Peatükk 3.6 (II järk)

Oskab hoiduda nakkus - ja suguhaigustest

Katsenõue on täidetud, kui kodutütar oskab hoiduda nakkus- ja suguhaigustest.

Nakkushaigused

Nakkushaigus on inimese haigus, mida põhjustavad nakatunud inimeseltloomalt või linnult tervele vastuvõtlikule inimesele üle kanduvad haigustekitajad.

Nakkushaigused levivad erinevalt.

Soolenakkushaigustesse nakatub inimene saastunud toidu või joogivee tarvitamisel.  Levinumad soolenakkushaigused on kõhutüüfus, salmonelloos, šigelloos, koolera jt.

Piisknakkushaiguste tekitajad on hingamisteedes ja erituvad sealt limapiiskades köhimiselaevastamisel ja rääkimisel. Haigega suhtlev inimene nakatub pisikutega saastunud õhu sissehingamisel. Sellesse rühma kuuluvad leetrid, mumps, difteeria, läkaköha, tuberkuloos, COVID-19  jt.

Verekaudseid nakkushaigusi levitavad verd imevad puugidtäid, kirbud ja sääsed. Sel viisil levivad puukentsefaliit, Lyme’i tõbi, tähniline tüüfus, katk, malaaria, kollapalavik jt. 

Kontaktnakkushaigustesse nakatumine toimub vahetu kokkupuute teel. Sellesse rühma kuuluvad sügelised ja suguhaigused, mõned seenhaigused, samuti marutõbi, kangestuskramptõbi ja siberi katk.

Kätepesemise tehnika. Joonis: Terviseamet, World Health Organisation
  • rääkimisel
  • köhimisel
  • päikesega
  • vihmaga
  • aevastamisel
  • putukatega
  • toiduga
  • külmaga
  • veega
  • tuulega
  • sugulisel teel
  • verega
  • suudlemisel
  • ujumisega

Soolenakkused levivad enamasti

  • putukate ja loomadega.
  • parasiitide kaudu.
  • vee ja toidu kaudu.

Piisknakkused levivad enamasti 

  • köhimisel
  • õues jalutades
  • toiduga
  • aevastamisel
  • rääkimisel
  • veega

Vere kaudu levitavad nakkusi

  • puugid
  • kreemid
  • kirbud
  • täid
  • šampoonid
  • sääsed

Nakkushaigustest hoidumine

Nakkushaigustest hoidumine

  • Väldi lähedast kontakti haige inimesega. 
  • Haigena püsi kodus.
  • Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga, nende puudumisel sobib suu ja nina katmiseks varrukas.
  • Pese käsi. Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest.
  • Väldi näopiirkonna puudutamist saastunud kätega. 
  • Ela tervislikult – maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.
Aastatel 2019 ning 2020 levis üle maailma piisknakkus COVID-19. Viiruse levitamise tõkestamiseks oli kõigile kohustuslik maskikandmine. Tunnustuusüritus 2020. Foto: Lisett Kruusimäe
Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga, nende puudumisel sobib suu ja nina katmiseks varrukas. Foto: Edward Jenner, pexels.com
COVID-19 tõkestamiseks vähendati kontakte ning nii hakkas levima ka uus käesurumise viis. Foto: Lisett Kruusimäe

Suguhaigused

Seksuaalsel teel võivad ühelt inimeselt teisele levida erinevad haigustekitajad – bakterid, viirused, seened või parasiidid. Haigusetekitajad on äärmiselt tundlikud välistingimuste suhtes, seega ei ole suguhaigusesse võimalik nakatuda saunalaval, ühist tualetti kasutades vms viisil. 

Suguhaigused võib jagada 2 suurde gruppi:

  • suguelundeil haavandeid põhjustavad haigused, näiteks süüfilis ja genitaalherpes
  • suguelundeil põletikku põhjustavad haigused, näiteks klamüdioos, trihhomoniaas ja gonorröa.

On veel haigustekitajaid, mis levivad seksuaalsel teel, kuid põhjustavad üldist haigestumist (HIV) või siseelundite haigusi (nt B-hepatiit).

Ligi 75%  suguhaigustest levivad sümptomiteta. Seetõttu ei pruugi nakatunud inimene testi tegemata teada, kas ja millist haigust ta põeb ning edasi kannab.

Loe SIIT suguhaiguste kohta! Vasta allolevale küsimusele.

  • klamüdioos
  • gripp
  • COVID-19
  • tripper
  • trihhomoniaas
  • epilepsia
  • süüfilis
  • psoriaas
  • B-hepatiit
  • HIV
  • podagra
  • glaukoom

AIDS ja HIV

Mis on HIV?

HIV ehk HI-viirus on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust nakkushaigustele ja ka kasvajatele.

HIV-iga võib nakatuda igaüks. 

HIV levib kaitsevahenditeta seksuaalvahekorra ajalkokkupuutel nakatunud verega ning emalt lapsele raseduse, sünnituse ja rinnapiima kaudu. 

HIV hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest.

Ilma ravita võib HIV-i viimases staadiumis välja kujuneda AIDS.

HIV-iga elamine ei tähenda veel, et inimene oleks haige. HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab ravimitega vaos hoida

Sa saad kaitsta ennast HIV-i eest!

  • Kasuta seksuaalvahekorra ajal kaitsevahendeid.
  • Väldi juhuseksi.
  • Väldi kokkupuudet verega.
  • Seksuaalvahekorra teel nakatunud inimesega.
  • Suudlemisel nakatunud inimesega.
  • Ühes ruumis viibimisel nakatunud inimesega.
  • Kokkupuutel nakatunu verega.
  • Nakatunud inimest puudutades.

Suguhaigustest hoidumine

Parimat kaitset seksuaalsel teel levivate haiguste eest pakub kaitsevahendite kasutamine seksuaalvahekorra ajal. Harrasta turvaseksi ja ära lase oma partneri spermal, verel ega tupevedelikel sattuda oma kehasse. 

Mida vähem seksuaalpartnereid sul on, seda väiksem on võimalus nakatuda. 

Seksist hoidumine või seksi edasilükkamine on kõige kindlam viis ennast kaitsta nii HIV-nakkuse, soovimatu raseduse kui ka suguhaiguste eest.  

100 % saab kindel olla ainult siis, kui ei ole kellegagi seksuaalvahekorras. Paljud noored arvavad, et on targem oodata ja siis turvaliselt seksida. 

Pea meeles!

Turvaseks on ainus meetod, mis kaitseb sind seksuaalsel teel levivate nakkuste eest!

Suguhaigustesse ei nakatu need paarid, kellel elu jooksul olnud teisi seksuaalpartnereid. Mida seksuaalpartnereid sinul ja sinu partneril on, seda on võimalus nakatuda. Harrasta , et hoida end .

Kasutatud allikad: TerviseametSynlab

Palun oota