Peatükk 7.3 (Loodus 5. kl)

Järv

Järv on maa-pinna nõos asuv vee-kogu.
​Järv saab oma vee sademetest, sula-veest, allikatest 
​järve voolavatest jõgedest ja kraavidest.
​Järvest võib jõgi alata või läbi voolata.

Järv

Järv on mageda-veeline veekogu.

Missuguse maitsega on vesi mageda-veelises veekogus?

Eestis on järvi palju.
​Eesti suurim järv on Peipsi järv.
​Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv.
​Enamik meie järvi ei ole väga sügavad.

Leia Eesti kaardilt Peipsi järv ja Rõuge Suur-järv.

Peipsi järv

Peipsi järv asub Eesti ja Venemaa piiril. See on Euroopas suuruselt 4. järv.

Peipsisse voolab umbes 200 jõge.
​Suurim neist on Ema-jõgi. Ainus jõgi, mis saab alguse Peipsi järvest, on ​Narva jõgi.

Peipsi põhja-rannik on liivane ja sobib puhke-alaks.

​Peipsi järv on kala-rikas, seal leidub ahvenat, koha, rääbist ja latikat.

Rõuge Suur-järv

Rõuge Suurjärv asub Võrumaal Haanja kõrgustikul suures ja sügavas nõos. Selle järve sügavaim koht on 38 meetrit.

Rõuge Suurjärves on palju allikaid. Allikad on kohad, kus põhja-vesi voolab järve. Allikate tõttu on järve-vesi puhas. Rõuge Suurjärves elavad kaladest ahven, särg ja haug.

Tööleht

Palun oota