Maailma keeled

Keel on inimese kui liigi olulisemaid tunnuseid: keel annab meile võimaluse mõelda, omavahel suhelda, koostööd teha ja kooselu korraldada, kogemusi tõlgendada ja jagada, minevikku mäletada ja tulevikku visandada, tundeid väljendada.

Küsimusele, kui palju on maailmas keeli, on raske täpselt vastata, sest see on üksnes kokkuleppe küsimus, kas tegemist on iseseisva keele või pigem murdega. Näiteks Lõuna-Eestis kõnelevad paljud inimesed Võru murret, mida sageli ka võru keeleks kutsutakse. Maailmas arvatakse olevat 7000 keele ringis, kuid vaid ümmarguselt 200 neist on tänapäeval arenenud kultuurkeeled.

Arenenud kultuurkeel

  • ilukirjandus: romaanid, novellid, luuletused
  • kunstid: teatrietendused, ooperid, filmid
  • teadus: uurimistööd
  • haridus: lasteaiad, koolid ja ülikoolid
  • ajakirjandus: ajalehed, veebiväljaanded, televisioon, raadio
  • arvutitarkvara: programmid, mängud
  • riiklik asjaajamine: dokumendid
Maailma keelerikkamaid piirkondi on Uus-Ginea, kus kõneldakse emakeelena u 800 keelt. Pildil korowaid, kes elavad Uus-Ginea saarel džunglis ning kõnelevad Paapua keelkonda kuuluvat korowai keelt.

Keeleteadlased arvavad, et tänapäeval kõneldavad keeled on välja kujunenud kümneid tuhandeid aastaid tagasi kõneldud algkeel(t)est. Aegade jooksul siirdusid inimesed järjest uutesse elupaikadesse, üksteisest kaugel elavad rühmad ei puutunud enam kokku ning nende keeled arenesid erinevalt – nii tekkisid eri murded ja keeled.

Sellegipoolest ei ole praeguseks välja kujunenud keeled kõik täiesti isesugused: keeltel on sugulased nagu inimestelgi. Sugulaskeeled sarnanevad sõnavara ja grammatilise ehituse poolest (nt lauseehitus). Suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna, mis jaguneb vastavalt keelte sugulusastmele allrühmadeks. Suure kõnelejate arvuga on indoeuroopa, Hiina, Altai, austroneesia ja afroaasia keelkond. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka, mis koos samojeedi keeltega moodustavad Uurali keelkonna.

Ülesanded

  1. Miks on keel oluline?
  2. Kas on võimalik täpselt kokku lugeda, kui palju on maailmas keeli? Miks?
  3. Mis sa arvad, mida võisid tähistada esimesed algkeele sõnad? Kas kehaosi, tegevusi, sugulassuhteid, arve või muud?
  4. Mida tähendab keelesugulus?
  5. Kas eesti keelt võib pidada arenenud kultuurkeeleks? Põhjenda.

Indoeuroopa keelkond

Suurem osa Euroopas kõneldavatest keeltest kuulub indoeuroopa keelkonda.

Indoeuroopa keelkonna suuremad keelerühmad (kõnelejate arv miljonites)

Germaani allrühm

Germaani allrühm

Slaavi allrühm

Slaavi allrühm

Romaani allrühm

Romaani allrühm

www.ethnologue.com (2016. a)

Tuntumad ja suurema kõnelejaskonnaga indoeuroopa keeled on veel hindi keel, mida kõneldakse Indias, ja pärsia keel, mida räägitakse Iraanis. Samasse keelkonda kuuluvad ka kreeka ja albaania keel ning väiksearvulise kõnelejaskonnaga keldi keeled: iiri ja bretooni keel. Meie lõunanaabrid lätlased ja leedulased kõnelevad indoeuroopa keelkonna balti allrühma keeli.

Töö kaardiga

Keelkonnad koos allrühmadega
  • Afroaasia keeled
  • khoisani keeled
  • Nigeri-Kongo keeled
  • Niiluse-Sahara keeled
  • Altai
  • indoeuroopa
  • Kaukaasia
  • tšuktši-kamtšadali
  • Uurali keeled
  • austroneesia keeled
  • draviidi keeled
  • Hiina keeled
  • mia-jao keeled
  • moni-khmeeri keeled
  • Tai keeled
  • Tiibeti-Birma keeled
  • algi keeled
  • naa-dene keeled
  • eskimo-aleuudi keeled
  • Aafrikas
  • Aasias
  • Ameerikas
  • Antarktikas
  • Austraalias ja Okeaanias
  • Euroopas
  • Aafrikas
  • Aasias
  • Ameerikas
  • Antarktikas
  • Austraalias ja Okeaanias
  • Euroopas
  • Afroaasia keeled
  • khoisani keeled
  • Nigeri-Kongo keeled
  • Niiluse-Sahara keeled
  • Altai
  • indoeuroopa
  • Kaukaasia
  • tšuktši-kamtšadali
  • Uurali keeled
  • austroneesia keeled
  • draviidi keeled
  • Hiina keeled
  • mia-jao keeled
  • moni-khmeeri keeled
  • Tai keeled
  • Tiibeti-Birma keeled
  • algi keeled
  • naa-dene keeled
  • eskimo-aleuudi keeled
  • Aafrikas
  • Aasias
  • Ameerikas
  • Antarktikas
  • Austraalias ja Okeaanias
  • Euroopas

Küsimused ja ülesanded

Arutle, millised on sinu suhted teiste keeltega.

  1. Millised keeled on sulle olulised? Miks?
  2. Milliseid võõrkeeli oled õppinud? Kas teise võõrkeele õppimine oli lihtsam või raskem kui esimese võõrkeele õppimine? Mille poolest?
  3. Millist võõrkeelt oskad kõige paremini? Kus sa saad seda keelt kasutada? Kas see keel on kerge või raske?
  4. Millist võõrkeelt tahaksid veel õppida? Miks?
  5. Kuidas oleks kõige efektiivsem ja parem võõrkeelt õppida?
Palun oota