Loe.
1. Me oleme pidevalt seotud teiste inimestega. Sa küsid klassi-kaaslase käest kella.
Proovid isalt taskuraha juurde saada.
Mängid vennaga kaarte või vaatad abi-otsivalt emale otsa.
Siis sa suhtled teise inimesega.
Vaata pilti.
2. Suhtlemine on rääkimine ja kuulamine. Tähtis on aru saada, mida keegi soovib.
Mõnikord saame palju teada ka teist inimest vaadates. Selleks on vaja jälgida kaaslaste näoilmeid.
Vaata pilti.
3. Suhtlemise käigus saame kaaslase kohta midagi teada.
Näiteks kui keegi on kurb, siis saame tema käest küsida, mis juhtus? Nii saame teada, mis kaaslasega juhtus ja miks ta on kurb. Nüüd on võimalik teda aidata.
Vaata pilti.
4. Suhtlemise käigus kutsutakse midagi tegema või millelegi mõtlema. Näiteks sinu sõber huvitub autodest. Ta kutsub sind tänaval autosid vaatama (kutsub tegevusele). Sõber küsib kumb auto sulle rohkem meeldib? (kutsub autode peale mõtlema).
Suunamine võib olla ka halb. Näiteks võib sõber teha ettepaneku tunnist puududa.
Vaata pilti.
5. Suheldes tehakse ka koos-tööd. Näiteks paned sõbraga puslet kokku või teed koos emaga pirukaid.
Vaata pilti.
Kui oled tekstid läbi lugenud ja pilte vaadanud,
siis vajuta siia.
Vasta küsimustele teksti põhjal.
1. Leia esimesest lõigust näide, kus kaks inimest suhtlevad.
2. Nimeta veel olukordi, kus inimesed suhtlevad (olukorrad kodus ja koolis).
3. Millised on inimeste näoilmed? Vaata ka pilti nr 2.
4. Otsi tekstist näide, kus keegi annab midagi teada!
5. Otsi tekstist näide, kus kutsutakse midagi tegema või millelegi mõtlema.
6. Otsi tekstist näide, kus tehakse koostööd.
Harjuta.
Kui suhtled, saad sõbra kohta midagi
Kuisaad kutsuda teist midagi tegema.
Suheldes tehakse teise inimesega
3. Proovi peegli ees tekitada näole erinevaid ilmeid.
Tee vihane, kurb, rõõmus, hirmunud, üllatunud ja vastikust tundev nägu.
4. Väljenda etteantud tunnet näoilmega ja kaaslased püüavad ära arvata, millise tundega on tegu. Seejärel arutlege, millal nii võib juhtuda.
 |
6. Tööta paaris.
- Teata kaaslasele, mitu õde või venda sul on.
- Kutsu paarilist oma lemmikmängu mängima.
- Tehke koos töötades ilus pilt.
- selgitab ülesannet
- kutsub külla
- palub prügi välja viia
- meelitab kommi ostma
- ütleb kella-aja
- hõikab järjekorra-numbri
- käsib nõusid pesta
- julgustab jääle minema
- teatab puudumisest
- tahab teada isa nime
9. Esita suuliselt küsimusi.
Täpsusta aega, kohta, kaaslasi.
Abiks küsisõnad: Millal? Mis kell? Kui kaua? Kuhu? Kui kaugel? Kellega? Kes veel?
- Mart teatab: „Lähen täna sõbraga kinno.“
- Mari hüüab: „Jooksen ruttu vanaema juurde!“
- Siim lausub: „Külastame poistega oma klassijuhatajat.“
10. Loe eesti keele õpiku I osast lk 31 Mardi vestlust Kerli ja Marisega.
Otsi tekstist lause, kus:
- Kerli küsib Mardi õe kohta;
- Mart teatab, kus tema vanemad töötavad;
- Maris palub endale seeliku õmmelda.
- Klassikaaslane: „Vaata seda videot, see on väga lahe!“
- Õpetaja: „Homme on koolis teater.“
- Direktor: „Tassime koos laua koridori. Võta sina ühest otsast, mina võtan teisest!“
- Õpilane: „Olen haige.“
- Kaaslane: „Paneme koos pusle kokku!“
- Sõber käib peale: „Teeme ühe suitsu!“
A: Minu lemmikvärv on sinine.
B: Minu lemmikvärv on .
A: Kuna on sinu sünnipäev?
B: Minu sünnipäev on .
A: Mulle meeldib uisutada.
Mida sulle ?
B: Mulle .
A: Minu lemmik .
B: Minu .
A: Kui vana ?
B: Ma olen .
A: Mina söön tavaliselt hommikuks .
Mida sina tavaliselt ?
B: Mina .
Loe ja jäta meelde!
- Me suhtleme teiste inimestega kogu aeg.
- Suhtlemise käigus saadakse midagi teada.
- Suhtlemise käigus kutsutakse midagi tegema või millelegi mõtlema.
- Suhtlemise käigus tehakse teise inimesega midagi koos.
