab ta varjulises kohas. Karu magab talve-uinakut.

Mida karu sööb? Märgi tekstis 3 lauset.

Tööleht

Palun oota