Seksuaalvägivald

• Tutvustage õpilastele tunni teemat – seksuaalvägivald. Tunnis vaadeldakse seksuaalvägivalla mõistet, vorme, sellega seonduvaid müüte, nõusoleku põhimõtet ja abi saamise võimalusi.

Seksuaalvägivald – müüdid

• Jagage õpilased 2-3-liikmelisteks rühmadeks ja jagage igale rühmale lahti lõigatuna 1-2 väidet töölehelt "Väited seksuaalvägivalla kohta". Paluge õpilastel arutleda väidete üle - kas õige või vale?

• Seejärel paluge õpilastel anda tagasisidet ja arutage ühiselt, kas tegemist on õige või vale väitega. Paluge õpilastel oma arvamust põhjendada.

• Esitage iga väite kohta ka korrektne vastus, vt õpetaja tööleht "Väited seksuaalvägivalla kohta - selgitused" ja slaidiesitlus. Soovi korral kasutage Kai Pardi loengut „Kelle nägu on seksuaalvägivald Eestis“. Müütide käsitlemist saate illustreerida Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi kampaania "Avameelselt ahistamisest" käigus valminud videote (nt "Pargis") ja seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kampaaniavideote abil (lingid on leitavad slaidiesitlusest).

Nõusolek

• Viige läbi arutelu, soovi korral kasutage esitlusslaide. Arutelupunktid on alljärgnevad.
• Vaadake koos videot „Tass teed“ („A cup of tea“), mis on kättesaadav
  • ingliskeelsena,
  • eestikeelsete subtiitritega ja
  • venekeelsete subtiitritega.
• Küsige õpilastelt, mis oli antud filmilõigus põhisõnumiks. Selgitage, et seksuaaltegevuste, sh seksuaalvahekorra toimumise eelduseks on mõlema partneri soov ja nõusolek. Kui ühel partneritest selleks soovi pole, siis tuleb teisel partneril tema seisukohta alati austada ja arvestada.

Nõusoleku küsimine: KÜSI JA KUULA!

• Paluge õpilastel arutleda järgmiste küsimuste üle (kirjutage esiletõstetud märksõnad tahvlile).
  • Kuidas on võimalik teada saada, kas teine partner on nõus mingi seksuaaltegevusega, mida esimene partner soovib?

Vajadusel suunake arutelu:

• nõusolekust tuleb rääkida (küsida ja kuulata vastust);
• kunagi ei või eeldada, et partner on nõus – ka siis, kui ta pole selgelt öelnud EI;
• kui tehakse midagi ilma partneri nõusolekuta, siis võidakse teha midagi vägivaldset ning ka seadusega karistatavat (nt seksuaalvahekord ilma nõusolekuta = vägistamine).

• Soovi korral vaadake koos videot „Kuidas küsida nõusolekut?“ („How to ask for consent“).

• Arutlege:
  • kes peab algatama nõusolekust rääkimise?
    Vajadusel suunake arutelu: rääkimise peab algatama partner, kes soovib algatada mingit seksuaaltegevust.

• Paluge õpilastel tuua näiteid:
  • missuguste sõnadega alustada nõusoleku küsimist?
    Nt „Kuidas Sulle tunduks ...“, „Kas sa sooviksid, et ...?“, „Kas see on OK, kui ...?“, „Mulle meeldiks ..., aga Sulle?“, „Ma olen alati tahtnud ..., aga Sina?“. Selgitage, et nõusoleku küsimise kohta me ei näe eriti palju eeskujusid meedias, aga tegelikus elus võib selleks olla mitmeid huvitavaid ja loomingulisi viise; selle küsimine võib võtta vaid sekundi, kuid see muudab oluliselt järgnevat tegevuste kulgu.
• Arutlege:
  • missuguses etapis tuleb partneritel rääkida sellest, kas nad on nõus seksuaaltegevusega? Vajadusel suunake arutelu: enne igat seksuaaltegevust – nõusoleku kohta tuleb küsida ja vastust kuulata enne suudlemist, keha ja suguelundite puudutamist, seksuaalvahekorda; nõusolek näiteks suudlemiseks ei tähenda nõusolekut seksuaalvahekorraks; nõusolekust annab märku partneri positiivne sõnaline nõusolev vastus.
• Küsige:
  • kui vana peab olema seksuaalpartner, kes saab täiskasvanud isikule anda oma nõusoleku seksuaaltegevuseks?
  • Vajadusel suunake arutelu: Eesti seaduste kohaselt vähemalt 16-aastane.
• Arutlege:
  • kuidas reageerida, kui partner ei ole nõus seksuaaltegevusega? Vajadusel suunake arutelu: partneri otsust tuleb austada – tuleb kohe lõpetada seksuaaltegevus, millega partner pole nõus. Nõusolek võib olla ka teatud tingimustega: näiteks ollakse nõus seksuaalvahekorraga, kui partner kasutab kondoomi. „Võib-olla“ või „hiljem“ ei tähenda nõusolekut! Partner võib oma mittenõustumise põhjusi jagada, kuid ta ei pea seda tegema.

Nõusolekuvõimelisus

• Paluge õpilastel tuua näiteid, mis olukorras ei ole inimesed nõusolekuvõimelised.
  • Joobes, uimastatud, magav, teadvuseta inimene.
  • Ähvardamine, hirmutamine, survestamine.
  • Kehalise või vaimupuudega inimene.
  • Lapsed/noored, kes ei saa aru seksuaaltegevuse tähendusest.

Seksuaalvägivalla kriisiabi keskused

Vaadake koos seksuaalvägivalla kriisiabikeskusi tutvustavat videot.

Pärast video vaatamist esitage õpilastele kolm küsimust

1. Mitu seksuaalvägivalla kriisiabi keskust on Eestis ja kus need paiknevad? (4 keskust: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel)
2. Kes võivad sinna pöörduda? (igast soost ja igas vanuses inimesed; pöörduda võib ise või asjatundja suunamisega)
3. Mis ajal on keskused avatud? (ööpäev läbi kõikidel päevadel)

Tunni kokkuvõtteks rõhutage järgmist.

• Seksuaalvägivald on lubamatu ja seda ei saa õigustada.
• Seksuaaltegevuseks tuleb küsida partneri nõusolekut.
• Seksuaaltegevusest võib keelduda selle mistahes etapis.
• Nõusoleku küsimisel tuleb arvestada, kas teine inimene on nõusolekuvõimeline.

Selliste põhimõtete austamine ja nende arvestamine kuulub hoolivate ja turvaliste seksuaalsuhete alla.

• Paluge õpilastel soovi korral tunnile täienduseks vaadata ja lugeda joonisnovelle „Esimene nädalavahetus juunis“ ja „Kõige hullem suvi“.