Oskab hinnata uimastitest põhjustatud käitumist, anda esmaabi

Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust. Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist. Seadusega lubatud uimastid on alkohol, tubakas ja energiajoogid. Keelatud uimastid on narkootikumid.

Füüsilised muutused on järgmised:

• punetavad või punased silmad; 
• laienenud või kitsenenud pupillid; 
• suur kaalumuutus lühikese aja jooksul; 
• hoolimatus riietuse ja hügieeni suhtes; 
• tundemärgid kehal – süstimise jäljed, verevalumid; 
• narkootikumide tarvitamise järgne halb olek – oksendamine, värisemine, krambid.

Narkootikumidega kimpus olev inimene võib käituda järgnevalt: 

• veeta palju aega üksi; 
• kaotada huvi enda lemmiktegevuste vastu; 
• muutuda räpakaks – unustada ennast pesta, riideid vahetada või hambaid puhastada; 
• olla väga väsinud ja kurb; 
• olla väga energiline, rääkida kiiresti, ütelda asju, millel puudub mõte või sisu; 
• olla närviline või pahur; 
• tujukas – tuju muutub kiiresti heast halvaks ja vastupidi; 
• magada ebatavalistel kellaaegadel; 
• unustada või mitte jõuda olulistele kohtumistele; 
• sattuda probleemidesse koolis või tööl; 
• süüa vähem või rohkem kui tavaliselt.

• Kuula. Sa ei pea pakkuma talle lahendusi või vastuseid. Mõnikord on abi sellestki, kui keegi lihtsalt ära kuulab. 
• Ära anna hinnanguid ega ütle, mida ta sinu arvates tegema peab. Tal on niigi raske. Loeng on viimane asi, mida ta vajab.
• Vaata, et ta enda vastu liiga karm ei oleks. Tuleta talle meelde, et me kõik teeme vigu. Oluline on neist õppida. 
• Ole usaldusväärne ja toetav. Ole sõbrale toeks ja tema jaoks olemas. Anna märku, et sind võib usaldada. 
• Ütle, et hoolid. Anna sõbrale teada, et temast hoolitakse ning tuleta talle meelde tema positiivseid omadusi.
• Vaata, et ta oleks turvalises keskkonnas. Küsi, kas tal on turvaline koht, kus elada ja olla. Kui ei ole, arutage koos läbi, kas ja kuhu ta minna saaks, kus oleks turvalisem. 
• Leia tegevusi, mis teda halva harjumuse juurest eemal hoiaks. Käige kinos, jalutamas või sportimas. Leidke koos mõni hobi või mõtteid mujale viiv tegevus. 
• Tuleta talle meelde häid asju, mis talle elus meeldivad. Rääkige asjadest, mille üle ta tänulik on ja mis teda elus rõõmustavad. 
• Julgusta abi otsima. Kui talle tundub, et sinuga rääkimisest on abi, siis võib teda aidata ka rääkimine spetsialisti (näiteks psühholoogi) või usaldusväärse täiskasvanuga. Samuti on olemas hulk nõustamis- ja abitelefone ning e-postiaadresse, kuhu saab oma murest anonüümselt kirjutada. Vaata siit!

Esmaabi alkoholimürgituse korral

• Püüa teda hoida ärkvel ja istuvas asendis.
• Paku talle vett, kui ta saab seda juua.
• Alkoholimürgistuse tõttu teadvuse kaotanud inimese puhul on oht, et okse satub hingamisteedesse ja inimene lämbub. Selle vältimiseks keera ta ettevaatlikult külili, näoga enda poole. Kalluta pead nii, et lamaja saaks vabalt hingata, ja kontrolli ta hingamist.
• Hoia teda soojas.
• Ole koos temaga ja jälgi tema seisundit.
• Inimese puhul, kelle hingamine on lakanud, tuleb kohe alustada elustamist ning jätkata sellega kiirabi saabumiseni või kuni inimesel taastuvad hingamine ja vereringe.

Kui inimene on rahutu, närviline või paanikas, käitu järgmiselt:

• Räägi temaga rahustavalt ja vaikse häälega ning kinnita, et kõik on hästi.
• Kui ümberringi on palju lärmi ja ere valgus, vii ta kuhugi vaiksemasse kohta. 
• Palu tal aeglaselt ja rahulikult hingata.
• Paku talle lonkshaaval vett juua.

Kui inimene tundub väga uimane, siis tee nii: 

• Pane ta külili põrandale, painuta pea veidi taha ning veendu, et hingamisteed on avatud. 
• Kui inimese hingamisrütm muutub aeglaseks või ebakorrapäraseks, tema käitumine on väga kummaline või ta langeb koomasse, tuleb kindlasti helistada numbril 112 ja kutsuda kiirabi.
• Kui inimese ümber on midagi, mis võib olla seotud tema uimastitarvitamisega, korja see hoolikalt kokku ja anna kiirabile.