Tuuma koostisosakesed
Tuum on ehituselt liitosake. Ta koosneb kahesugustest osakestest. Tuuma ja ta koostisosakesi võib kujutleda kui kõvu kehi, kuid täpsemalt võttes on neil pigem teatud jõuväljade struktuur ja kindel välispind puudub.
Tuuma tähtsam koostisosake on prooton, tähtsam seepärast, et prootonite arv tuumas määrab keemilise elemendi. Prootoni mass on umbes kaks tuhat (täpsemalt 1836,1) korda suurem kui elektronil, elektrilaeng on aga elektroni omaga võrdne, kuid vastandmärgiline. Elektroni laeng loetakse negatiivseks, prootonil aga positiivseks. Tavaliselt on aatomid elektriliselt neutraalsed, seepärast on aatomi elektronkattes elektrone niisama palju kui on tuumas prootoneid ja aatomi kogulaeng võrdub nulliga.
Prooton on positiivse laenguga tuumaosake.
Kõige lihtsam tuum ongi üksik prooton – see on vesiniku tuum. Prootonite arvu tuumas ehk tuuma laengut elementaarlaengutes tähistatakse täisarvuga Z. Seda nimetatakse aatomnumbriks ehk laenguarvuks ehk lühidalt laenguks. See on ühtlasi elemendi järjenumber perioodilisuse süsteemis.
Aatomi ehituse seisukohalt on ainutähtis tuuma laeng ehk prootonite arv. Ometi osutub, et lisaks prootonitele on tuumas ka „täiteainet”. Selleks on elektriliselt neutraalsed osakesed, mis vastavalt suurendavad tuuma massi. Neid kutsutakse neutroniteks. Neutron on veidi suurema massiga kui prooton (1838,7 elektroni massi) ja neid on tuumas üldiselt ligikaudu niisama palju kui prootoneid.
Neutron on elektriliselt neutraalne tuumaosake.
Isotoobid
Prootonite ja neutronite koguarvu A = Z + N nimetatakse tuuma massiarvuks. Ühel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi ehk teisiti öeldes sama Z juures võib N, seega ka A, olla erinev. Neid erinevaid tuumi (või aatomeid vastavate tuumadega) nimetatakse selle elemendi isotoopideks.
Igal keemilisel elemendil on mitu isotoopi.
Tuuma iseloomustavad arvud Z ja A lisatakse keemilise elemendi X tähisele: . Näiteks vesinikul on kolm isotoopi: – tavaline ehk kerge vesinik, – deuteerium ehk raske vesinik ja – triitium ehk üliraske vesinik (Z = 1, N = 2, A = 3). Hapnikul on looduses ka kolm isotoopi , ja . Kõik kokku kujutavad endist eri nukliide.
 | Prootonite arv Z = Neutronite arv N = Massiarv A = | |
Link: keemiliste elementide perioodilisussüsteem.
Tuumas on prootonit ja neutronit. Element on
