Veri

Mõtle ja arutle! 

  1. Mida on sinu arvates pildil kujutatud?
  2. Kus veri voolab?

Vere ülesanded

Veri on vedel sidekude. Veri ringleb veresoontes. Täiskasvanud inimese kehas on 5–6 liitrit verd.

Verel on organismis täita mitu ülesannet.

  • Veri transpordib rakkudesse hapnikku ja toitaineid. Rakkudest viib veri minema jääkained.
  • Veri kaitseb organismi haiguste eest. Veres on rakud, mis võitlevad haigus-tekitajatega.
  • Veri aitab hoida püsivat kehatemperatuuri.

Keha pinnal on temperatuur madalam kui siseelundites. Nahapinna lähedastes veresoontes veri jahtub. Jahtunud veri jõuab siseelunditesse ja ka nende temperatuur langeb.

      • Kehakuju hoidmine
      • Püsti püsimise võimaldamine
      • Hapniku ja toit- ning jääkainete transportimine
      • Luude liigutamine
      • Siseelundite kaitsmine
      • Liikumise võimaldamine
      • Organismi kaitsmine haiguste eest
      • Püsiva kehatemperatuuri hoidmine

      Vere koostis

      Veri koosneb vereplasmast ja selles olevatest vererakkudest.

      Vereplasma

      Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kehast välja süsihappe gaasi.

      Vereplasmas on vererakud.

      Punased vererakud

      Punased vererakud

      Veres on kõige rohkem punaseid vererakke. Nende ülesanne on hapniku viimine kudedesse.

      Punase värvuse annab verele nendes rakkudes olev hemoglobiin.
      Hemoglobiin on aine, mis seob enda külge hapnikku ja kannab seda edasi.

      Valged vererakud

      Valged vererakud on värvusetud, suured ja liikumisvõimelised rakud. Valgete vererakkude põhiülesanne on võidelda organismi sattunud haigustekitajatega. Seda teevad nad kahel viisil.

      Üks osa neist rakkudest toodavad haigustekitajate hävitamiseks erilisi kehakesi – antikehasid.

      Teine osa valgetest vererakkudest – õgirakud – on võimelised läbima veresoone seina. Seejärel kogunevad nad haigustekitajate ümber ning teevad need kahjutuks. Sellises kohas tekib põletik: haige koht punetab ning selle temperatuur on tõusnud.

      Valge vererakk
      Põletik aitab vigastusel paraneda.

      Vereliistakud

      Kõige väiksemad vererakud on vereliistakud. Need on vajalikud selleks, et vigastuste korral verejooks peatuks.
      ​Kui tekib haav, siis hakkab sealt verd jooksma. Mõne aja pärast muutub veri õhu käes paksemaks – veri hüübib. Seda põhjustavad vereliistakud. Need tekitavad haava kohale nähtamatu ämblikuvõrgu moodi niidistiku. Sellesse jäävad vererakud kinni ja verejooks peatub.

      Vereliistakud peatavad verejooksu.

      Vere koostisosa

      Ülesanne

      Vereplasma

      Punased vererakud

      Valged vererakud

      Vereliistakud

      Vererühmad

      Veri pole kõigil inimestel ühesugune.

      Eristatakse

      • A, B, 0 ja AB rühma verd
      • reesus-positiivset ja reesus-negatiivset verd.

      Vererühma on vaja teada vereülekande korral. Sobimatu vere ülekanne põhjustab inimese surma.

      Inimesed, kes annetavad teiste inimeste päästmiseks verd, on doonorid. Korraga võetakse doonorilt 450 ml verd. Verd ei kanta üle otse teisele inimesele.

      Laboratooriumis eraldatakse vere koostisosad. Haigele kantakse üle just seda osa verest, mida tal paranemiseks vaja on. Kõige sagedamini kantakse üle punaseid vererakke. Valgeid vererakke üle ei kanta ja need eemaldatakse doonoriverest.

      Doonoriverd kontrollitakse põhjalikult. Selles ei tohi olla haigus­tekitajaid, mis võiks verega teisele inimesele üle kanduda. Samuti kontrollitakse vere sobivust patsiendile. Vereülekandeks tohib kasutada sama või sobiva veregrupi ja reesusnäitajaga verd.

      Vere loovutamine​
      1. Kuidas tähistatakse veregruppe? 
      2. Mis juhtub, kui inimesele kantakse üle vale veregrupi verd? 
      3. Kes on doonorid?
      4. Miks peab doonoriverd hoolikalt kontrollima? 
      5. Kus doonoriverd kontrollitakse?

      Tööleht

      Lisatud failid
      Palun oota