Katsenõue on täidetud, kui kodutütar tunneb traditsioone kodukohas – rahvariideid, murrakuid jne.
Rahvakultuur
Rahvakultuuriga tegelejaid on Eesti ühiskonnas väga palju ja nende hulk suureneb vaatamata sellele, et elanikkond väheneb.
Rahvakultuuri populaarsus tagab selle, et iidsed traditsioonid püsivad elujõulisena ka tänapäeval. Tänu järjekindlale tegevusele ja pärimuse kandjatele püsivad elujõulised nii kandlemäng, koorilaul kui ka rahvariiete kandmise traditsioon.
Need on vaid osa Eesti rikkalikust rahvakultuurist.
Rahvakultuuri osad on tants, muusika, keel, toit, teater, käsitöö, lood, kunst, tavad jne
Vaimne kultuuripärand
Vaimne kultuuripärand on põlvest põlve edasi antud teadmised, oskused, kombed ja tavad.
Vaimne kultuuripärand annab kogukondadele identiteedi ja järjepidevuse tunde ning edendab seeläbi ka kultuurilist mitmekesisust ja loometegevust.
Vaimne kultuuripärand võib olla ainulaadne, nagu seto leelo või piirkondlik murdekeel, või laialt levinud nagu marjulkäimine või jaanipäeva pidamine.
Vaimse kultuuripärandi edasikestmise eelduseks on tegus ja tugev kogukond.
- jaanipäeva tähistamine
- jõulude tähistamine
- laulupeol käimine
- tantsupeol käimine
- kevadpühade tähistamine
Eesti murded
Kirjakeel on tervele kultuurile ühine keelekasutus, mis vastab normidele. Kirjakeel on igal kultuuril, rahvusel või riigil enamasti üks. Murre on ühe piirkonna suuline keelekasutus, mis erineb kirjakeelest mingite kindlate iseärasuste poolest. Näiteks kasutatakse saarte murdes õ asemel ö-d. Murdeid võib olla ühel rahvusel, kultuuril või riigil palju.
Eesti jaguneb murdeliselt kolmeks piirkonnaks
1. Põhjaeesti murderühm
Siia kuuluvad saarte murre, läänemurre, keskmurre ja idamurre.
2. Lõunaeesti murderühm
Siia kuuluvad Mulgi murre, Tartu murre ja Võru murre. Võru murde sees eristatakse veel Setu alamurret.
3. Kirde - Eesti rannikumurre
Kirjakeele ja murdesõnu
- õun – ubin,
- pärn – lõhmus,
- hunt – susi,
- voodi – säng,
- nuga – väits,
- vaagen – liud,
- koer – peni,
- ämber – pang,
- pohl – palukas,
- allikas – läte,
- kallas – perv,
- uus – vastne,
- kukk – kikas,
- mänd – pedakas,
- kask – kõiv,
- tuba – tare,
- soe – lämmi,
- punane – verev.
- rannikumurre
- idamurre
- keskmurre
- läänemurre
- saarte murre
- Mulgi murre
- Tartu murre
- Võru murre
Eesti rahvarõivad
Rahvarõivad on meie esivanemate rõivad. Ent need ei ole lihtsalt kehakatted, vaid sõnumikandjad, jutustades aastasadade jooksul iga põlvkonna poolt täiustatud lugu – oma pere ja kihelkonna lugu.
Igal rõivaesemel on kandja eluetapist lähtuv ehtimise ja kaitse tähendus. Rõivaesemed täiendavad teineteist ja nii moodustub tervikkomplekt. Oleme rahvana pärinud oma esivanematelt need ajatud rõivad. Pärijatena vastutame selle eest, kuidas pärandit hoiame ja mida ise edasi pärandame. Sellest sõltub meie nägu, meie kuvand maailmale. Millised me oleme? Mille poolest oleme omanäolised?
Rahvarõivad jagunevad nelja regiooni
- Saared,
- Lääne-Eesti,
- Põhja-Eesti,
- Lõuna-Eesti.
- särk
- viigipüksid
- kombinee
- seelik
- kirivöö
- kübar
- soe aluspesu
- tanu
- põll
- jope
- õlarätt
- vihmamantel
- sukad
- ehted
- nahkvöö
Kasutatud allikad: Eesti Rahvarõivad, Eesti Keele Instituut, Tartu Kutsehariduskeskus, Eesti Rahvakultuuri keskus, Kultuuriministeerium, Eesti keele tööraamat, 7.–9. klass.
