Füüsikalised kehad ja mõõtmine

Füüsikalised kehad

Sõna „keha“ seostub tavaliselt inimkehaga. Näiteks räägitakse sageli kehakaalust või kehatemperatuurist. Loodusteadlased kasutavad sõna „keha“ aga hoopis teises tähenduses: kehaks nimetatakse uuritavat objekti. Loodusteadustes võib uuritavat keha selguse mõttes nimetada füüsikaliseks kehaks. Füüsikaline keha võib olla suur ja raske (nt maakera), aga ka väike ja kerge (nt tolmukübe). Ka inimkeha on füüsikaline keha, mida saab uurida loodusteaduslike meetoditega.

Astronoomilisi objekte nimetatakse taevakehadeks. Kuu on taevakeha
Küttekeha on objekt, millega soojendatakse keskkonda
Ka inimkeha on füüsikaline keha

Edaspidi tähendab selles õpikus sõna „keha“ füüsikalist keha.

  • Füüsikaline keha on uuritav objekt.
  • Füüsikaline keha on alati suur ja raske.
  • Füüsikaline keha ei ole tajutav ega mõõdetav.
  • Füüsikalist keha saab uurida loodusteadusliku meetodiga.

Mõtle!

  • Nimeta füüsikalisi kehasid.

Miks on vaja midagi mõõta?

Keha omadusi on võimalik hinnata. Saab näiteks hinnata, kas raamat kaalub vähe või palju ja kas toas on soe või külm. Kuid hindamine ei anna omadusi kuigi täpselt edasi. Näiteks ühele inimesele võib tunduda, et radiaator on soe, teisele jällegi, et see on vaevalt leige. Väike tolmukübe võib mikroskoobi all paista väga suur, inimene kosmosejaamas võib aga maakera pidada väikeseks pallikeseks.

Mikroskoopi kasutatakse väikestest kehadest suurenduse saamiseks. Pildil on mesilase jalg

Selleks, et mõista maailma ühtemoodi, mõõdetakse kehade omadusi. Kõiki keha omadusi, mida saab mõõta, nimetatakse füüsikalisteks suurusteks. Näiteks keha suurust kirjeldatakse geomeetriliste mõõtmetega, raskust iseloomustatakse massiga, soojust temperatuuriga jne.

Mõõtmine on võrdlemine kokkulepitud väärtusega. See kokkulepitud väärtus on mõõtühik (või lühidalt ühik). Iga füüsikaline suurus esitatakse sellele vastavates ühikutes.

Mõnikord on vaja füüsikalisi objekte või nähtusi loendamise teel iseloomustada. Erinevalt mõõtmisest saavad uuritavad tunnused loendamisel täis­arvulisi väärtusi. Seetõttu ei saa jäneste loendamisel olla tulemuseks 3,3 jänest, vaid kas 3 või hoopis 4 jänest. Loendada saab näiteks vihmaseid päevi aastas, keemiaolümpiaadil osalenud õpilasi, aialippe või trepiastmeid.

Kilogramm on massiühik, mille etaloni ehk mõõtühiku standardit säilitatakse Pariisis
Meetri etalon Breemenis. 17. saj käidi selle juures oma meetripulkasid kontrollimas. Tänapäeval on meetri etaloniks vahemaa, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundiga
  • raske
  • 32 kilovatti
  • tuline
  • peotäis
  • 90 kmh
  • õhuniiskus 90%
  • 1,5 liitrit
  • sinine
  • 37,7 °C palavik
  • tugev
  • ühetonnine
  • kiire
  • niiske
  • ühe meetri pikkune

Mõtle!

  • Milliseid füüsikalisi suurusi oskad nimetada?

Näiteid füüsikaliste suuruste ja vastavate mõõtühikute kohta

Loodusteadustes nimetatakse uuritavat objekti kehaks. Uuritavat objekti saab iseloomustada suurustega, mis saadakse teel, st. keha võrreldakse kokkulepitud väärtusega, milleks on

Mõtle!

  • Milliseid mõõtühikuid veel tead?

Rahvapärased mõõtühikud

Mõõtmiseks on kasutatud igasuguseid ühikuid. Üldiselt kujutatakse ette, kui palju on peotäis liiva või näpuotsatäis soola. Selliseid kokkuleppelisi mõõtühikuid on praegugi hulganisti. Kuna minevikus oli käibel väga palju ühikuid, oli ka palju segadust. Et vääritimõistmist vähendada, lepiti kokku, et loodusteadustes kasutatakse mõõtmiseks üheselt paika pandud ja kõigile teadaolevaid mõõtühikuid.

Inimese väljasirutatud pöidla ja väikese sõrme vahelist kaugust nimetatakse vaksaks
Meremehed kasutavad pikkusühikuna sülda, mis on külgedele sirutatud käte vaheline kaugus, s.o u 2,13 m
Vahemaa küünarnukist väljasirutatud sõrmeotsteni on küünar

Mõtle!

  • Milliseid kehaosi saaks veel mõõtmiseks kasutada?

Olulised mõisted

  • Füüsikaline keha on uuritav objekt.
  • Füüsikaline suurus on keha mõõdetav omadus.
  • Mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga.
  • Mõõtühik (ühik) on kokkulepitud väärtus.
  • Loendamine on arvu kindlaksmääramine millegi või kellegi ülelugemise teel.
Palun oota