Peatükk 5.2 (III järk)

Tunneb kodukoha traditsioone

Katsenõue on täidetud, kui kodutütar tunneb traditsioone kodukohas – rahvariideid, murrakuid jne.

Rahvakultuur

Rahvakultuuriga tegelejaid on Eesti ühiskonnas väga palju ja nende hulk suureneb vaatamata sellele, et elanikkond väheneb. 

Rahvakultuuri populaarsus tagab selle, et iidsed traditsioonid püsivad elujõulisena ka tänapäeval. Tänu järjekindlale tegevusele ja pärimuse kandjatele püsivad elujõulised nii kandlemängkoorilaul kui ka rahvariiete kandmise traditsioon

Need on vaid osa Eesti rikkalikust rahvakultuurist.

Rahvakultuuri osad on tants, muusika, keel, toit, teater, käsitöö, lood, kunst, tavad jne

Laulupeotraditsioon on Eesti kultuuriga väga pikalt kaasas käinud. Foto: Aivar Pihelgas
Laulu kõrval on niisama olulisel kohal rahvatants. Foto: Aivar Pihelgas

Vaimne kultuuripärand

Vaimne kultuuripärand on põlvest põlve edasi antud teadmised, oskused, kombed ja tavad.

Vaimne kultuuripärand annab kogukondadele identiteedi ja järjepidevuse tunde ning edendab seeläbi ka kultuurilist mitmekesisust ja loometegevust.

Vaimne kultuuripärand võib olla ainulaadne, nagu seto leelo või piirkondlik murdekeel, või laialt levinud nagu marjulkäimine või jaanipäeva pidamine.

Vaimse kultuuripärandi edasikestmise eelduseks on tegus ja tugev kogukond.

Jaanipäev on kultuuripärand/traditsioon.
  • jaanipäeva tähistamine
  • jõulude tähistamine
  • laulupeol käimine
  • tantsupeol käimine
  • kevadpühade tähistamine
Kadrisandiks käimine on kultuuripärand/traditsioon. Foto: Hakkame Santima

Eesti murded

Kirjakeel on tervele kultuurile ühine keelekasutus, mis vastab normidele. Kirjakeel on igal kultuuril, rahvusel või riigil enamasti üks. Murre on ühe piirkonna suuline keelekasutus, mis erineb kirjakeelest mingite kindlate iseärasuste poolest. Näiteks kasutatakse saarte murdes õ asemel ö-d. Murdeid võib olla ühel rahvusel, kultuuril või riigil palju.

Eesti jaguneb murdeliselt kolmeks piirkonnaks

1. Põhjaeesti murderühm
​Siia kuuluvad saarte murre, läänemurre, keskmurre ja idamurre.

2. Lõunaeesti murderühm
​Siia kuuluvad Mulgi murre, Tartu murre ja Võru murre. Võru murde sees eristatakse veel Setu alamurret.

3. Kirde - Eesti rannikumurre

Murrete jagunemise Eestis.

Kirjakeele ja murdesõnu

  • õun – ubin,
  • pärn – lõhmus,
  • hunt – susi,
  • voodi – säng,
  • nuga – väits,
  • vaagen – liud,
  • koer – peni,
  • ämber – pang,
  • pohl – palukas,
  • allikas – läte,
  • kallas – perv,
  • uus – vastne,
  • kukk – kikas,
  • mänd – pedakas,
  • kask – kõiv,
  • tuba – tare,
  • soe – lämmi,
  • punane – verev.
  • rannikumurre
  • idamurre
  • keskmurre
  • läänemurre
  • saarte murre
  • Mulgi murre
  • Tartu murre
  • Võru murre

Eesti rahvarõivad

Rahvarõivad on meie esivanemate rõivad. Ent need ei ole lihtsalt kehakatted, vaid sõnumikandjad, jutustades aastasadade jooksul iga põlvkonna poolt täiustatud lugu – oma pere ja kihelkonna lugu. 

Igal rõivaesemel on kandja eluetapist lähtuv ehtimise ja kaitse tähendus. Rõivaesemed täiendavad teineteist ja nii moodustub tervikkomplekt. Oleme rahvana pärinud oma esivanematelt need ajatud rõivad. Pärijatena vastutame selle eest, kuidas pärandit hoiame ja mida ise edasi pärandame. Sellest sõltub meie nägu, meie kuvand maailmale. Millised me oleme? Mille poolest oleme omanäolised?

Rahvarõivad jagunevad nelja regiooni

  • Saared,
  • Lääne-Eesti,
  • Põhja-Eesti,
  • Lõuna-Eesti.
  • särk
  • viigipüksid
  • kombinee
  • seelik
  • kirivöö
  • kübar
  • soe aluspesu
  • tanu
  • põll
  • jope
  • õlarätt
  • vihmamantel
  • sukad
  • ehted
  • nahkvöö

Soovitused

  • Uuri SIIT oma kodukandi rahvarõivaid.
Palun oota