Igal põlvkonnal on kirjandusteoseid, mis annavad edasi just selle põlvkonna mõtteid, püüdlusi ja probleeme või loovad pildi konkreetsest kümnendist, olgu nendeks teosteks näiteks Erich Maria Remarque’i „Läänerindel muutuseta“ (1929) või Mati Undi „Hüvasti, kollane kass“ (1963). 2007. aastal Nobeli kirjandusauhinna saanud Inglise kirjaniku Doris Lessingu (1919–2013) romaan „Kõige ilusam unelm“ (2001, e k 2006) on keskendunud enim 1960. aastatele, andes edasi sellele kümnendile omast.
Nick Hornby
Tänapäeva noortest loob pildi Inglise kirjaniku Nick Hornby (1957) romaan „Maoli“ (2007, e k 2008). Hornby on nii kirjanik, esseist kui ka mitme filmistsenaariumi autor. Ta on kirglik jalgpallihuviline, kes on kirjutanud suisa jalgpalliromaani.
„Maoli” jutustab 16-aastasest noormehest Samist, üsna tavalisest teismelisest, kellele meeldib sõita rulaga, teha asju, mida teismelised ikka teevad, kuni hetkeni, mil selgub, et ta saab isaks. Romaan on huvitav selle poolest, et lugu on jutustatud just noormehe vaatevinklist: milliste probleemidega on vaja silmitsi seista, kui nii vara tuleb olla väikese poisi isa. Ja kui vähe üks teismeline selleks tegelikult valmis on.
Tahtsin oma vana elu tagasi, tahtsin kellegi teise elu. Kas ma pean minema ja vaatama, kuidas laps sünnib? Ma ei tahtnud. Olin telekast lapse sündi näinud ja see oli hirmus. Kas Alicia kisab samamoodi? Kas ma võiksin paluda, et ta seda ei teeks?
Eriline on see, et Samil on võimalus heita pilk tulevikku.
Ma sain aru, et on olemas kaks tulevikku. Üks on see, kuhu mind lennutati. Ja siis on päris tulevik – see, mida tuleb oodata; see, kus ei saa külas käia; see, kuhu pääseb vaid päev päeva haaval oma elu elades …
Sam tõdeb: Ja siis leidsin ma fakte täis väikese raamatu, mis oli osaliselt peaministri kirjutatud. Suurem osa neist faktidest olid mõttetud – näiteks öeldi seal, et enamik teismelisi jääb rasedaks kogemata, DAA!!!!!!! Ja osa neist olid naljakad – näiteks see, et üks kümnest teismelisest ei mäleta, kas ta seksis eelmisel õhtul või mitte, mis on üsna uskumatu, kui mõtlema hakata. See tähendas vist, et üks kümnest teismelisest oli õhtul nii täis, et tal polnud aimugi, mis toimub. Vaevalt selle all mõeldi, et nad lihtsalt unustasid, just nagu unustatakse, kas kõik asjad on ikka pakitud. Ma oleksin tahtnud ema juurde joosta ja talle sellest rääkida. Teate küll: „Ema, ma tean, et poleks pidanud seda tegema“. Aga vähemasti oli mul järgmisel päeval meeles, et tegin!
Ma sain teada, et Suurbritannia on teismeliste raseduse osas Euroopas ühel kõige hullemal kohal, mis tähendab muide, et me oleme esimesed. Mul läks selle taipamisega natuke aega. Hetkeks arvasin, et mõeldud on vastupidi – et meie rasedate teismeliste arv on madal ja et peaminister tahaks paremat tulemust näha. Ja ma sain teada, et umbes viieteistkümne aasta jooksul kaotab kaheksakümmend protsenti teismelistest isadest oma lapsega täielikult sideme. Kaheksakümmend protsenti! Kümnest kaheksa! Viiest neli! Järelikult on viieteistkümne aasta pärast võimalik, et mul pole Roofiga mingit pistmist. Seda ma ei uskunud.
- Milliste probleemidega seisab Sam silmitsi?
- Tuleta meelde kirjandusteoseid, mis käsitlevad noorte probleeme. Milliste probleemidega tegelased silmitsi seisavad?
- Mis on tänapäeva noorte peamised probleemid?
LUGEMISSOOVITUS
Nick Hornby „Maoli“
Ian McEwan
Väga omapäraselt kirjeldab noortemaailma Inglise kirjanik Ian McEwan (1948) romaanis „Tsementaed“ (1978, e k 2000). David Malcolm on teose järelsõnas märkinud: „Tsementaed“ avaldab muljet ka oma motiivide ja sündmuste hoolika mustriga; mustriga, mis loob selge nägemuse hävingu ja kaose poole liikuvast maailmast, mida tähistavad soolisuse pinged ning gruppikuuluvuse ja väljatõugatuse polaarsused.
Romaan jutustab perekonnast, kes elab äärelinnas. Pärast pereisa surma halveneb pereema tervis ning peatselt sureb ka tema. Neli alaealist jäävad omapead ning püüavad hakkama saada. Lapsed tsementeerivad ema surnukeha, kartes, et ema surma ilmsikstuleku järel võidakse nad lastekodusse või eri peredesse saata. Lapsed eiravad ühiskondlikke norme. Malcolm: Nad ei tunne reeglite ja normide puudumist kui raskust, vaid pigem ajuti kui vabanemist või midagi iseenesest täiesti normaalset ja loomulikku. Näiteks tulevad soolisuse pinged välja, kui Sue, üks lastest, ütleb vanemale õele oma väikevenna kohta: Ja tema ütles, et on poiss-olemisest väsinud ja tahab nüüd tüdruk olla. Mina ütlesin: „Aga sa ei saa tüdruk olla, kui sa poiss oled,“ ja tema ütles: „Saan ikka. Kui ma tahan, siis saan.“ Siis küsisin mina: „Miks sa tahad tüdruk olla?“ Ja tema ütles: „Sest tüdrukuid ei lööda.“ Ja mina ütlesin talle, et vahel lüüakse küll, aga tema ütles: „Ei lööda, ei lööda.“ Siis ütlesin mina: „Kuidas sa saad tüdruk olla, kui kõik teavad, et sa oled poiss?“ ja tema ütles: „Ma kannan kleiti ja teen oma juuksed selliseks nagu sinul ja lähen siis tüdrukute sissekäigu kaudu.“ Mina ütlesin siis, et ta ei või seda teha, aga tema ütles, et võib küll, ja siis ta ütles, et ta igatahes tahab, ta tahab … Raamatust ei puudu ka õe ja venna vaheline intsest.
- Arutlege klassis perekonna rolli üle tänapäeva maailmas.
Värske Rõhk
Ajakiri Värske Rõhk on ilmunud 2005. aastast. Ajakirjas avaldatakse nii noorte omaloomingut kui ka kriitikat, esseistikat ja tõlkekirjandust. Värske Rõhk on olnud heaks hüppelauaks paljudele noortele autoritele. Ajakirja mõju noortele autoritele on olnud nii suur, et saab rääkida Värske Rõhu põlvkonnast. Ajakirjas Värske Rõhk on avaldanud oma loomingut Eia Uus (1985), Andra Teede (1988), Sass Henno (1982), Sveta Grigorjeva, Jim Ashilevi (1984), Marie Verdei (1993, kodanikunimi Mari Vallik), Triin Tasuja (1989), Maarja Pärtna (1986), Eda Ahi (1990), Silvia Urgas (1992), Mariliin Vassenin (1980), Paavo Piik (1983) jpt.
Kes on Värske Rõhu põlvkonna esindajad? Kindlasti on nad autorid, kellel juba on oma koht Eesti kirjanduses, keda on pärjatud mitme kirjandusauhinnaga.
- Uurige rühmatööna, mis on X-generatsioon, Y-generatsioon ja Z-generatsioon ning millised omadused neid generatsioone iseloomustavad. Leidke eri põlvkondade iseloomustamiseks ka pildimaterjali. Pange sellest kokku seinaleht.
- Milliseid generatsioone 20. sajandil veel eristati?
Värske Rõhu peatoimetaja Carolina Pihelgas (1986) on ka ise luuletaja ja tõlkija.Luulekogus „Kiri kodust“ (2014) on ta kirjutanud:
Terve elu õpitakse: kuidas inimestega
koos olla, kuidas olla üksinda. Terve
elu õpitakse ennast. Selgeks muidugi
keegi midagi ei saa, võib-olla ainult et
kuidas vigu vältida. Mõnikord võtad kätte
raamatuid, mõnikord lehitsed vahtralehti.
Püüad endas kasvatada igatsust ilusa järele,
Kuigi pole päris kindel, kuidas. Haarad
oma harali sõrmedega õhku nagu kurepoeg,
kes kõõlub pesa serval ega julge päriselt veel
lendu tõusta – võib-olla ei kanna see õhk mind
veel, võib-olla olen juba liiga raske.
„Kiri kodust“ oli 2015. aastal üks Kultuurkapitali luulepreemia nominente.
- Carolina Pihelgas on kirjutanud enese- ja oma koha otsingutest. Nimeta Eesti või maailmakirjandusse kuuluvaid teoseid, mis jutustavad enese- või oma koha otsingutest.
Ka Värske Rõhu proosatoimetaja Tõnis Vilu (1988) on läbinisti loominguline inimene. Ta on avaldanud nii luulet, proosat kui ka kriitikat.
Maarja Pärtna sai 2013. aastal Juhan Liivi luuleauhinna, olles toona 26-aastane. Ta on olnud üks noorimaid Juhan Liivi luuleauhinna laureaate (vaid Paul-Eerik Rummo oli 24-aastane, kui ta 1966. aastal selle auhinna sai). Pärtna sai auhinna luuletuse „Sees“ eest. Selle luuletuse puhul on esile tõstetud pildilisust, detailitundlikkust ja sõnateadlikkust. Jaan Kaplinski on kirjutanud: Kas on midagi lihtsamat, argipäevasemat vihmapiisast? Ja ometi suudab luuletaja neid näha ja neist kirjutada midagi olulist, kasvõi seda, et igaühel neist on oma kuju.
Sees
Maarja Pärtna
aknaraamide sees on nõudlik naksumine.
pilved on taeva teisenemises –
nende sees on vihm, vihma sees on
äraarvamatu hulk piisku, igaühel neist
on oma kuju – ainuline
täielik.
tuul on iseenese sees,
maailm siinsamas lähedal.
pesunööril kuivavad särgid ripuvad
pea alaspidi; nende sees on
kuivakssaamise ootus, teadmine
et varsti volditakse nad korralikult kokku ja asetatakse
hämarasse kappi, sooja ja mõnusasse olemisse.
naeratus algab silmadest
jõuab üürikese hilinemisega suule ja
kaob siis jälle – nagu tõusev vesi
oleks puudutanud liivale joonistatud nägu
ning tõmbunud uuesti tagasi –
silmad muutuvad tõsiseks,
aga naeratamine ei kao, see on kohal
tõsiduse all nagu vee all, paistab kätte
valge kõht veepinna poole –
tagurpidi pööratud kivi.
keegi korjab pesu nöörilt ja
viib selle tuppa. on õhtu,
hakkab sadama ja nii terve öö.
- Millised märksõnad iseloomustavad luuletust „Sees“?
Mariliin Vassenin võitis debüütkoguga „Horror vacui“ (2013) Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna. Horror vacui tähendab ladina keeles hirmu või õudust tühjuse ees. See on kunstitermin (pinnad, mis on üleni kaetud).
Vassenin: Siin maailmas, kus ma praegu elan ja tegutsen, on seda tühja õõvastust palju. Masin käib, kogu aeg peab tootma, uut sisu juurde looma. Kogu aeg peab tarbima ja kogema midagi uut, püüdlema täiuse poole igas elusfääris. Tühjusel ei tohi lasta tekkida. Pikapeale ei saagi seda enam tekkida, võib-olla seepärast, et tühjuses, kui pole parasjagu ühtki positiivset või grandioosset programmi, võib kohtuda iseendaga. Mõnikord aga elu siiski sunnib meid sinna tühjusse, endasse vaatama. Ja see on hirmus.
Horror vacui
Mariliin Vassenin
Väikesed sõnalaibad mu suus,
ma näen sind karjääri põhjas.
Sõnade vetruv liha,
soe soolakas maitse,
ma rebin neist tükke, hammastega,
käristan kiude,
mälun ja närin.
Tavaliselt koguneb
karjääri põhja alati vesi,
kuid praegu on
juba pikemat aega põud.
Kui ma siit hommikuti mööda kõnnin,
veereb mu astumise alt
väikesi kive
mööda kallakut alla
sinna, kus lebad sina
nagu kägaras hieroglüüf,
kirjatäht,
veider ja võõras.
Soe, soolakas liha,
ihuniidid jäävad
hammaste vahele kinni
ja sinna, kus lebad sina,
ei söanda ma vaadata.
Ma ei tea, mis või kes sa vanasti olid,
kuid nüüd ei tekita
ükski su rakk enam muusikat
ja sinu peal ei rooma ühtegi vakla.
Sõnalaibad mu suus,
püdel mass,
süljega segunend sisu.
Ma heidan sulle kiire kõrvalpilgu,
su nahk on kuivanud õhukeseks,
olleski juba pärgament.
Rada kaob puude taha,
ma lähen ja püüan sõnakelmet
purihammastega katki rebida,
hoolikas mitte neelama.
- Mariliin Vassenin kirjutas oma bakalaureusetöö riimist Charles Baudelaire’i luulekogus „Kurja lilled“. Baudelaire’i käsitlemist jätkas ta magistritöös. Luuletust „Horror vacui“ on võrreldud Baudelaire’i luuletustega. Mis on selles luuletuses sarnast Baudelaire’i loominguga?
Triin Tasuja sai luulekogu „Provintsiluule“ (2009) eest Betti Alveri kirjandusauhinna. Ajakirjas Värske Rõhk on teiste tema luuletuste hulgas ilmunud ka „Armastus tööturul”.
armastus istub töötuna
hariduseta
elukutseta
tööturuameti järjekorras
ootab elu nagu bussi
mis külade vahel harva sõidab
armastus istub töötuna
hellus kellegi teise kätes
soojus hüljanu põues
alkohol verena iga töötamata päev
armastus istub ja ootab et
elu
tuleks ja päästaks ta
mõttetusest olla inimene
vaesusest vedada õhtusse päev
näljast olemast üksi
- Millisena selles luuletuses armastust kujutatakse?
Eda Ahi sai debüütkogu „Maskiball” (2012) eest Betti Alveri kirjandusauhinna. Ahile on omane hea keelekasutus, tema luules on isamaalisust.
olen tüdruk sukasilmne
väljast läänemerine,
olen rukkiterane ja
lumeläbipaistev:
murran valgust
murran truudust
murran nagu musta leiba
lohutuseks määrin aga
moka peale kärjemett.
eksides mu südamesse
tea, et see on sünge soo
mariaani süvikustki
sada korda salalikum
sada korda sügavam.
minu kinnastel on kirev
setomaine kindakiri
ja mu sukasilmis särab
minu enda silmakiri.
emotsioone hankis ema
mulle igaks juhuks hulgi:
kui mu peas on puder-kapsad,
kahtlemata on nad mulgi-.
kui mu silmist sajab vihma,
sajab eranditult padu-.
iga käkk, mis keeran kokku,
päris kindlasti on veri-.
kuid mu soontes loksub hoopis
selge vahemeri.
- Iseloomusta sukasilmset tüdrukut.
Paavo Piik on nii luuletaja, näitekirjanik kui ka dramaturg. Oma luuletustes on Piik tihti irooniline ning väldib üleliigseid sõnu.
TÄHELEPANU, suhtlemisvõrgud on väljas
networking, tunnen 400 inimest
telefonimälus on 150, meilikastis 200 lisaks
(mõnel on mitu aadressi)
ON SUL VABU TUTTAVAID?
aga kontakte vahetada,
müüa, ära anda?
ma tahaksin endale veel üht kolmanda kategooria
sõpra ja välismaalastest on ka hetkel puudus
MISMÕTTES TEDA EI ANNA? alandan
su viiendasse kategooriasse
MISMÕTTES INSTRUMENTAALNE MAAILMAPILT? ilmselt
valevagatseja. võrgud on väljas,
niidid on nähtaval
viimati tundsin kellegi vastu sügavamat huvi 1995. aastal
Silvia Urgase lühijutt „Lugu Koit Toomest, millel pole Koit Toomega vähimatki pistmist” (2011) sai 2012. aastal Prima Vista debütandiauhinna Esimene Samm, 2016. aastal sai ta oma debüütkogu „Siht/koht” (2015) eest Betti Alveri kirjandusauhinna. Kogus „Siht/koht” on Urgasele omane aja kaardistamine. Näiteks kirjutab ta 1990ndatest: olen neiu mustas kleidis / kes võttis popmuusikat / tõe pähe / ja tantsib ikka veel / ja veel ja veel / ja mu ajust on väga vähe kasu / kui ta pole ühendatud wikipediaga / armasta mind / nagu hetke hommikul / mil sisse logides avastad / lugemata kirju nähes /et sinust on pimeduses / puudust tuntud.
Ajast üldiselt kirjutab Urgas: ning me ei saa aru / kui lühike võib üks aeg olla/ pigem isegi ae / ae kus sa oled. Tähelepanuväärselt kõlab mõte: kogu mu aeg on kokku pressitud.
alepõllundus
vahel on mul tunne
et asun allahindlusleti
kõige säravamal poodiumil
ja mu külge poogitud hind
on nii naeruväärselt väike
et iga potentsiaalne ostja
jookseb ummisjalu guugeldama
mis vead antud tootenimetusega kaasneda võivad
ja kõik mis ta leiab
on esimene koht
koduloo olümpiaadil
milline tehing
- Mille üle ironiseerib Silvia Urgas oma luuletuses?
- Urgas on oma debüütkogus kirjutanud palju ajast. Kirjuta lühike mõtisklus ajast.
LUGEMISSOOVITUS
Silvia Urgas „Siht/koht“
Ajakirja Värske Rõhk muudab eriliseks tõsiasi, et autorid saavad toimetajatelt oma töö või tööde kohta tagasisidet. Huvitavaks ettevõtmiseks on olnud Värske Rõhu ja Raadioteatri koostöö: nimelt on mitu Värske Rõhu autorite lühijuttu kõlanud Vikerraadios järjejutuna. Värske Rõhk annab välja raamatusarja Värske Raamat.
- Kuula katkeid ajakirja Värske Rõhk 5. sünnipäeva puhul valminud kavast „Sõnatüvesid emmates“ (nt kava esimest ja viimast osa) (klb.ee/od).
- Millised teemad tekstidest välja kooruvad?
- Milline on tekstides valitsev meeleolu?
- Mille poolest on erilised tekstide sissejuhatused?
Projekt
EESTI LUULE AJAKIRJA VÄRSKE RÕHK … AASTAKÄIGU PÕHJAL
Moodustage 3–4-liikmelised rühmad. Iga rühm saab ajakirja ühe aastakäigu numbrid. Lugege läbi nendes ilmunud luuletused. Tehke plakat Eesti luulest aastal … (tooge esile enim esinenud teemad, meeleolud, autorid jm).
