Peatükk 2.1 (Matemaatika e-tund 4. kl)

Sissejuhatus

Tunni ülesehitus

  1. Tutvumine õpikuga, 15 min
  2. Viktoriin, 10 min
  3. MK logo kujundamine, 17 min
  4. Kokkuvõte viktoriinist, 3 min

Ettevalmistus

Õpetaja

  • varub märkmepabereid viktoriiniks;
  • lõikab iga õpilase jaoks A3 paberist T-särgi kujutise;
  • prindib soovi korral tabeli viktoriini tulemuste märkimiseks.

Eelteadmised

Õpilane

  • tunneb arve 10 000-ni;
  • liidab ja lahutab arve nii peast kui ka kirjalikult;
  • tunneb korrutustabelit;
  • tunneb mõõtühikuid;
  • korrutab ja jagab kahekohalist arvu ühekohalise arvuga;
  • tunneb geomeetrilisi kujundeid.

Tunni eesmärgid

Õpilane

  • saab teada, milliseid teemasid matemaatikas õppima hakatakse;
  • meenutab eelmisel aastal õpitut.

Seotud materjal

Märksõnad ja meetodid

  • Paberõpik, digiõpik
  • Rühmatöö, viktoriin, MK logo kujundamine T-särgi jaoks

Lõiming

  • Matemaatika 3. kl

Läbivad teemad

  • Elukestev õpe ja karjääri planeerimine (koostööoskuse arendamine)
  • Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus (T-särgi kujundamine)
  • Väärtused ja kõlblus (koostöö rühmas)

1. Tutvumine õpikuga

15

  • Õpiku sisukord. Õ lk 4–5
  • Kuidas seda õpikut kasutada? Õ lk 6–7
  • Tutvumine digiõpikuga. Opiq ptk 1.1

Kõigepealt tutvuvad õpilased paberõpikuga. Õpetaja palub õpilas­tel avada lk 4–5 sisukorra ja tutvuda, milliste teemadega neil tuleb esimesel poolaastal kokku puutuda. Seejärel palub ta õpilastel leida sisukorrast selline teema, millest nad varem pole kuulnud (nt jäägiga jagamine, pindala, kiirus, aeg ja teepikkus). Koos võiks üle vaadata ka lk 6–7 (Kuidas seda õpikut kasuta­da?) ning rääkida matemaati­ka­klubi ülesannetest.

Järgmisena tutvuvad õpilased digiõpikuga. Alustada tuleks digi­õpiku kasutamis­juhendist. Õpetaja avab ekraanil ptk 1.1.  Väga oluline on rõhutada, millised sümbolid on lubatud korrutamis-, jagamis- ja lahutamis­tehte jaoks ning seda, et avaldised tuleb sisestada ilma tühikuteta. Kui õpilane selles eksib, siis loeb arvuti tema vastuse valeks. 

Distantsõpe

Õpilased töötavad kodus iseseisvalt läbi  ptk 1.1. Videotunnis saavad õpilased küsida, kui midagi jäi arusaamatuks.

Pärast õpikutega tutvumist räägib õpetaja üldisest töö­korral­dusest (hindamine, kodutööd, töö­vahen­did, järel­vasta­mine jm).

2. Viktoriin

10

  • Rühmade moodustamine
  • Viktoriin
  • Vastuste ülevaatamine

Õpetaja moodustab 4-liikmelised rühmad lähestikku istuvatest õpilastest.

Õpetaja annab igale rühmale 10 märkme­paberit vastuste kirjuta­miseks ja mõned mustandi­paberid arvutamiseks. Õpilastel tuleb märkme­paberid nummerdada. Iga rühm mõtleb endale nime ja kirjutab selle igale märkme­paberile. Õpetajal on tabel kokku­võtete tegemiseks. Iga küsimuse järel toob igast rühmast üks liige vastusega sedeli õpetaja lauale. Õpetaja kontrollib vastused ja märgib tabelisse punktide arvu.

  1. Mitu kümnelist on arvus 1000?
  1. Kas arvud on järjestatud kasvavas või kahanevas järjekorras?

    ​345, 341, 207, 199, 185
  1. Leia arv a.

    ​​38 + a = 71
  1. Arvuta avaldise 14 – 5 + 3 ⋅ 2 väärtus.
  1. Kuidas nimetatakse arvu 12 tehtes 50 – 12 = 38?
  1. Spordilaagrisse saabunud lapsed majutati 6-kaupa üheksasse tuppa. Mitu last tuli spordilaagrisse?
  1. Ruudu ümbermõõt on 32 cm. Kui pikk on ruudu külg?
  1. Mitu millimeetrit on ühes meetris?
  1. Kell on veerand 3 päeval. Kirjuta kellaaeg numbritega.
  1. Kirjutage pöördkehade nimetused.

Distantsõpe

Kui tund toimub reaalajas, saavad ka kodus olevad õpilased viktoriinis osaleda.

Õpetaja võib viktoriini ülesanded saata neile ptk 2.1 ülesannete kogust. Lahendus tuleb saata õpetajale tagasi enne kui tunnis hakatakse õigeid vastuseid vaatama.

Pärast viktoriini võib koos üle vaadata kõikide ülesannete vastused.

1. Mitu kümnelist on arvus 1000?

100 kümnelist

2. Kas arvud on järjestatud kasvavas või kahanevas järjekorras?

345, 341, 207, 199, 185

Arvud on kahanevas järjekorras.

3. Leia arv a.

38 + a = 71

a = 33, sest 38 + 33 = 71

4. Arvuta avaldise 14 – 5 + 3 ⋅ 2 väärtus.

Avaldise väärtus on 15.

5. Kuidas nimetatakse arvu 12 tehtes 50 – 12 = 38?

Arv 12 on vähendaja.

6. Spordilaagrisse saabunud lapsed majutati 6-kaupa üheksasse tuppa. Mitu last tuli spordilaagrisse?

54 last

7. Ruudu ümbermõõt on 32 cm. Kui pikk on ruudu külg?

32 cm : 4 = 8 cm

8. Mitu millimeetrit on ühes meetris?

1 m = 1000 mm

9. Kell on veerand 3 päeval. Kirjuta kellaaeg numbritega.

Kell on 14.15.

10. Kirjutage pöördkehade nimetused. 

Kera, koonus, silinder

3. MK logo kujundamine

20

  • Matemaatikaklubi liikmete T-särgi kujundamine

Õpetaja annab igale õpilasele T-särki kujutava paberi. Õpilase ülesandeks on välja mõelda, milline võiks olla matemaatika­klubi (MK) liikme T-särk koos logoga. Kes jõuab, võib kujundada nii särgi esiosa kui ka selja­osa.

Kujunda matemaatikaklubi liikmetele oma T-särk.

Distantsõpe

Õpetaja annab õpilastele aega umbes 5 minutit, et nad saaksid kodust otsida mingi paberi (nt A4 paber), käärid ja värvipliiatsid. 

Seejärel näitab õpetaja õpilastele paberist T-särki ja palub neil paberist sarnase särgi välja lõigata. 

Õpetaja kirjeldab tööülesannet ja lepib kokku, kuidas ja millal õpilased kujundatud T-särgi temale esitavad.

Võimaluse korral võiks õpetaja kinnitada klassi­ruumi nööri, et õpilased saaksid oma T-särgi riputada pesu­lõksude abil nöörile.

Klassis võib teha ka hääletuse, et selgitada välja kõige rohkem hääli saanud kujundus. Koostöös käsitöö õpetajaga võiks mõelda ka selliste särkide tegemisele.

Sel ajal, kui õpilased tegelevad T-särgi kujundamisega, saab õpetaja teha kokku­võtte viktoriinist. 

Enne tunni lõppu teeb õpetaja teatavaks viktoriini võitja.

Kodutöö ja tunni kirjeldus

Kodutöö​

Leia mõnest ajalehest või ajakirjast artikkel, mis sisaldab arve. Võta see kaasa.

Tunni kirjeldus

Kuidas seda õpikut kasutada? Viktoriin, MK logo väljamõtlemine, T-särgi kujundamine

Õ lk 6–7, Opiq ptk 1.1

Palun oota