Arvude järjestamine

Õpetaja annab paaridele ümbrikud (kiletaskud), milles on nende eelmise tunni lõpus märkme­paberitele kirjutatud arvud. Õpilased paigutavad need lauale.

Õpetaja palub ühel paaril need arvud ette lugeda. Teised kuula­vad. Kui mõnel teisel paaril on veel kahe­kohalisi arve, mida ei nimetatud, siis loetakse ka need ette. Õpetaja kirjutab samal ajal ette­loetud kahe­kohalised arvud (10, 30, 40, 14, 13, 43, 34) tahvlile. Seejärel kutsub õpetaja ühe õpilase tahvli juurde ja palub tal rääkida, millistest järkudest need arvud koosnevad (ühelised, kümnelised), ja näidata, kus need järgud arvus asuvad. Õpetaja võib esitada klassile veel küsimusi.

• Millised numbrid on üheliste kohal (0, 3 ja 4), millised kümneliste kohal (1, 3 ja 4)?
• Millistel arvudel on 4 kümnelist (40, 43), millistel 1 kümneline (10, 13, 14), millistel 3 kümnelist (30, 34)?
• Millistel arvudel on üheliste numbriks 0 (30, 40), millistel 3 (13, 43), millistel 4 (14, 34)?
• Milline neist arvudest on kõige suurem (43), milline kõige väiksem (10)?

Nende arvude kohta esitavad õpilased ise üksteisele küsimusi. Küsimuse esitaja ütleb ka kaasõpilase nime, kes sellele vastab.

Kui kordamine on lõpetatud, jagab õpetaja kogumikust „Matemaatika tunnikontrollid 3. klassile“  TK nr 1 A- või B-variandi.

TK vastused

Õpetaja tutvustab, mida tänases tunnis õpitakse.

Kõigepealt arutab õpetaja õpilastega, mida tähendab sõna järjekord.

Mis on järjekord? Kas sa oled seisnud kusagil järjekorras? Kus? Kas sa oled märganud poes või polikliinikus aparaati, kust saab võtta endale järjekorranumbri?

Pärast väikest vestlust lahendatakse ühiselt poe järjekorraga seotud lk 12 ül 1 või ptk 1.5 ül 1a, 1b.

Vastus. Vahele on trüginud inimesed numbritega 101, 110 ja 115. Lahkunud on inimesed numbritega 106, 107, 109.

Õpilastega võib rääkida käitumisest järjekorras.

Seejärel kuvab ekraanil õpetaja ptk 1.5 pildid kasvavast ja kahenevast järjekorrast. Pärast väikest arutelu lahendavad õpilased ül 2.

lk 12 ül 2 lahendatakse suuliselt. 

lk 13 ül 3 saavad õpilased järjest võimaluse öelda puuduv sõna ja/või arv. Kui arv öeldud, kirjutab õpilane selle ka tahvlile.

Seejärel peavad õpilased reastama esimesed 4 arvu kasvavas järje­korras ja teised 4 arvu kahanevas järje­korras. Õpetaja kutsub kaks õpilast tahvli juurde ülesannet lahendama, teised õpilased kirjutavad järjestused oma vihikusse.

Arve saab märkida ka arvkiirele. Õpilastele on arvkiir tuttav juba 2. klassist. Õpilased lahendavad lk 7 ül 1, 2.

Ülesanne 1. Esimesel arvkiirel vastab igale kriipsukesele 1 üheline. Teisel arvkiirel aga 1 kümneline ja kolmandal arvkiirel jälle 1 üheline.

Ülesanne 2. Kolmekohalised arvud on 358, 467, 477, 546 (või 564).

Õpetaja näitab õpilastele animat­siooni arvude kirjutamisest sajaliste, kümneliste ja üheliste summana.

Pärast animatsiooni vaatamist lahendavad õpilased kas lk 13 ül 4 ja 5 või ptk 1.5 ül 4, 5. 

Kes lõpetab teistest kiiremini, saab õpetajalt nuputamisülesande. Kui ülesandeid lahendati õpikust, siis näitab õpetaja kontrolli­miseks lahendusi ekraanil. Lisaülesande korrektse lahendamise eest võib õpetaja anda MK punkte.

Järgnevalt vaatame arvuridasid, kus arvud on küll järjestatud kas kasvavas või kahanevas järje­korras, kuid need ei ole järjes­tikused arvud. Proovime aru saada, millise süsteemi järgi on arvud ritta kirjutatud. Õpetaja palub mõnel õpilasel seletada, millist seadus­pärasust ta märkab, ja seejärel nimetada kaks järgmist arvu.

Vastused

1. Reas on paaritud arvud (või liidetud eelmisele arvule arv 2), seega 2 järgmist arvu oleks 11 ja 13.
2. Reas on eelmisest arvust lahutatud arv 4, seega 2 järgmist arvu oleks 12 ja 8.
3. Reas on eelmisele arvule liidetud arv 100, seega 2 järgmist arvu oleks 404 ja 504. 
4. Reas on eelmisest arvust lahutatud arv 10, seega 2 järgmist arvu oleks 600 ja 590.

Edasi lahendavad õpilased suuli­selt lk 13 ül 6. Õpetaja võib lasta ühel õpilasel selgitada seost, teisel öelda järgmised 2 arvu, kolmandal järgmised 2 arvu jne.

Õpitu kinnistamiseks sobib mäng „Eelmine või järgmine”. Õpetaja jaotab klassi 3–4‑liikmelisteks rühmadeks.

Mängu õpetus

Iga rühm saab paki kaarte, millel on arvud 100–149. Pakk tuleb korralikult segada ja asetada lauale, arvud allapoole. Pakist võetakse üks kaart ja pannakse see lauale, arv ülespoole. Lepitakse kokku, kes mängu alustab. Seejärel võtab esimene mängija pakist ühe kaardi. Kui laual on sellel kaardil olevast arvust eelmine või järgmine arv, saab mängija lisaks oma kaardile ka laual oleva kaardi endale. Kui sellist arvu laual ei leidu või mängija seda ei märka, jätab ta oma kaardi samuti lauale. Seejärel võtab kaardi järgmine mängija. Mäng on läbi, kui pakis enam kaarte ei ole. Võitja on see, kes kogub kõige rohkem kaarte.