Peatükk 2.2 (II järk)

Oskab liikuda maastikul ilma tehniliste abivahenditeta

Katsenõue on täidetud, kui kodutütar oskab liikuda maastikul ilma tehniliste abivahenditeta.

Orienteerumine ilma abivahenditeta

Mõnikord võib juhtuda, et pead maastikul liikuma ilma abivahenditeta – näiteks läbima metsa ilma kompassita või liikuma ilma kaardita. Sellised olukorrad võivad ette tulla, kui oled näiteks matkates kaotanud kompassi või oled hoopis metsas seenel või marjul. Seepärast ongi oluline oskus osata lugeda maastikku ning tunda mõningaid nippe. 

Hea teada! 

Liigu maastikul ilma abivahendita piki joonorientiiri (nt kraav, metsaoja, elektriliin, metsasiht jmt). Kui joont mööda liikudes tuleb ette takistus (näiteks soolomp vmt), siis tee võimalik lühim ring ümber takistuse ja liigu tagasi joonorientiirile.

Orienteeruda saab päikese abil. Siinkohal pead silmas pidama mõningaid asjaolusid. 

Päikese järgi liikudes tuleb arvestada, et sinu liikumissuuna ja päikese vaheline nurk suureneb pidevalt. Kui kell 12.00 oli sul päike otse ees, siis kell 18.00 peaks sinu liikumissuuna ja päikese vaheline nurk olema 90º. Võib öelda, et päike „liigub” sinu liikumissuunast iga tunniga ühe rusika jagu kõrvale.

Näide: Kui kell 12.00 oli päike otse ees, siis kell 13.00 peaks mahtuma sinu liikumissuuna ja päikese vahele üks rusikas, kell 14.00 kaks rusikat jne. 

Rusikaga mõõtmisel siruta käsi päikese suunas välja!

Kui kell 12.00 paistis päike täpselt sinu ees, siis kell 13.00 peaks sinu liikumissuuna ja päikese vahele jääma üks rusikas. 
  • saab
  • ei hakka
  • rusikareeglit
  • ei saa
  • hakkad
  • lauareeglit

Päikese järgi liikuda ainult teda jälgides, sest muidu maastikul tiirlema. Liikumisel peaks kasutama n-ö 

Kell on 19.00. Mitu rusikat peaks mahtuma sinu liikumissuuna ja päikese vahele? 

  • 5 rusikat
  • 7 rusikat
  • 10 rustikat
  • 19 rusikat

Pea meeles!

Kui sa ei arvesta n-ö rusikareeglit ning liigud ainult päikesele järgi, siis hakkad sa tiirlema. Seda põhjusel, et Maa pöörleb ümber oma telje.

Ilmakaarte määramine taevakehade abil

Oled õppinud, et kompassi abil saab määrata ilmakaari. Küll aga saab seda teha ka ilma abivahendita, kui osata tunda märke looduses. 

Päikese järgi saab määrata põhja-lõuna suunda. Kevadest sügiseni tõuseb päike idast ning loojub läände. 

Talvel aga tõuseb päike kagust ning loojub edelasse. 

Täpselt keskpäeval maasse torgatud kepi vari näitab otse põhja suunda. 

Täpselt keskpäeval maasse torgatud kepi vari näitab otse põhja suunda.

Kuu järgi määrates pead meeles pidama, mis kellaajal asetseb kuu idas, lõunas ja läänes ning milline on kuufaas. 

Tähtede puhul on abiks Põhjanael. Kui seisad näoga Põhjanaela poole, on sinu ees põhi ning selja taga lõuna. 

Uuri tabelist, millises ilmakaares asub kuu vastaval kellaajal. Lisaks peab silmas pidama ka kuufaase. 

00:00

06:00

18:00

Poolkuu, esimene veerand (st enne täiskuud)

lääs

lõuna

Täiskuu

lõuna

lääs

ida

Poolkuu, viimane veerand

ida

lõuna

 – Päikese loojumine ning tõusmine sõltub aastajast. 

 – Seistes näoga Põhjanaela poole, jääb sinu selja taha põhja suund. 

 – Kui panna suvisel ajal keskpäeval pulk maasse, siis jääb vari põhja suunda ning talvisel ajal jääb vari lõuna suunda. 

Ilmakaarte määramine looduse abil

Ilmakaari saab määrata ka mitmesuguste looduslike tunnuste järgi. Küll aga tasub meeles pidada, et tuleb kontrollida mitmeid nähtusi ning allolevad näited aitavad ilmakaari määrata umbkaudselt. 

  • Kividel ja puudel on rohkem sammaldunud põhjapoolne külg. 
  • Sipelgapesad asuvad üldiselt puutüvest lõuna pool. 
  • Talvel kleepub lumi suuremal määral puutüvede põhjapoolsele küljele. 
  • Orgudes ja lohkudes sulab lumi kiiremini lõunasse suunatud nõlvakul. 
  • Puude koor on põhjaküljel paksem ja krobelisem, eriti hästi hakkab see silma vanadel lehtpuudel.
Sammal kasvab puutüvel üldjuhul põhjapoolsel küljel. Foto: Arne Ader
  • Sam­maldu­nud puutüvi
  • Sipelga­pesa puutüvest
  • Põhjas
  • Lõunas

Kasutatud allikas: Kolmann, K. Toimetulek looduses, Naiskodukaitse

Palun oota