Katsenõue on täidetud, kui kodutütar teab Kodutütarde ajalugu – loomine, taasloomine, peavanemad.
Kodutütarde ajaloo põhipunktid
Selleks, et mõista organisatsiooni väärstusi, tuleb tunda ja teada ka selle ajalugu.
Kodutütarde ajalugu jaguneb neljaks etapiks. Need on järgmised:
- organisatsiooni asutamine 1932. aastal;
- organisatsiooni tegevus kuni aastani 1940;
- okupatsiooniaeg 1940–1989;
- taasasutamine 1989. aastal.
Nende aastate jooksul on organisatsioonil olnud viis peavanemat. Need on olnud järgmised:
1932–1940 | Salme Pruuden |
1992–1998 | Maret Lepik |
1998–2002 | Anne Eenpalu |
2002–2018 | Angelika Naris |
al 2018 | Ave Proos |
Kodutütarde loomine
Kaitseliidu eriorganisatsiooni Kodutütred loomine muutus aktiivsemaks 1931. aastal. Järgmise aasta alguses, 19. jaanuaril 1932 kinnitati esimene põhimäärus ja organisatsiooni tegevus käivitus ametlikult.
Seni oli tütarlastele organiseeritud tegevust pakkunud 1920. aastal alustanud gaidide liikumine. Kuid kahel organisatsioonil oli ideoloogiline vahe: kodutütreid kasvatati rahvuslikus vaimus, gaidide põhimõtteks oli rahvusvaheline koostöö.
Organisatsiooni loomisel oli kõne all mitmeid nimesid:
- Naiskodukaitse Noored;
- Naiskodukaitse Koidutütred;
- Naisnoorkotkad;
- Koidutütred;
- Tähetütred.
13. novembril 1931. aastal sai aga nimesaaga lõpu, mil Naiskodukaitse Keskjuhatus otsustas nimeks võtta Kodutütred. See nimi tulenes Naiskodukaitse esinaise Mari Raamoti mõttest: "Tahame ju ometi pisikesest kodutütrest kasvatada suure kodumaatütre, kes on alati isamaa auks valmis."
Rühmade loomist alustati Tartus, millest kujunes ka esimene Kodutütarde ringkond.
Kodutütarde tegevused sarnanesid praeguste ettevõtmistega. Nii oli olulisel kohal ringkondades matkade ning laagrite korraldamine.
Iga laagri kindlaks osaks oli alati lõkkeõhtu, mille rituaalid ja ühislaul jätsid kõigile sügavad emotsioonid. Tähistati rahvakalendri tähtpäevi, vabariigi aastapäeva, võidupüha,
Samuti oli põnevaid sündmusi, mida praegusel ajal enam ei korraldata. Näiteks toimus 1937. aastal algatatud kodukaunistamise võistlus, mille käigus valiti kodukohas oluline objekt, mille eest hoolitseti. Näiteks korrastati koolimajade ümbrusi, kalmusid, Vabadussõja mälestussammaste ümbrust jmt. Hinnati kümne palli skaalal üksikuid alasid: kõnnitee, muru, hekid, ilupuud, tara jne.
Suurejooneliseks kujunes ka seinavaiba tikkimine, mille valmistamises lõid kaasa kõigi ringkondade kodutütred. Esimese vaiba tikkimise kohta on säilinud järgmised andmed:
- alustati 13. oktoobril 1936 kell 16.00 Tartus Pargi tn 4;
- lõpetati 17. veebruaril 1937 kell 12.00 KL Petseri majas;
- tikkimises osales 529 noort, rühmavanemat.
Väga populaarsed olid salkade, rühmade poolt väljaantavad seinalehed ning ajakirjad. Nii ilmus Valgas näiteks Tutivägi ning Tallinnas Koidukuld.
Kodutütred tegutsesid üldiselt koolide juures. Väljaõpe toimus rühmades. Vanuse järgi olid kodutütred arvatud kahte rühma: nooremad ja vanemad kodutütred.
Kodutütarde tõotus on peaaegu muutmata kujul säilinud siiani. Ainult et tollal oli ka noorema kodutütre tõotus.
Ka kodutütarde seadused kõlasid samamoodi nagu tänased seadused. Erisus oli nooremate kodutütarde seadustel. Mõned näited:
- Noorem kodutütar seisab ja istub sirgelt, mitte aga küürus.
- Noorem kodutütar ei viibi hommikul kaua voodis, vaid tõuseb kohe peale ärkamist.
- Noorem kodutütar ei kaeba ega hädalda, kui tal on raske või valus.
- jne...
Toimus erialane õpe – aiandus, käsitöö, esmaabi ehk samariitlus. Olulisel kohal olid praktilised oskused.
Enne Eesti okupeerimist ning organisatsiooni laialisaatmist 1940. aastal oli Eestis ca 19 601 kodutütart.
– Kodutütred loodi 19. jaanuaril 1931.
– Organisatsiooni üks nimevariant oli "Naisnoorkotkad".
– Laagrites oli olulisel kohal laagrilõke.
– Esimene rühm hakkas tegutsema Tallinnas.
– Rühmad ja salgad andsid välja ajakirju.
– Rühmad tegutsesid peamiselt KL staapide juures.
Okupatsiooniaeg
Okupatsiooniga likvideeriti Nõukogude võimude poolt Kaitseliit ning sellega ühes ka allorganisatsioonid – Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred. Nii likvideeriti 1940. aastal kõik nimetatud organisatsioonid ning sellele järgnes poole sajandi pikkune Nõukogude okupatsiooniperiood.
Paljud eestlased põgenesid 1944 aastal välismaale pagulusse. Mitmetes riikides aga tegutses rahvusvahelised Skautide ning Gaidide organisatsioonid. Nii hakkasid tasapisi ka välismaal paguluses olevate eestlaste lapsed, sh kodutütred, kaasa lööma skautlikus tegevuses. Seda põhjusel, et organisatsioonide tegevused olid sarnased.
- Kaitseliit
- Eesti Noored
- Noored Kotkad
- Oktoobirlapsed
- Kodutütred
- Naiskodukaitse
Kodutütarde taasloomine
Organisatsiooni taasloomise mõte sündis 25. juunil 1989. aastal Tahkurannas, kus toimus president Konstantin Pätsi mälestussamba taasavamine. Algatajateks olid endised noorkotkad, kes olid olnud sama samba avamisel ka 25. juunil 1939.
Üle Eesti otsustati järjepidevuse kandjaina kokku kutsuda endised noorkotkad ja kodutütred ning hakata üles ehitama Kaitseliidu eriorganisatsioone.
Organisatsiooni taastamise alustalaks oli Eesti Noorkotkaste ja Kodutütarde Organisatsioonide Liidu loomine (ENKOL). Kodutütarde taasloomise toimus Pärnumaal Tahkurannas 12. augustil 1989 Noorte Kotkaste organisatsiooniga.
Esimene Kodutütarde rühm loodi 14. mail 1991. aastal Puhja Gümnaasiumis Tartumaal, kus kodutütarde pühaliku tõotuse andsid 15 tütarlast. Rühma loojaks oli endine kodutütarde rühmavanem Leili Pajor.
Järgnevalt loodi rühmad Viljandimaal, Pärnus, Ida-Virumaal ja Haapsalus. Kaks aastat hiljem, 1993. aastaks, oli liikmeskonna suurus 550 noort.
Algselt olid rühmavanemateks endised kodutütred, st vanemad naisterahvad. 1991. aastal astus rühmavanemaks Ülle Närska, kes oli selles ametis esimene noor õpetaja.
- 1989
- 1991
- 1993
- Taasloodi KT organisatsioon.
- Tööd alustab esimene KT rühm.
- Kodutütreid oli üle Eesti ca 550.
Kasutatud allikas: Kodutütred, 2017. Kodutütarde mustrid
