Peatükk 3.2 (II järk)

Oskab hinnata uimastitest põhjustatud käitumist

Katsenõue on täidetud, kui kodutütar oskab hinnata uimastitest põhjustatud käitumist ja toetab kaaslast uimastiprobleemide ilmnemisel.

Uimastid

Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust. Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist. Seadusega lubatud uimastid on alkohol, tubakas ja energiajoogid. Keelatud uimastid on narkootikumid.

Igaüks võib sattuda narkootikumidest sõltuvusse. Video: Tervise Arengu Instituut

Kuidas ära tunda uimastisõltlast

Paljud usuvad, et narkootikumide tarvitamine on lihtsasti ära tuntav ning seda on raskem peita kui näiteks alkoholisõltuvust. Tegelikult ei ole see sugugi nii lihtne, kui tunduda võib. 

Mõned tarvitajad on oma käitumise varjamisel väga osavad ja probleem võib jääda aastateks märkamata. Tarvitajad valivad kohti, kus tarvitada nii, et nad poleks nähtavad, ning peidavad tarvitamisega seotud tagajärgi (tarvitamise märke, esemeid, lõhnu jm), et nende tarvitamisest aru ei saadaks.

Üldjuhul tekivad aja möödudes regulaarsete tarvitajate välimuses ja käitumises muutused. Mida kauem ja intensiivsemalt on inimene tarvitanud, seda märgatavamad on muutused.

Füüsilised muutused on järgmised:

  • punetavad või punased silmad
  • laienenud või kitsenenud pupillid
  • suur kaalumuutus lühikese aja jooksul; 
  • hoolimatus riietuse ja hügieeni suhtes; 
  • tundemärgid kehal – süstimise jäljed, verevalumid
  • narkootikumide tarvitamise järgne halb olek – oksendamine, värisemine, krambid.
Narkojoobes inimese pupillid on suurenenud. Foto: Tervise Arengu Instituut

Narkootikumidega kimpus olev inimene võib käituda järgnevalt: 

  • veeta palju aega üksi
  • kaotada huvi enda lemmiktegevuste vastu; 
  • muutuda räpakaks – unustada ennast pesta, riideid vahetada või hambaid puhastada; 
  • olla väga väsinud ja kurb; 
  • olla väga energiline, rääkida kiiresti, ütelda asju, millel puudub mõte või sisu; 
  • olla närviline või pahur; 
  • tujukas – tuju muutub kiiresti heast halvaks ja vastupidi; 
  • magada ebatavalistel kellaaegadel; 
  • unustada või mitte jõuda olulistele kohtumistele; 
  • sattuda probleemidesse koolis või tööl; 
  • süüa vähem või rohkem kui tavaliselt.
  • muutunud pupillid
  • normaalsed pupillid
  • kaalumuutus
  • palavik
  • lohakas välimus
  • hoolitsetud välimus
  • süstimise jäljed
  • plaaster sõrmel
  • verevalumid
  • oksendamine
  • haigutamine
  • värisemine
  • krambid
  • punetav nina
  • punetavad silmad
  • nohu

Kuidas aidata sõpra, kes on sõltuvuses

Mõnikord on raske aru saada, kas sõbral on tõepoolest narkootikumidega probleem või on tal mingi muu mure. Sõber võib oma tegemiste jälgi hästi varjata ning läheb aega, enne kui midagi välja paistma hakkab. Igatahes tuleks kahtluse korral sõpra pikema aja jooksul jälgida, püüda temaga rääkida ja seejärel otsustada, mida ette võtta.

  • Kuula. Sa ei pea pakkuma talle lahendusi või vastuseid. Mõnikord on abi sellestki, kui keegi lihtsalt ära kuulab. 
  • Ära anna hinnanguid ega ütle, mida ta sinu arvates tegema peab. Tal on niigi raske. Loeng on viimane asi, mida ta vajab.
  • Vaata, et ta enda vastu liiga karm ei oleks. Tuleta talle meelde, et me kõik teeme vigu. Oluline on neist õppida. 
  • Ole usaldusväärne ja toetav. Ole sõbrale toeks ja tema jaoks olemas. Anna märku, et sind võib usaldada. 
  • Ütle, et hoolid. Anna sõbrale teada, et temast hoolitakse ning tuleta talle meelde tema positiivseid omadusi.
  • Vaata, et ta oleks turvalises keskkonnas. Küsi, kas tal on turvaline koht, kus elada ja olla. Kui ei ole, arutage koos läbi, kas ja kuhu ta minna saaks, kus oleks turvalisem. 
  • Leia tegevusi, mis teda halva harjumuse juurest eemal hoiaks. Käige kinos, jalutamas või sportimas. Leidke koos mõni hobi või mõtteid mujale viiv tegevus. 
  • Tuleta talle meelde häid asju, mis talle elus meeldivad. Rääkige asjadest, mille üle ta tänulik on ja mis teda elus rõõmustavad. 
  • Julgusta abi otsima. Kui talle tundub, et sinuga rääkimisest on abi, siis võib teda aidata ka rääkimine spetsialisti (näiteks psühholoogi) või usaldusväärse täiskasvanuga. Samuti on olemas hulk nõustamis- ja abitelefone ning e-postiaadresse, kuhu saab oma murest anonüümselt kirjutada. Vaata siit!
      • Räägin ise.
      • Ei anna hinnanguid.
      • Olen toetav.
      • Lõpetan suhtlemise.
      • Teeme midagi koos.
      • Julgustan abi otsima.
      • Kuulan.
      • Jätan mures üksi.
      • Olen usaldusväärne.
      • Viin ravile.
      • Hoolin.
      • Häbistan sotsiaalmeedias.
      • Esitan ultimaatumi.
      • Annan hinnanguid.

      Kasutatud allikad: Tervise Arengu Instituut, Narko.ee

      Palun oota