Kursus „Arvuhulgad. Avaldised. Võrrandid ja võrratused”
Hulk[mõiste: Hulk – eri objektide kogum. Matemaatikas üks algmõistetest.] on matemaatika algmõiste, millega võetakse kokku üksteisest erinevate objektide ehk hulga elementide[mõiste: Hulga element – hulka kuuluv objekt.] kogum. Seda kogumit vaadeldakse ühe tervikuna ja tähistatakse tavaliselt suurte tähtedega A, B, C jne.
Näited:
- hulk A – Teie klassi õpilaste hulk;
- hulk B – teatud kindlas parklas olevate autode hulk;
- hulk C – 10. klassi matemaatikaõpiku ülesannete hulk jne.
Hulka esitame sageli selle elementide loendina kujul:
D = {1; 2; 3; 4; 5; 6; 10; 12; 15; 20; 30; 60}.
Kuidas saaks hulka D kirjeldada sõnaliselt?
Seda, et objekt b on hulga A element, kirjutame kujul: b ∈ A. Hulka võib esitada ka, kasutades tingimust, mida selle elemendid peavad rahuldama. Näiteks arvust 5 väiksemate naturaalarvude hulga B võib esitada kujul: , kus N on naturaalarvude hulga tähis. Seda kirjutist loeme järgmiselt: selliste naturaalarvude x hulk, mis on väiksemad viiest ehk lühidalt: viiest väiksemate naturaalarvude hulk.
Loetlege hulga B elemendid. Esitage see hulk loendina.
Sarnaselt võib arvude 10 ja 20 vahel olevate naturaalarvude hulga esitada kujul:
Kui hulgas pole ühtki elementi, siis ütleme, et tegemist on tühja hulgaga[mõiste: Tühi hulk – hulk, milles pole ühtki elementi. Tähis ∅.]. Seda, et hulk A on tühi hulk, tähistame järgmiselt: A = ∅.
Kuna ruutvõrrandil