Mis on majandus?

Majandus on tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Eduka majandustegevuse aluseks nii üksikisiku, ettevõtte kui ka riigi tasandil on ümbritseva majanduskeskkonna tundmine ja sellest lähtuvalt isikliku majanduskäitumise kavandamine (nt pere- või riigieelarve koostamine). Aruka majandamise korral võib edukalt toime tulla ka suhteliselt väikese sissetulekuga. Samas võib väga suur hulk raha planeerimatuse ja valede otsuste tõttu väga kiiresti ära kuluda.

Arutle

  • Milliseid majanduslikke otsuseid pead sina iga päev tegema?
  • Kas sinu arvates on Eesti riigi majanduspoliitika hästi planeeritud? Põhjenda.

Ressursside nappus

Majanduslikke otsuseid tehes tuleb paratamatult lähtuda eeldusest, et ühiskonna ja indiviidi kasvavate soovide ning vajaduste rahuldamiseks kasutada olevad ressursid on alati piiratud.

Tootmisressursid ehk tootmistegurid

  1. Loodusressursid: maa, maavarad, mets, veevarud
  2. Inimressursid: tööjõud
  3. Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud)
  4. Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida

Ressursside nappus sunnib valima

Tarbijate soovid on alati suuremad, kui nende sissetulek võimaldab, ka ettevõtted soovivad alati saada rohkem kasumit, kui hetkel on võimalik. Sama probleem on ka valitsusel: riigieelarve on piiratud suurusega ning alati leidub ühiskonnaliikmeid, kes samuti võiksid ja peaksid saama toetust riigieelarvest, kuid maksutulude piiratuse tõttu jäävad sellest ilma. Sageli on [---] just ressursside piiratus liikumapanevaks jõuks: et suurendada ühiskonnaliikmete heaolu, on vaja leida uusi, senisest efektiivsemaid võimalusi ressursside kasutamiseks.

Raul Eamets jt. Sissejuhatus majandusteooriasse. Tartu Ülikooli Kirjastus: Tartu, 2005.

Arutle

  • Arutle, miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud.
  • Mis on ressursside puuduse negatiivsed ja mis positiivsed tagajärjed?

Ettevõtlikud Eesti noored

2015. aasta parimaks õpilasfirmaks valiti Wooch, mille asutasid Miina Härma Gümnaasiumi õpilased Henri Hallik, Magnus Loos, Meelis Pihlap ja Roland Sirg. Wooch toodab käsitööna puust käekellasid ning võidu õpilasfirmade võistlusel tõi neile ühtaegu nii põnev idee, väga hea teostus kui ka võime oma eksklusiivse hinnaga ajanäitajaid edukalt müüa. Samuti läks neil hästi Berliinis toimunud üle-euroopalisel õpilasfirmade konkursil, kus tugev Facebooki-kampaania tõi neile sotsiaalmeedia eripreemia ja firma tegevjuhti Henri Hallikut tunnustati parima noore juhi auhinnaga. Woochi käekella kinkis Itaalia ja Gruusia ametivendadele peaminister Taavi Rõivas, kes armastas ka ise õpilasfirma kella kanda. Praeguseks on õpilasfirmast välja kasvanud ametlikult äriregistris registreeritud ja kasvava tootmismahuga ettevõte, mis on müünud juba üle tuhande kella.

Refereeritud:
- Tänavune parim õpilasfirma on Wooch. Err.ee, 07.05.2015.
- Gümnasistide kellaäri kogub hoogu. Õhtuleht, 06.10.2016.
Woochi asutajad. Vasakult Roland Sirg, Magnus Loos, Henri Hallik ja Meelis Pihlap

Arutle

  • Kui oluline on ettevõtte alustamisel idee ja kontseptsioon?

Majanduse põhiküsimused

Ressursside nappuse tingimustes edukalt hakkama saamiseks peab nii tarbija, tootja kui ka valitsus täpselt teadma, mida ta oma käsutuses olevate vahenditega peale hakkab. Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele universaalsele küsimusele.

  1. Mida ja kui palju toota?
  2. Kuidas toota?
  3. Kellele toota?

Arutle

  • Kujutle, et oled algaja ettevõtja ning planeerid oma tegevust. Vasta kolmele majanduse põhiküsimusele.

Majandussüsteemid

Ühiskonna majanduslik areng sõltub otseselt sellest, kuidas majandustegevuses osalejad vastavad mainitud kolmele põhiküsimusele ning kuidas nad kasutavad tootlikke ressursse. Tuntakse kolme peamist majandussüsteemi: naturaal-, turu- ja käsumajandus.

Naturaalmajandus

See on kõige vanem majandussüsteem. Kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise. Mida pole võimalik ressursside puudumise või raskesti kättesaadavuse tõttu toota, saadakse vahetuskaubanduse (kaup kauba vastu) teel. Raha ei kasutata või on raha vähetähtis. Tootmisvahendid ja -meetodid on algelised ja tööjaotus vähe arenenud. Teadmisi ja oskusi pärandatakse põlvest põlve ning murrangulisi muutusi majanduses seetõttu ei toimu. Selline eluviis on tänaseni piirkonniti kasutusel Aafrikas ja Aasias ning Ida-Siberi ja Ladina-Ameerika põlisrahvaste hulgas.

Kas vana komme kinkida kassipoja eest sukanõel kuulub naturaalmajanduse alla? Miks?

Arutle

  • Millisel ajalooperioodil oli Eestis valdav naturaalmajandus? Kas seda võib kohata ka tänapäeva Eestis?

Tasuta asjade poed

Ka tänapäeval leidub alternatiive kapitalistlikule ärimudelile. 2017. aasta seisuga saab enda jaoks ebavajalikke, ent siiski korralikke esemeid ja rõivaid tasuta ära anda Facebooki gruppides (nt „Tasuta kraam“) või portaali Spunk.ee vahendusel. Samuti tegutseb Tallinnas Polümeeri tehases tasuta asjade pood Kraam.

Tartus korraldati Väga Väga Vaba Turg ehk kõigile avatud rahatu turg, kus asjad liikusid inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. Vasakult Albert Avarand, Kertu Mets ja Mari-Liis Leis

Arutle

  • Millistes tingimustes saab tasuta asjade pood toimida? Põhjenda.

Erilised maksevahendid

Mitte kogu kaubandus ei pruugi naturaalmajanduse tingimustes olla vahetuskaubandus. Paljud rahvad on kasutanud erilisi maksevahendeid. Vaikse ookeani saartel täitis raha otstarvet kaurikarp, California indiaanlastel aga hammastigu ning Põhja-Ameerika idaosades merepärl. Aafrika sisemaal olid käiberahaks rauast kõplad. Mikroneesias Japi saarel tasuti ostude eest suurte lubjakiviratastega. Saalomoni saartel on kasutatud maksevahendina sigu ja Ida-Aafrikas veiseid. Kütikultuurides on rahana käibinud karusnahad.

Lauri Honko, Juha Pentikäinen. Kultuuriantropoloogia. Tuum: Tallinn, 1997.
Kaurikarpidega ehtisid ennast muinasajast alates ka eestlased. Siia jõudsid need Lõuna-Euroopast

Arutle

  • Miks kujuneb ühest või teisest esemest maksevahend?

Turumajandus

Tänapäeval kõige enam levinud majandussüsteem on turumajandus, kus määravaks on ressursside kasutamise valitsev nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Riigivõim sekkub majandusse peaasjalikult seadusandluse kaudu, valvates muu hulgas ausa konkurentsi järele.

Arutle

  • Kuidas vastatakse turumajanduse tingimustes majanduse esimesele põhiküsimusele mida toota?

Laissez faire

18. sajandi keskel tekkis Prantsusmaal majandusteaduslik suund laissez faire (pr, laske juhtuda), mis pooldab liberaalset majanduspoliitikat. Selle järgi on kapitalistlik majandussüsteem seda efektiivsem, mida vähem riik sellesse sekkub (ei pooldata vaba konkurentsi, tollipiiranguid, ettevõtlusmakse jms). Laissez-faireʼi pooldajad usuvad, et reguleerimata majandus tagab üksikisiku ja ühtlasi ühiskonna maksimaalse heaolu. Laissez-faireʼi põhimõtteid ei ole rakendatud kuskil täielikult.

Arutle

  • Kuidas suhtud täielikku majandusvabadusse?

Eestist saagu kohalik Singapur

Me ei saa küll kunagi globaalseks keskuseks, nagu seda on Singapur, Hongkong või Šveits, aga meil on võimalik saada regionaalseks keskuseks. Tahaksin loota, et viiekümne aasta pärast sarnanebki Eesti olulisel määral tänase Singapuriga. Eeskuju võiks võtta ka näiteks Luksemburgilt – kui seal said mõned targemad pead aru, et terasetootmine ei kesta igavesti, siis valisid nad ühe suunana finantstee, fondihalduse, ja tänapäeval on Luksemburg tänu sellele Euroopa rikkamaid riike.

Margus Reinsalu. Eestist saagu kohalik Singapur. Äripäev, 30.04.2012.
Singapur

Arutle

  • Kas Eestist võiks saada regionaalne majanduskeskus? Põhjenda.

Sotsiaalne turumajandus

Sotsiaalne turumajandus on vabaturumajandus koos nimetamisväärsete sotsiaalsete garantiidega inimestele, kes ise ei suuda küllaldaselt hoolitseda oma toimetuleku eest. Sotsiaalne turumajandus on vabaturumajanduse Saksa variant, mida alates 1948. aastast hakkasid ellu viima peaminister Konrad Adenauer (1876–1967) ja majandusminister Ludwig Erhard (1897–1977). Sotsiaalset turumajandust defineeritakse saksakeelses majanduskirjanduses tavaliselt kui „kapitalistlikku turumajandust, millesse riik korduvalt ja juhtivalt sekkub“.

Uno Mereste. Majandusleksikon. II osa: N–Y. Eesti Entsüklopeediakirjastus: Tallinn, 2003.
Konrad Adenauer, üks sotsiaalse turumajanduse juurutajaid Lääne-Saksamaal

Arutle

  • Mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus klassikalisest turumajandusest?

Käsumajandus

Käsumajanduse tingimustes otsustab selle üle, mida, kuidas ja kellele toota, riik. Tootmisressursid ja turustamiskanalid on riigi omanduses. Eraomand puudub või on piiratud. Käsumajandus tugineb arvamusele, et majandust oskab kõige paremini korraldada üks isik (nt diktaator) või institutsioon (nt valitsus, partei), tehes seda ideoloogilistest eesmärkidest lähtuvalt. Tururegulatsiooni (nähtamatu käe) puudumise tagajärjeks on mh mitmesuguste kaupade krooniline puudujääk.

Arutle

  • Millest sõltub käsumajanduse tingimustes vastus majanduse esimesele põhiküsimusele mida toota?

Plaanimajandus

Käsumajanduses pole üksikisikul peaaegu mingeid võimalusi majandustegevusse aktiivselt sekkuda. [---] Käsumajandus võib vahel esineda ka plaanimajanduse vormis. Sel juhul on kogu majandus mitme aasta peale ette planeeritud. Majanduse arendamise plaan tõstetakse seaduse tasemele, mille mittetäitmine on karistatav (nt viisaastakuplaanid NSV Liidus). Seejuures ei planeerita mitte tarbija vajadusest lähtudes, vaid tootmise võimalusi ja eelnevaid tootmismahtusid arvesse võttes. Näiteks siniste botikute tootmine on ette planeeritud mitmeks aastaks. Nende tootmine jätkub kehtestatud plaani kohaselt, vaatamata sellele, et vahepeal on olnud mitu lumeta talve järjest või sinise värvi asemel on moodi läinud punane.

Andres Arrak jt. Majanduse ABC. Avatar: Tartu, 2002.
Narva Vabriku-Tehasekooli nr. 6 õpilane K. Aleksejeva ketrusmasinal töötamas (1947)

George Orwell, „Loomade farm“

„Loomade farm“ on romaan, milles tegelased on küll loomad, kuid tegelikult kirjeldab see inimühiskonda, kus on ainuvõimu haaranud üks isik ja tema lähikondlased. Sellises ühiskonnas kehtib käsu- ehk plaanimajandus.

Farmis kehtis alguses seadus, et iga loom annab endast nii palju, kui suudab ja saab. Siis mindi üle plaanimajandusele ja nõuti majandusliku plaani täitmist võimalikult kiiresti. Tööpäevad muutusid pikaks ja koormavaks, toidunorme vähendati. Loomadele lubati kõikvõimalikke hüvesid, kui töö tehtud. Näiteks ehitasid loomad tuuleveskit, sest neile lubati, et selle abil saadakse elekter talli ning lauta, et loomadel parem oleks. Tegelikult kasutati veskit hoopiski vilja jahvatamiseks ning see tõi võimuladvikule raha sisse.

George Orwelli „Loomade farmi“ plakat

Majandussüsteemid praktikas

Reaalselt on erinevad majandussüsteemid omavahel segunenud. Erinevus seisneb selles, millise majandussüsteemi elemendid riigiti domineerivad. Olgugi, et maailma majandus põhineb suures osas turumajandusel, on igas riigis tooteid või teenuseid, mille nõudmist ja pakkumist reguleerib riik. Kõrvuti vabaturumajandusega toimib alati ka riiklik sektor (riigiettevõtted). Kui turg pole piisavalt efektiivne, peab sekkuma riik ja vastupidi. Riigija erasektori tegevus on seega põimunud (nt saab ettevõte riigilt toetust, s.o dotatsiooni) ja nende piiritlemine keeruline.

Arutle

  • Tooge näiteid toodete ja teenuste kohta, mida pakuvad Eestis osaliselt või täielikult riigile kuuluvad ettevõtted.

Küsimused

  • Millistest ressurssidest on Eestis kõige enam puudus?
  • Mis on tänapäeva Eestis eduka majandusliku toimetuleku aluseks?
  • Kes saavad käsumajandusest kõige rohkem kasu?
  • Kas käsumajandus võib olla majandust soodustav? Põhjenda.
Palun oota