Igal Kaitseliidu allüksusel on juht. Tavaliselt on selleks määratud pealik, kuid ka iga võitleja peab olema valmis võtma juhi rolli. Pealik võib langeda, üksus võib jaguneda. Iga väiksemgi osa üksusest vajab juhti, et eesmärgipäraselt tegutseda. Selleks määratakse üksuses juhi asendus kuni viimase võitlejani. See tähendab seda, et pealik peab pidevalt harima oma alluvaid juhtimisoskustes.
Iga allüksuse juht vastutab kõige eest, mida tema üksus teeb või tegemata jätab. Vaatamata sellele ei saa juht, eriti hajutatud lahingutegevuses, omada täielikku ülevaadet ega isiklikult iga sündmuse juures kohal olla. Allüksused jagunevad jagudeks ja meeskondadeks, sageli pikaks ajaks, ning juht annab neile selge kavatsuse ja eesmärgi, mis on tarvis saavutada, jättes alluvatele suure vabaduse meetodi valikuks ehk kuidas eesmärk saavutada. Seda nimetatakse ülesandekeskseks juhtimiseks (mission command, Auftragstaktik). See on juhtimisstiil, mida kasutame Kaitseliidus tervikuna, ja sellest lähtudes tuleb mõista ka siin käsiraamatus kasutatud mõisteid juhtimine ja järelevalve. Viimased ei tähenda jäika või detailset kontrolli allüksuse üle, vaid juhtimine käib eelkõige juhi selge kavatsuse kaudu nii pikemas kui ka lühemas plaanis, mis võimaldab tal kontrollida sündmuste üldist kulgu suurema eesmärgi suunas.