Peatükk 3.2 (Inimeseõpetus 4. kl)

Muutused pere elus – lapse sünd

Kuula, vaata, loe!

Kellest Maria unistab?

„Ma vaatasin eile telekast saadet
​kümne lapsega perest.
​Mul tuli ka õe või venna igatsus.
​Ütlesin seda emale.
​Aga ema vastas, et mina olen talle juba niigi mitme lapse eest.
​Sina pead küll õnnelik olema, et sul õde on.“

„Mõni-kord olen. Aga enamasti on ta väga tüütu. Siis ma mõtlen, et oleks õe asemel hoopis vend. Saaksime meeste juttu ajada ja midagi huvitavat koos teha.“

„Mul on küll üks-kõik, kas õde või vend.
​Koos oleks palju lõbusam.
​Üksinda on ikka sageli kurb.“

Perekondade erinevus

Loe.

Perekonnad on erinevad.
​Mõnes perekonnas on üks laps,
​teises perekonnas mitu last.

Eesti kõige laste-rikkamas peres kasvab 18 last.

Mõtle ja vasta küsimusele

  • Mille poolest perekonnad erinevad?

Beebi tuleb koju

Kes saavad emale ja isale abiks olla?

Märgi lause.

Õde ja vend tervitavad titat

Imik vajab palju hoolt

Keda vajab beebi kogu aja enda lähedale?

Märgi lause.

Vahetame mähkmeid
Jalutame titaga

Mõtle ja vasta küsimustele

  1. Mitu last on sinu perekonnas?
  2. Mitmes laps sina oled?
  3. Mitu venda ja õde sul on?
  4. Kas sa oled beebit näinud?
  5. Kus sa nägid beebit?
  6. Mida beebi tegi?
  7. Kas beebi meeldis sulle?

Kas ma tean?

2. Kodus on beebi. Kuidas sa saad aidata?

Räägi pildi abil.

Räägi pildi abil.

Räägi pildi abil.

Kuidas sa veel aidata saad?

  • Käin beebiga jalutamas.
  • Tita nutab päeval ja öösel.
  • Olen tasa, kui imik magab.
  • Külalised käivad titat vaatamas.
  • Suur osa ema ajast kuulub imikule.
  • Olen beebi juures, kui ema on köögis.
  • Sõbrad saavad vähem aega minu juures külas olla.
  • Toidan titat luti-pudelist.
  • Hoian titat süles.
  • Vahetan mähkmeid.
  • Vestlen beebiga pudi-keeles.
  • Mängin titaga.

Nüüd ma tean!

  • Väike õde või vend toob perekonna ellu suuri muutusi.
  • Pere suuremad lapsed saavad ema ja isa aidata.

Tööleht

Palun oota