Vahemereline põõsastik ja mets

Vahemere põõsastik ja mets

Vahemereline põõsastik ja mets on loodusvöönd vahemerelistel aladel. Seepärast nimetatakse seda loodusvööndit tihti ka vahe-merelisteks aladeks.
​Vahemereline põõsastik ja mets asuvad palav- ja parasvöötme üleminekualadel. Selles piirkonnas muutub parasvööde aegamisi palavvöötmeks.

Mõtle ja arutle!

  1. Mida sa tead vahemereliste alade kohta?
  2. Vaata pilte. Mille poolest erinevad parasvöötme metsad ja vahemerelised alad?

Asend

Vahemereline põõsastik ja mets on kōige suurema levikuga Vahemere ääres.

Vahemerelist taimkatet esineb veel Pōhja-Ameerika läänerannikul, Lōuna-Aafrikas, Austraalia kagu-ja edelaosas, Uus-Meremaal ning Lōuna-Ameerikas Tšiili rannikul.

  1. Leia kaardilt ja gloobuselt:
    ekvaator, pöörijooned ja polaarjooned, Atlandi ookean;
  2. Vali, kus asuvad vahemereliste aladega seotud kohad:
    • Euroopas
       Vahemeri
       Gibraltari väin
       Pürenee poolsaar
       Apenniini poolsaar
       Balkani poolsaar
       Sitsiilia saar
    • Austraalias
       Uus-Meremaa saared

Vali kohanime ette õige number.

Reljeef

Vahemerelised alad on vahelduva pinnamoega. Seal esineb nii madalikke kui ka mäestikke. Suurem madalik on Lombardia madalik Pōhja-Itaalias. Suuremad mäestikud on Hispaania ja Prantsusmaa piiril Pürenee mäestik ja Itaalias Apenniini mäestik.

Vahemerelistel aladel esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaane. Itaalias Sitsiilia saarel paikneb Euroopa aktiivseim vulkaan Etna. Etna vulkaan purskab viimasel ajal vähemalt korra aastas.
​Tuntud on ajaloost ka Itaalias asuv Vesuuvi vulkaan.

Euroopa aktiivseim vulkaan Etna
Santorini saar Vahemeres tekkis vulkaani purskamise tagajärjel. Saar asub ümber mere all asuva vulkaanikraatri.

Leia kaardilt vahemereliste alade kōrgeimad mäed ja vulkaanid.

  1. Vahemeri
  2. Väike-Aasia poolsaar
  3. Malta
  4. Küpros
  5. Sitsiilia
  1. Sardiinia
  2. Korsika
  3. Etna vulkaan
  4. Pürenee mäestik
  5. Apenniini mäestik

Kliima

Vahemerelisele kliimale on iseloomulik kuum ja kuiv suvi ning soe ja vihmane talv. Ka talvele on omane, et päikesepaistelisi päevi on rohkem kui vihmaseid päevi.
​Sademeid toovad Atlandi ookeanilt puhuvad niisked tuuled.

Suvel kōrvetab päike nii, et keskpäeval on raske töötada. Iga päev peetakse pikka lōunapuhkust siestat. Sel ajal on kōik asutused suletud.

  1. Kõige soojem on kuu.
    Keskmine õhutemperatuur on siis °C.
    Mis kuu on Eestis kõige soojem?
    Mitu kraadi on siis keskmine õhutemperatuur?
  2. Kõige külmem on kuu.
    Keskmine õhutemperatuur on siis  °C.
    Mis kuu on Eestis kõige külmem?
    Mitu kraadi on siis keskmine õhutemperatuur?
  3. Aastane õhutemperatuuride vahe (kõige soojema ja kõige külmema kuu õhutemperatuuride vahe) on  kraadi C.
    Mitu kraadi on Eestis aastane õhutemperatuuride vahe?
  4. Vahemerelistel aladel sajab palju vihma
    (millal?) .
  5. Vähe sajab (millal?) .
  6. Itaalias Palermos sajab aastas  millimeetrit (mm).
    Kui palju sajab Eestis?

Taimestik

Vahemerelistel aladel on sobiva kliima tõttu tihe asustus ja palju inimtegevust. See on tugevasti mōjutanud looduslikku taimkatet.

Vahemerelist taimestikku iseloomustavad kōvalehelised ja asteldega pōōsad. Need moodustavad tiheda vōsa, mida Itaalias nimetatakse makjaks. Peamised pōōsaliigid on tsitruselised ja oleander.

Puud kasvavad enamasti üksikult. Tuntumad puud on küpress, piinia (itaalia mänd), seeder, ōlipuu, loorber, pistaatsia, kastan, Austraalias eukalüpt.

Makjapõõsastik
Oleander
Õlipuud võivad elada tuhandeaastaseks. Õlipuu viljad on oliivid.
Küpressid Kesk-Itaalias

Loomastik

Loomastik on tiheda inim-asustuse tōttu väheseks jäänud. Suurematest loomadest elavad mägedes mägikitsed.
​Gibraltari kaljul Pürenee poolsaare lōunatipus elavad Euroopa ainukesed ahvid magotid.

Magot Gibraltari kaljul
  1. Magot ehk  elab (kus?)  ja  .
  2. Tema saba on  sentimeetri (cm) pikkune.
  3. Täiskasvanud isane magot kasvab  cm pikkuseks.
  4. Emane magot kasvab  cm pikkuseks.
  5. Täiskasvanud isane magot kaalub  kg, emane aga  kg.
  6. Magot toitub (millest?)  (ta on omnivoor).

Veel elavad vahemerelistel aladel hirved, koiotid, šaakalid, sisalikud, mitmesugused putukad.

Omapärased putukad on Vahemere maades elavad tsikaadid. Nad on kõige valjemat heli tekitavad putukad maailmas. Tsikaadide vali laul kestab terve päeva, ka linnas. Välimuselt on nad rohutirtsude sarnased.

Tsikaadid on kõige valjemat heli tekitavad putukad.
  • mägikits
  • koiott
  • hirv
  • kastani­puu
  • loorberi­puu
  • piinia

Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid

Vahemerelised alad on sobiva kliima tōttu tihedasti asustatud juba väga ammusest ajast.

Ülesanne 6

  1. Leia:
    1. vahemereliste alade riigid Itaalia, Kreeka, Hispaania, Portugal, Horvaatia, Malta, Küpros, Türgi;
    2. nende riikide pealinnad.
  2. Kus asub Uus-Meremaa?

Vahemerelistel aladel kasvatatakse viinamarju, virsikuid, tsitruselisi apelsine, mandariine, sidruneid.
​Seal kasvatatakse ka mandleid, pistaatsiapähkleid, kastaneid. Maitseaine saamiseks kasvatatakse loorberipuid.
​Oliivide ja nendest oliiviõli saamiseks kasvatatakse õlipuid. Väärtuslikku korki saadakse korgitamme paksust koorest.
​Kunstliku niisutuse abil saadakse vahemerelistel aladel aastas kaks saaki.

Viinamarjaväljad ja oliivisalud
Oliivide kasvatamine Lõuna-Itaalias
Korgitamm, millelt on korki võetud.

Loomadest kasvatatakse vahemerelistel aladel peamiselt lambaid ja kitsi.

Väga tähtis majandusharu vahemerelistel aladel on turism. Selleks on seal olemas palju eeldusi. Seal on puhkamiseks sobiv kliima, samuti palju looduslikke ja ajaloolisi vaatamisväärsusi.

Suurimateks keskkonna-probleemideks on erosiooni- ja maalihkeoht, samuti mudavoolud. Nende kaitseks istutatakse metsa ja metsakaitseribasid.

Tõsiseid probleeme toob kaasa asend sellises kohas, kus võivad toimuda tugevad maavärinad ja vulkaanipursked.

Koos tiheda asustuse ja turistide hulkadega kaasnevad alati ka õhu-saastatus, vee-reostus, jäätmete teke.
​Nende probleemidega tegeletakse samuti.

Itaalia linn Veneetsia on turistide rohkuse tõttu hädas reostusega. Linn keelas suurte turismilaevade sisenemise oma vetesse.

1. Leia kaardilt vahemereliste aladega seotud kohad:

  • Gibraltari väin, Pürenee poolsaar, Itaalia, Kreeka, Türgi
  • Uus-Meremaa saared

2. Vali koha nime ette õige number.

 Itaalia
 Gibraltari väin
 Pürenee poolsaar
 Uus-Meremaa
 Türgi
 Kreeka

3. Rühmita alad asukoha järgi.

        • Türgi
        • Pürenee poolsaar
        • Uus-Meremaa
        • Itaalia
        • Kreeka
        • Gibraltari väin

        Mõtle ja arutle!

        Arutle klassis koos õpetajaga. Mõned märksõnad: Vana-Kreeka, Vana-Rooma, Milano mood, La Scala, pitsa, makaronid, härjavõitlus, Kolumbus

        Teeme kokkuvõtte vahemerelisest põõsastikust ja metsast

         TAIMED

         

        VAHE­MERELISED ALAD

        RIIGID

         

        1. Vahemerelised alad levivad enamasti (kus?) .
        2. Vahemereliste alade suved on  ja .
        3. Vahemereliste alade talved on  ja .
        4. Euroopa suurim tegevvulkaan on .
        5. Vahemereliste alade taimestikku iseloomustab  ehk makja.
        6. Seal kasvavad järgmised puud: .
        7. Seal kasvatatakse (mida?) .
        8. Vahemere maade tähtsaim majandusharu on .

        Tööleht

        Lisatud failid
        Palun oota