Otsus on sõjalise tegevuse juhtimise tähtsaim osa. Juhtimise kunst seisabki otsuse võtmises ja õige silmapilgu äratundmises, mil tuleb otsus vastu võtta.
Kindral Nikolai Reek
Lahinguvõime kõige olulisem osa on pädev ja enesekindel juhtimine. Juhtimine annab eesmärgi, suuna ja motivatsiooni. Hea juhtimine loob ja tugevdab alluvate enesekindlust ning üksuse sidusust. Iga juhi peamine ülesanne on teha otsuseid. Juht teeb otsused, mis lähtuvad tema hinnangust olukorrale. Hinnang sünnib seatud eesmärkide, olemasoleva info, juhi intelligentsuse, kogemuste ja sisetunde põhjal.
Juhtimine
Igal Kaitseliidu allüksusel on juht. Tavaliselt on selleks määratud pealik, kuid ka iga võitleja peab olema valmis võtma juhi rolli. Pealik võib langeda, üksus võib jaguneda. Iga väiksemgi osa üksusest vajab juhti, et eesmärgipäraselt tegutseda. Selleks määratakse üksuses juhi asendus kuni viimase võitlejani. See tähendab seda, et pealik peab pidevalt harima oma alluvaid juhtimisoskustes.
Iga allüksuse juht vastutab kõige eest, mida tema üksus teeb või tegemata jätab. Vaatamata sellele ei saa juht, eriti hajutatud lahingutegevuses, omada täielikku ülevaadet ega isiklikult iga sündmuse juures kohal olla. Allüksused jagunevad jagudeks ja meeskondadeks, sageli pikaks ajaks, ning juht annab neile selge kavatsuse ja eesmärgi, mis on tarvis saavutada, jättes alluvatele suure vabaduse meetodi valikuks ehk kuidas eesmärk saavutada. Seda nimetatakse ülesandekeskseks juhtimiseks (mission command, Auftragstaktik). See on juhtimisstiil, mida kasutame Kaitseliidus tervikuna, ja sellest lähtudes tuleb mõista ka siin käsiraamatus kasutatud mõisteid juhtimine ja järelevalve. Viimased ei tähenda jäika või detailset kontrolli allüksuse üle, vaid juhtimine käib eelkõige juhi selge kavatsuse kaudu nii pikemas kui ka lühemas plaanis, mis võimaldab tal kontrollida sündmuste üldist kulgu suurema eesmärgi suunas.
Juhtimine ja vastutus
Juhid peavad tundma ja mõistma oma võitlejaid, vastast ning sõjapidamist. Nad peavad tegutsema vapralt ja enesekindlalt lahingu segaduses ja ebakindluses. Juhi ülesanne on inspireerida alluvaid tegema raskeid asju ohtlikes ja stressirohketes olukordades.
Juhtimise väljund on otsustamine. See on mentaalne protsess, mille juht läbib oma peas (VOOT-tsükkel), jõuab järeldusele ja väljendab seda selgelt suuliselt, kirjas või märguandes otsusena. Otsustusprotsess on nii analüütiline kui ka intuitiivne. Analüütilises protsessis kaalume olemasoleva info põhjal põhjalikult kõikvõimalikke plusse ja miinuseid ning see nõuab aega. Intuitiivses protsessis lähtub juht rohkem „kõhutundest“, tuginedes oma kogemustele, ja teeb seda kiiresti. Kogenud juht kasutab mõlemat protsessi, kuid rohkem intuitiivset kui analüütilist, eriti kui otsustamisega on kiire ja iga viivitus võib maksta ülesande edu või omade elu. Oskus otsustada rohkem intuitiivselt kui analüütiliselt kujuneb kogemustega ja varasematest olukordadest õppimisega.
JUHTIMINE: inimeste mõjutamine ülesande täitmiseks, andes neile … | ||
EESMÄRGI | SUUNA | MOTIVATSIOONI |
– põhjuse ülesande täitmiseks | – vahendid ülesande täitmiseks | – tahte ülesande täitmiseks |
1. Juhtimise väljund on
2. Kogenud juht kasutab rohkemotsustusprotsessi.
3. Juht mõjutab inimesi andes neile suuna ehkülesande täitmiseks.
Juhtimise põhimõtted
Juht:
- võtab vastutuse oma üksuse ees, andes pädevaid käske, määrates tegevuste tähtsuse järjekorra ning luues ja tagades üksuse julgeoleku;
- motiveerib oma võitlejaid isikliku eeskuju ja positiivse suhtumisega;
- edasiste kõrgemate käskude puudumisel näitab üles algatusvõimet ning langetab asjalikke ja ajakohaseid otsuseid, mis põhinevad tema olukorrahinnangul;
- suhtleb selgelt ja arusaadavalt, andes juhiseid ülesande täitmiseks, hoiab oma üksuse informeerituna ja kaasab alluvad juhid otsustusprotsessidesse;
- jälgib ja teeb järelevalvet, kindlustamaks, et antud ülesanded on täidetud, ja annab parandavaid korraldusi;
- ei karista vigade eest, mis on juhtunud eksimustest, kui saadud ülesannet on püütud täita parimal võimalikul viisil;
- annab oma üksusele rahulikult ja asjalikult tagasisidet iga soorituse kohta, et aidata võitlejatel õppida vigadest ja ebaõnnestumistest.
Juhina pea silmas ka järgmist.
a. Ole:
- tehniliselt ja taktikaliselt asjatundlik. Sa pead oskama ja suutma täita kõik ülesanded tulemuste saavutamiseks, mida su üksuselt on nõutud;
- julge, pühendunud, aus ja õiglane.
b. Tea ja tunneta:
- inimeste juhtimise kunsti ja põhimõtteid. Mõtle, mis paneb su alluvad tegutsema sinu tahte järgi nii, et nad ise siiralt tahavad seda teha;
- oma tugevusi ja nõrkusi, teadmisi ja oskusi. Tööta pidevalt oma tugevuste, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning nõrkuste vähendamiseks;
- oma võitlejaid. Treeni neid sõja teguritega toimetulekuks, hoolitse nende psühholoogiliste ja füüsiliste vajaduste ning turvalisuse eest. Distsiplineeri neid õiglaselt ja tunnusta hea tegutsemise eest.
c. Tegutsedes:
- otsi vastutust ja vastuta oma otsuste eest. Juht peab looma algatuste õhkkonna, olema leidlik ja haarama lahingus võimalustest, mis viivad võidule. Talu kriitikat ja õpi sellest, tee parandusi oma edasistes tegevustes;
- tee mõistlikke ja õigeaegseid otsuseid. Kogu olulist infot ja anna oma otsusest alluvatele teada niipea kui saad, et neil jääks aega reageerimiseks. Arvesta oma otsuste lühikese ja pikema aja mõjudega;
- ole eeskujuks. Sea kõrged, kuid saavutatavad nõuded. Ole ise valmis kõike tegema, mida oma alluvatelt nõuad, jaga nendega raskusi ja ohte;
- hoia oma alluvad informeeritud. See aitab neil teha otsuseid ja tegusid, mida neilt ootad, julgustab initsiatiivile, parandab meeskonnatööd ja tõstab moraali;
- loo oma alluvates vastutustunnet. Õpeta, ja arenda oma võitlejaid, anna neile proovikive. Delegeeri ülesandeid ja vastutust. Nii näitad alluvatele, et sa usaldad neid, ja ergutad veelgi rohkem vastutust võtma;
- veendu, et antud ülesanne on arusaadav ja täidetav. Alluvad peavad teadma, mida sa neilt ootad ja millised on standardid;
- loo meeskond. Treeni ja risttreeni oma võitlejaid, kuni kogu meeskond saavutab enesekindluse oma tehnilistes oskustes. Loo meeskonnavaim, mis motiveerib lahingusse minema julgelt ja enesekindlalt;
- kasuta oma üksust vastavalt selle võimetele. Tea oma üksuse tugevusi ja nõrkusi ning arvesta nendega üksust kasutades. Juhina vastutad sa alati kõige eest, mida su üksus teeb või tegemata jätab.
Juhtide ülesanded ja vastutused
Selleks, et täita üksusele antud ülesandeid, peab iga pealik ja võitleja täitma oma erialast rolli ja vastutama oma osa eest. Lisaks eelpool kirjeldatud üldistele omadustele ja nõuetele peab iga pealik täitma järgmisi põhiülesandeid.
a. Rühmapealik
Vastutab kõige eest, mida rühm teeb või tegemata jätab. See hõlmab rühma taktikalist kasutamist, treeningut, võitlejate haldust ja logistikat. Rühmapealik teeb seda planeerimise, õigeaegsete otsuste, käskude andmise, ülesannete määramise ja järelevalve kaudu. Ta peab tundma oma üksuse võitlejaid ja teadma, kuidas kasutada üksuse relvi.
Rühmapealik on vastavalt struktuurile kas kompanii- või malevkonnapealiku vahetus alluvuses. Rühmapealiku vahetus alluvuses on jagude pealikud ja otsealluvuses kogu rühma isikkoosseis. Rühma juhtkonda kuuluvad lisaks rühmapealikule rühmapealiku abi, parameedik, sidemees ja teised määratud spetsialistid.
Maakaitserühma pealiku põhiülesanded:
- planeerib ja juhib rühma kõiki tegevusi,
- teeb koostööd teiste struktuuriüksuste ja tsiviilvõimudega kõrgema eesmärgi saavutamiseks,
- asendab vajadusel kompaniipealikut või malevkonnapealikut.
b. Rühmapealiku abi (rühmavanem)
Toetab ja nõustab rühmapealikut igal võimalikul juhul ning juhib üksust rühmapealiku äraolekul. Vastutab rühma igakülgse tagamise ning relvastuse ja varustuse hoolduse korraldamise eest.
Rühmapealiku abi allub vahetult rühmapealikule ja on tema esimene abi. Talle alluvad vahetult kõik jaopealikud ja otseselt kõik jao liikmed.
Rühmapealiku abi põhiülesanded:
- planeerib ja juhib rühma haldus- ja tagalategevusi,
- toetab rühmapealikut planeerimisel, rühma juhtimisel, väljaõppes ja järelevalves,
- asendab vajadusel rühmapealikut ja kompanii-/malevkonnaveeblit.
c. Jaopealik
Vastutab kõige eest, mida jagu teeb või tegemata jätab. See hõlmab jao taktikalist kasutamist, treeningut, võitlejate haldust ja logistikat. Jaopealik teeb seda planeerimise, õigeaegsete otsuste, käskude andmise, ülesannete määramise ja järelevalve kaudu. Ta peab tundma oma allüksuse võitlejaid ja teadma, kuidas kasutada kõiki jao relvi.
Jaopealik on esimese astme juht. Talle alluvad vahetult kõik jao liikmed. Jaopealiku vahetud pealikud on rühmapealik ja rühmapealiku abi.
Maakaitsejao pealiku põhiülesanded:
- planeerib ja juhib jao kõiki tegevusi,
- administreerib jagu ja korraldab jao logistikat,
- asendab vajadusel rühmapealikut ja rühmapealiku abi.
Juhtimise ülevõtmine
Iga võitleja peab olema vajadusel valmis juhtimist üle võtma. Selle põhjuseks võib olla allüksuse pealiku hukkumine, haavata saamine või kadunuks jäämine. Isegi kui üksuse pealik on ajutiselt ära, täidab alati keegi tema ülesandeid. Mitte kunagi ei ole üksus juhita. Selleks määratakse igas allüksuses juhtimisjärjestus kuni viimase võitlejani välja. Kui määratud pealik naaseb, läheb juhtimine temale tagasi.
Juhtimist üle võttes uus pealik:
- informeerib ülevõtmisest alluvaid ja kõrgemat staapi (kui vaja),
- kontrollib üksuse julgestuse toimimist,
- kontrollib meeskonna relvade korrasolekut ja mehitatust,
- teeb kindlaks oma üksuse täpse asukoha,
- viib ennast kurssi võitlejate ja varustuse olukorraga,
- viib ennast kurssi käimasoleva ülesandega ja annab täiendavaid juhiseid (kui vaja),
- korraldab reorg’i (vt ka peatükki 5.4 „Reorganiseerumine“),
- tagab heli ja valguse distsipliini,
- jätkab käimasoleva tegevusega nagu varem plaanitud või muudab plaani (kui vaja),
- täidab ülesande.
Kokkuvõte
- Kaitseliidus on kasutusel ülesandekeskne juhtimisstiil.
- Juhtimise väljund on otsustamine.
- Juht teab, mis paneb alluvad tegutsema tema tahte järgi nii, et nad ise siiralt tahavad seda teha.
- Juht loob oma alluvates vastutustunnet õpetades ja arendades oma võitlejaid, andes neile proovikive, delegeerides ülesandeid.
- Iga võitleja peab olema vajadusel valmis juhtimist üle võtma.
