Katsenõue on täidetud, kui kodutütar oskab anda esmaabi kuuma-ja külmakahjustuse ning looma- ja putukahammustuse korral.
Kuumakahjustused
Kodutütred osalevad tihti paraadidel, kus tuleb pikka aega rivis seista. Kuumakahjustused on siis kerged tulema. Ikka juhtub, et mõni minestab! Õnneks oskab kodutütar kaaslast aidata! Kuumakahjustuse vältimiseks joo rohkelt vett!
Päikesepõletus tekib, kui viibida pikka aega päikese käes. Nahk läheb punaseks ja valusaks. Võivad isegi villid tulla.
Päikesepiste tekib, kui katmata peaga päikese käes olla. Tekivad peavalu, unisus ja iiveldus.
Kuumakurnatus tekib liigsest higistamisest, mille tulemusena kaotab organism vett ja soolasid.
Kuumarabandus võib olla eluohtlik. Tekib kõrge palavikuga või kui pikka aega kuumas keskkonnas olla.
Ülekuumenemise tunnused on
- peavalu,
- punetav ja kuumav pea,
- tasakaaluhäired,
- minestamine,
- iiveldus, oksendamine,
- nägemishäired.
Esmaabi ülekuumenemise korral
- Aseta kannatanu varju lamama.
- Võta ära paksud riided.
- Võimalusel tõsta tema ülakeha pisut kõrgemale.
- Pihusta kannatanut veega ja lehvita talle tuult.
- Jahuta kannatanu pead niisutatud rätikuga.
- Teadvusel olevale kannatanule anna jahedat jooki.
- Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab, keera ta küliliasendisse ja helista 112.
Külmakahjustused
Laagrid ei toimu ainult suvel. Ka talvel krõbeda pakasega saab telkida ja laagrimõnusid nautida. Külmakahjustused on kerged tulema ja oluline on osata kaaslasi aidata. Tavaliselt külmuvad väljaulatuvad kehaosad, nagu nina, kõrvad, põsesarnad, labakäed, labajalad.
Külmumise tunnused on järgmised:
- punetav, kuiv nahk;
- kannatanu on kahvatu ja katsudes külm;
- külmunud kehaosade tundlikkus on kadunud;
- tugev valu külmunud kehaosas.
Esmaabi külmumise korral
Külmunud kannatanu soojendamist alustatakse seestpoolt väljapoole!
- Vii kannatanu sooja.
- Võta ära märjad sokid, kindad, riided, jalanõud.
- Pane kuivad riided selga.
- Anna sooja jooki – morss, tee.
- Soojenda külma saanud kehaosa – mähi ümber magamiskott vm soojahoidev materjal.
- Külmunud kehaosa ei tohi hõõruda!
- Ei tohi kasutada otsest kuumust ega kuuma vett!
- Kui külmunud kehaosa tundlikkus ei tule 10–15 minuti pärast tagasi, tuleb pöörduda haiglasse!
– Kannatanu on kokku puutunud külmaga.
– Kannatanu on viibinud pikka aega päikese käes.
– Kannatanu on kahvatu ja katsudes külm.
– Kannatanu on punetav ja katsudes kuum.
Loomahammustused
Kõige sagedamini hammustavad inimest koerad, kassid ja hobused. Ette tuleb ka teiste lemmikloomade, nagu puurilindude, rottide, hiirte ja tuhkrute hammustusi. Võõraste loomadega kohtudes peab olema ettevaatlik. Üsna tihti juhtub, et tänaval on hulkuvaid koeri. Enamasti on nad ohutud, kuid valvsust ei tasu kaotada. Ettevaatlik tuleb olla ka võõrasse aeda sisenedes. Kunagi ei tea, kuidas aias olev koer võõraga käitub.
Esmaabi loomahammustuse korral
- Loputa haava rohkelt jooksva vee all.
- Haava servad puhastada desinfitseerimisvahendiga (loomahammustusest tekkinud haavad on väga saastunud mikroobidega, põletikuoht suur!).
- Pane haava peale puhas side.
- Võimalusel aseta haavale külmakompress (geelikott).
- Mine traumapunkti, vajadusel tehakse kaitsesüst ja õmmeldakse haav (paranemine parem)!
Rästikuhammustus
Rästik on Eestis ainuke mürkmadu. Tegemist on suhteliselt ara loomaga, kes enamasti inimese lähenedes põgeneb. Ka vastsündinud rästikud on võimelised hammustama ning mürki eritama. Rästik võib hammustada ka vees olles. Rästikuhammustusi tuleb ette ennekõike aprillist septembrini.
Metsas liikudes saad vältida rästikuhammustust, kui kannad saapaid ja vaatad hoolega, kuhu astud.
Kui rästik hammustab, siis toimuvad järgmised muutused:
- hammustuskohta tekib turse;
- muutub nahavärvus;
- võivad tekkida seedehäired;
- vererõhk langeb.
Esmaabi rästiku hammustuse korral
- Ole ise rahulik.
- Rahusta kannatanut.
- Kannatanu peab liikumatult lamama.
- Ära tõsta hammustuskohta südamest kõrgemale.
- Ära ime hammustuskohta ega proovi seda noaga välja lõigata.
- Niisuta kannatanu huuli veega.
- Helista 112.
Puuk
Meie ümber elab väga palju putukaid, kes võivad meid hammustada. Enamasti on Eestimaal putukate hammustused ohutud ja paranevad ise. Teistest ohtlikumad on mesilased, herilased ja puugid.
Puugid otsivad inimese kehal niiskeid ja soojasid kohti. Sageli leidub puuke karvadega kaetud kohtades, käsivarte alumisel poolel, kaenlaalustes, jalgade vahel ja peanahal. Puugid on aktiivsed, kui välistemperatuur on üle 5 kraadi.
Puugi välimuse järgi ei ole võimalik otsustada, kas ta kannab nakkust või mitte. Puuki võib saada kõikjalt, isegi koduaiast. Puuk ootab oma saaki rohukõrrel.
Metsas on hea kanda heledaid riideid, siis on puuki lihtsam leida. Jahimeeste tarkus on, et metsa minnes pista küüslauk taskusse. Selle lõhna puugid pelgavad!
Puugi eemaldamine
- Eemaldada puuk nii ruttu kui võimalik.
- Haara puugikehast kinni naha ja hammustuskohast nii lähedalt kui võimalik, vältides sealjuures puugi pigistamist.
- Puugi eemaldamiseks sobivad peenikeste otstega pintsetid või tangid.
- Eemalda puuk lihtsalt aeglaselt tõmmates. Puugi keha ei tohi seejuures suruda.
- Hammustuskohta ei tohi hõõruda, pigistada ega imeda.
- Hammustuskoht tuleb pesta vee ja seebiga või desinfitseerida.
Millal peab pöörduma arsti poole?
Pärast puugihammustust võib kuluda rohkem kui kolm nädalat, enne kui nakkuse sümptomid muutuvad märgatavaks.
Pöördu perearsti poole, kui
- enesetunne on halvenenud, tunned nõrkustunnet;
- on tekkinud palavik;
- valutavad pea, selg või lihased;
- hammustuskoht punetab, on paistes ja/või on tekkinud laienev punetav laik.
Mida teha, kui leiad enda küljest puugi?
- Ei pea midagi tegema. Kui puuk imeb end verd täis, kukub ta ise ära.
- Puuk tuleb võimalikult kiiresti eemaldada.
Kuidas tuleb puuk eemaldada?
- Pintsettidega välja tõmmata.
- Kääridega ettevaatlikult ära lõigata.
- Katki pigistada ja välja tõmmata.
Millal peab arsti poole pöörduma?
- Kohe, kui puuk eemaldatud.
- Hammustuskoht punetab, on paistes ja/või on tekkinud laienev punetav laik
- Kolm päeva hiljem peab arst hammustuskoha üle kontrollima.
- Enesetunne on halvenenud: palavik, pea, selg või lihased valutavad
Testi oma teadmisi puugist SIIN!
Mesilas- või herilaspiste
Nõelamise vältimiseks saad palju ise ära teha. Ära vehi kätega, kui mesilane on lähedal. Õues süües ja juues jälgi, mida sa suhu paned. Herilased armastavad meie toitu!
Esmaabi nõelamise korral
- Eemalda mesilase nõel ettevaatlikult. Nõela eemaldamine võib vähendada valu. Herilane tavaliselt nõela ei jäta.
- Väldi kraapimist ja hõõrumist, sest nahka vigastades võivad haava sattuda bakterid.
- Nõelamiskoht puhasta ja loputa jaheda veega.
- Aseta nõelamise kohale turse vältimiseks külm mähis, jääkuubikud või jääkott.
- Kui tekivad hingamis- ja neelamishäired, tuleb kohe helistada 112.
Mida teha, et herilane/mesilane ei ründaks?
- Hakka kätega vehkima, et mesilane/herilane ära läheks.
- Eemaldu mesilasest/herilasest rahulikult, et mitte teda ärritada.
Mida tuleb jälgida suvisel ajal õues süües?
- Jälgi, et süües herilasi toidu peal ei oleks.
- Jälgi, kas vihmapilved hakkavad kogunema.
- Jälgi, et magusates jookides herilast ei oleks.
Millal on mesilase/herilase piste ohtlik?
- Kui jätad mesilase nõela välja tõmbamata.
- Kui nõelamiskoht on valus.
- Kui 30 minuti jooksul tekivad hingamis- ja neelamishäired.
Kasutatud allikad: Mürgistusteabekeskus, Naiskodukaitse, Puugiinfo
