Pealik peab erinevates olukordades andma tagasisidet nii oma pealikule kui ka võitlejatele. Kõrgemale pealikule antakse reeglina kahte liiki tagasisidet: käsu kinnitusesitlus ja ülesande täitmise debriif. Alluvatega korraldab pealik samuti kahte liiki tagasisidet: vahetu tagasiside ja tegevusjärgne arutelu.
Käsu kinnitusesitlus
Käsu kinnitusesitlus (confirmation brief, KE) on kokkuvõtlik ettekanne, millega alluva üksuse pealik annab oma pealikule ülevaate, kuidas ta kavatseb kästud ülesande täita. Seda võib teha planeerimise käigus, et saada kõrgema pealiku tähelepanekud ja soovitused plaani kohendamiseks enne oma lõpliku käsu andmist allüksusele. See ettekanne aitab kõrgemal pealikul mõista, kas alluv pealik on saanud tema kavatsusest aru, ja veenduda, et alluva pealiku plaan ei ole vastuolus tema ja teiste allüksuste plaanidega.
Kui on võimalus, siis tuleks käsu kinnitusesitlust teha kõigi alluvate pealike juuresolekul, mis oleks ühtlasi viimane kooskõlastusring samas lahinguruumis tegutsevate allüksuste vahel. Kõige parem on käsu kinnitusesitlus anda maastikumudelil. Kui seda pole saadaval, siis tuleb kasutada kaardikilet.
Kinnitusesitlust andev pealik teeb kokkuvõtliku ülevaate oma ülesande kavandist algusest lõpuni, laskumata liigsetesse detailidesse. Samas peab ta olema valmis vastama küsimustele detailide kohta.
Kõrgem pealik saab sellega ülevaate, kas tema eesmärkidest on aru saadud ja kas allüksuste plaanid suudavad neid täita. Kui pealik näeb plaanis olulisi puudusi või kasutamata võimalusi, siis juhib ta neile tähelepanu ja alluv pealik täiendab vastavalt oma plaani. Kui kõrgem pealik on lõpliku plaaniga rahul, annab ta sellele heakskiidu.
Järelarutelu
Järelarutelu ehk ülesande täitmise ettekanne (debriefing, JA) tuleb esitada pärast ülesande või ülesannete seeria täitmist kõrgemale pealikule. Selles annab ettekandev pealik ülevaate ülesande kulgemisest, eesmärkide saavutamisest ja kogutud luureandmetest. Pealik toob ka ausalt esile, mida oleks saanud paremini teha või milliste lisavõimete korral oleks saanud eesmärki veelgi paremini täita. Sellel ettekandel on mitu eesmärki.
- Annab kõrgemale pealikule teadmise, et ülesanne sai täidetud.
- Selles on õppeaspekte, mis juhivad tähelepanu asjadele, mida edaspidi parendada kas planeerimisel või varustamisel, et saavutada paremaid tulemusi või säästa paremini oma võitlejate tervist ja elusid.
- Annab kõrgemale pealikule uut teavet vastase kohta.
- Annab kõrgemale pealikule tunnetuse, milleks talle alluv pealik ja allüksus on võimelised.
Järelarutelu järgib üldiselt järgmist ülesehitust (kasuta kaarti, skeeme või maastikumudelit):
- allüksuse koosseis;
- ülesanne;
- väljumise ja naasmise ajad ja kohad, rännaku meetodid (jalgsi, masinatel);
- teekond ülesandele (planeeritud/tegelik), sihtmärgialasse saabumise aeg, teekond tagasi (planeeritud/tegelik);
- märgatud vastane teekonnal (maa, õhk);
- intsidendid rännakul (kontaktid vastasega, tsiviilisikutega, õnnetused jms, kui oli, ja tulemused);
- maastik alas, erinevused võrreldes kaardiga (uued teed, uued lagendikud, kraavide ja jõgede ületatavus, muud takistused, võtmemaastikud, lähenemisteed jms);
- tsiviilolukord alal (asustatud ja tühjad hooned, elanike aktiivsus, meelsus jms);
- ülesande kulg – mis oli plaan ja mis tegelikult välja tuli;
- vastase üksused, relvastus, varustus, rajatised, vastase reageerimisaeg, vastutegevus, kaotused ja hinnatav mõju vastasele (võimalikult detailselt);
- äravõetud vastase materjal (kaardid, märkmed, arvutid, sidevahendid, relvad jms);
- allüksuse seisukord (moraal, kurnatus, haavatud, surnud, kadunud oluline varustus jms; hinnang, millal allüksus on valmis uueks ülesandeks);
- järeldused ja soovitused (mis ulatuses ülesanne täideti; mida oleks vaja muuta taktikates, toetuses ja varustuses; millist informatsiooni on järgmine kord rohkem tarvis; mida teised allüksused peaksid arvestama, et paremini toime tulla jms).
NB!
Anna üle kõik vastaselt võetud materjalid ja esita kogutud luureandmed (pildid, videod, skitsid, vastase märkmed, erivarustus jms).
Vahetu tagasiside
Üksusesisene vahetu tagasiside (hot wash up, VTS) antakse kogu allüksusele vahetult pärast ülesande sooritamist kas VKPs või kiire lahkumise korral järgmises julgestuspeatuses. Selle tagasiside eesmärk on viia kogu allüksus kurssi ülesande tulemuste ja kõige olulisemate luureandmetega. Juhul, kui patrull satuks tagasiteel varitsusse, saaks kasvõi ainuke eluga pääsenud võitleja viia ülesande täitmise ettekande (JA) kõrgemale pealikule.
Vahetu tagasiside peab olema lühike ja konkreetne, keskendudes ainult olulisele.
Rekkepatrulli igale liikmele antakse teada: vaadeldud vastase suurus, koosseis, erirelvastus, masinad, rajatised, kindlustused, muu oluline info. Samuti peavad kõik võitlejad teadma, kelle käes ja kus täpselt on rekkeraport ja kui on, siis ka salvestised. Näiteks: rekkeraportid on jaopealiku ja meeskondade pealike vasakpoolses rinnataskus. Kõik peavad teadma, et raportiga võtmeisiku langemisel tuleb raport tema taskust kaasa võtta.
Lahingupatrulli liikmetele antakse ülevaade hävituse ulatusest ja kogutud luureandmetest nii täpselt kui võimalik. Näiteks: varitsuses hävitasime 4 vastast, minema keegi ei pääsenud; hävitatud kogu sidetehnika, sõiduk ja vastase relvastus. Vastaselt võetud sidekoodide märkmik ja salvestisega telefon on jaopealiku vasakpoolses vööpealses rakmetaskus.
NB!
Võtmeisikud, kes kannavad raportite koopiaid ja muid niiskustundlikke luurematerjale, peavad need veekindlalt pakkima. Ka siis kui vihma ei saja, võib taskus näiteks higi rikkuda paberil raporti ja skitsi.
Tegevusjärgne arutelu
Üksusesisene tegevusjärgne arutelu (after action review, TJA) tehakse pealiku juhtimise võimalusel kogu allüksusele kas pärast harjutust või ka lahinguülesande täitmist turvalisel alal.
Arutelul on mitu eesmärki:
- Anda kogu allüksusele ülevaade harjutuse või lahinguülesande sooritusest.
- Tuua esile nõrgad kohad, mida tuleb parandada, et järgmine sooritus oleks edukam – õppeaspektid ja juhised nii pealikule kui võitlejatele, mida paremaks arendada.
- Tunnustada võitlejaid nende panuse eest.
Arutelu on otstarbekas jaotada kolmeks osaks:
- milline oli meie plaan ja mis tegelikult toimus (kui tegu oli õppusega, annab siin ülevaate ka vastast mänginud osapool); mis ja miks läks teisiti planeeritust ja kas see oli hea või halb (faktiline ülevaade);
- millised olid meie soorituse nõrgad kohad ja millest võisid need olla tingitud (analüüs);
- millised olid meie soorituse tugevad kohad ja mida peame edaspidi sama heal tasemel hoidma (positiivne moraali tõstev lõpetamine).
NB!
Tegevusjärgne arutelu on kohustuslik igal tasandil, sest see on kindel meetod, mis arendab võitlejaid aru saama oma parandamist vajavatest külgedest ja ka tugevustest. See seob igaühe panuse suuremasse pilti ja annab igaühele teadmise, kui oluline oli nende roll soorituse õnnestumises ka siis, kui mõni neist ei osalenud otseses tegevuses.
Kokkuvõte
- Kõrgemale pealikule antakse reeglina kahte liiki tagasisidet: käsu kinnitusesitlus ja ülesande täitmise debriif.
- Alluvatega annab pealik samuti kahte liiki tagasisidet: vahetu tagasiside ja tegevusjärgne arutelu.
See ettekanne aitab kõrgemal pealikul mõista, kas alluv pealik on saanud tema kavatsusest aru, ja veenduda, et alluva pealiku plaan ei ole vastuolus tema ja teiste allüksuste plaanidega.
- Käsu kinnitusesitlus
- Vahetu tagasiside
- Ülesande täitmise ettekanne
- Tegevusjärgne arutelu
See seob igaühe panuse suuremasse pilti ja annab igaühele teadmise, kui oluline oli nende roll soorituse õnnestumises ka siis, kui mõni neist ei osalenud otseses tegevuses.
- Käsu kinnitusesitlus
- Vahetu tagasiside
- Ülesande täitmise ettekanne
- Tegevusjärgne arutelu
See tagasiside on lühike ja konkreetne; eesmärk on viia kogu allüksus kurssi ülesande tulemuste ja kõige olulisemate luureandmetega.
- Käsu kinnitusesitlus
- Vahetu tagasiside
- Ülesande täitmise ettekanne
- Tegevusjärgne arutelu
