Mineviku pärand

Täna on täna. Homme alles tuleb. Eile on juba möödas, kuid veel meeles. Üleeilne kipub juba natuke ununema. Aga see ja kõik varasemad päevad on sinus endas siiski olemas. Sest sa oskad seda, mida on sulle õpetanud sinu vanemad ja vanavanemad, ning seda, mida oled õppinud lasteaias ja koolis. Minevikku võivad sulle meenutada vanad nukud või autod, igavaks muutunud arvutimäng, mälestused reisist või mõni joonistus.

Nii nagu sina, nii on ka rahvad, riigid ja kogu inimkond õppinud minevikust. Sinule on mälestused kallid. Kallis on ka see pärand, mille on jätnud meile esivanemad. Parim, mida me teha saame, on seda hoida.

Minevikku võime näha väga paljudes kohtades. Ükski Eestimaa linn ega küla pole läbinisti tänapäevane, nende algus võib ulatuda kümnete, sadade või isegi tuhandete aastate taha.

Tänapäevane Pärnu, see on mererand, jõgi ja ilusad majad. Minevik annab endast aga märku kõikjal, lisab linnale väärtust ja muudab selle veelgi ilusamaks. Mõni maja on isegi sadu aastaid vana. Kes kõik ei ole seal elanud? Oli see mõni kuulus kaupmees, poeet või hoopis muusik?

Minevik on põnev!

Pärnu linn tekkis üle 800 aasta tagasi. See oli merelinn, kuhu saabusid laevad paljudest maadest ja tõid siia kalleid kangaid ja vürtse. Pärnu oli ka kindluslinn, mis oli vaenlase kallaletungi vastu kaitstud kivimüüriga. Linnainimesed elasid oma tavapärast elu: kauplesid, tegid käsitööd ja küllap jagus lastel küllaga mängulusti.

Pärnu piirkonna minevik on aga linna ajaloost palju pikem. Vaid mõne kilomeetri kaugusel linnast, Pärnu jõe käärust Pullist, on leitud Eesti vanimad inimasustuse jäljed. 11 000 aastat tagasi elasid seal kiviaja inimesed. Nad valmistasid oma tööriistad kivist ja luust. Toiduks püüdsid nad jõest kala ja pidasid metsas jahti põtradele.

Linnade-eelsest ajast on sageli säilinud vaid ehitiste varemed ja esemed maapinnas. See maaliline metsatukk Pulli külas varjab kiviaja inimeste elupaiga jäänuseid. Sealt on leitud kivist nooleotsi, mille kaotamine võis omal ajal mõne küti meele mõruks teha.