Oma üksuste positsioonide läbimine (departure and re-entry of friendly lines) peab olema hoolikalt korraldatud ja kooskõlastatud, et vältida sattumist omade tõketesse või tule alla. Lahingupositsioonid on tavaliselt ka vastase vaatluse all, seega tuleb positsioonide läbimiseks valida ajad ja kohad, kus avastamine on kõige vähem tõenäoline.
Positsioonide läbimiseks valmistumise võtmekohad
a. Põhimõtted:
- läbi positsioon nii ruttu kui võimalik;
- kasuta sama läbimispunkti väljumiseks ja sisenemiseks, kui võimalik;
- kui võimalik, vali läbimiskoht (LK) ja teekond selliselt, et su üksus ei jääks risttule alla eesliiniüksuse ja vastase kontakti korral;
- kooskõlasta oma plaane algusest peale eesliiniüksusega ja hoia pidevalt sidet;
- tee varuplaanid juhuks, kui läbimine ei õnnestu (kontakt vastasega läbimisel, vahetult enne või pärast seda; sattumine omade tule alla);
- kui võimalik, liigu läbi üksusest, mis on tõenäoliselt paigal ka sinu üksuse naasmisel;
- väldi läbimist üksuse juurest, mis on sageli tulekontaktis vastasega.
b. Kooskõlastused:
- tutvusta ennast eesliiniüksuse ülemale (KV) või pealikule (KL);
- anna ülevaade oma üksuse üldisest ülesandest, suurusest, plaanitud tegutsemisalast ja -ajast;
- anna soovitud ajad ja koht liinidest lahkumiseks ja/või naasmiseks;
NB!
Kui lahkumispunkt ja sisenemispunkt on erinevate üksuste juures, siis tuleb kogu käesolev kooskõlastus viia läbi mõlema üksuse juures.
- kooskõlasta luureinfo jagamine nii vastase kui eesala maastiku kohta;
- kooskõlasta sidepidamine eesliiniüksusega: kanalid, kutsungid, koodsõnad, muud signaalid;
- kooskõlasta äratundmissignaalid ja signaalide andmise kohad naasva patrullüksuse lähenedes;
- kooskõlasta eesliiniüksuse tulealustusjoon maastikul;
- kooskõlasta läbimise kontrollmeetmed: patrullüksuse ooteala, läbimiskoht, ohutu läbimisteekond läbi tõkete, teejuhi saatjaks saamise võimalus, oma esialgne KP, kui eesliinist väljas jms;
- kooskõlasta toetuse võimalused: kaudtule ulatus ja tellimine kontakti korral, abijõudude saadavus, meditsiinilise evakuatsiooni võimalused jms;
- tee varuplaanid olukordadeks „juhul, kui …“ (kontakt eesliini tõkkeid läbides, kontakt enne tulealustusjoone ületust, kontakt pärast tulealustusjoone ületust, plaanitud naasmisajaks mittejõudmine).
c. Üksuse pealik peab enne läbimist üle vaatama (kui aeg võimaldab):
- läbiliikumisraja, sisenemis- ja väljumispunkti;
- takistused ja neist ohutu läbipääsu märgistuse;
- läbimiskohta katva allüksuse positsiooni.
Positsioonidest väljumine
- Patrullüksus liigub ettenähtud ajal kokkulepitud kohtumispaika ja teeb julgestuspeatuse.
- Üksus kohtub eesliiniüksuse kontaktisikuga (tõkete läbimise teejuht), kelle ülesandeks on juhatada üksus läbi eesliini tõkete. Patrullipealik (PP), patrulli navigaator (NAV), sidemees (SM) ja teejuht (TJ) liiguvad eesliiniüksuse ülema/pealiku juurde (patrullipealik väljastab patrullivanemale KOP5); patrullivanem korraldab üksuse viimased ettevalmistused ja inspekteerimised.
- Patrullipealik teeb eesliiniüksuse ülema/pealikuga olukorra värskenduse ja kordab üle plaanitud naasmisaja, äratundmissignaalid, kutsungid ja koodsõnad ning „juhul, kui …“ olukorrad; vajadusel ka muu võimaliku toetuse kohe või naasmisel.
- Pealik naaseb üksuse juurde koos navigaatori, sidemehe ja teejuhiga ning annab patrullile edasi värskendatud olukorra; plaanis tehakse vajadusel muudatusi.
- Pealik kordab teejuhiga üle, kui kaua ta peab ootama väljumispunktis (VP) „juhul, kui …“ olukordades. Pealik veendub, et teejuht teab üksuse võitlejate arvu ja lahingutunnust.
- Üksus alustab teejuhi juhtimisel liikumist planeeritud VP suunas.
- Teel läbimiskohta osutab patrullipealik sobivas maastikukohas KP, juhuks kui üksus peaks kontakti korral tagasi pöörduma. Kõik võitlejad jätavad selle koha meelde.
- KP määramise järel liigub patrullivanem ette ja hakkab läbimiskohta sisenevaid võitlejaid üle lugema. Kui kõik on punkti läbinud, jääb ta rivistuses viimaseks ja saadab patrullipealikule ettekande, et kõik on korras.
- Üksus liigub teejuhi juhtimisel ahelikus ja peatumata läbi tõkete.
- Jõudes tõkete välispiirini ehk väljumispunkti, astub teejuht kõrvale.
- Patrulliüksus liigub peatumata edasi ja võtab käigult plaanitud liikumisrivistuse. Kõik jätavad VP meelde hilisemaks naasmiseks.
- Patrullivanem astub korraks veel teejuhi juurde ja kordab veel kord üle aja, kui kaua teejuht ootab, lahingutunnuse ja patrulli võitlejate arvu.
- Patrullivanem liigub oma kohale rivistuses ja saadab patrullipealikule ettekande, et üksus on liinid läbinud.
- Üksus jätkab liikumist plaanitud suunas, kuni jõuab 100–400 m väljapoole eesliiniüksuse tulealustusjoont. Pealik teeb sobilikus maastikukohas julgestuspeatuse, et vaadelda, kuulata, haista ja harjuda lahinguvälja keskkonnaga. Kui kõrgemalt kästud, teeb sidemees ettekande, et liinid on läbitud.
- Üksus jätkab liikumist plaanitud ülesandele.
Eesliini positsioonidest väljumine
Positsioonidesse naasmine
Ülesandelt naasva üksuse suurim risk on sattuda oma eesliiniüksuse tule alla. Selleks peab olema kogu protseduur varem kooskõlastatud.
NB!
Eriti suur risk on öösel naastes ja võimalusel tuleks seda vältida.
- Ülesandelt tulles teeb üksus plaanitud julgestuspeatuse 100–400 m väljaspool eesliiniüksuse tulealustusjoont.
- Sidemees loob ühenduse eesliiniüksusega ja annab kokkulepitud koodsõnu kasutades teada, et üksus on valmis läbi positsioonide tulema.
- Eesliiniüksus kinnitab sõnumi kättesaamist ja saadab välja teejuhi sisenemispunkti (SP) patrulliüksust vastu võtma.
- Üksus liigub sisenemispunkti (äratundmissignaalid, parool teejuhiga) ja sealt teejuhi juhtimisel peatumatult läbi omade poolele.
- Üksus teeb julgestuspeatuse teejuhi näidatud kohas. Üksuse pealik annab patrullivanemale KOP5 ja läheb koos teejuhiga eesliiniüksuse ülemale/pealikule viisakusvisiiti tegema.
- Patrullipealik annab eesliiniüksuse ülemale/pealikule värske ülevaate vastase ja maastiku olukorrast eesalas.
- Kui aeg ja olukord võimaldab, küsib patrullipealik võimalust oma võitlejate taastumiseks (soe söök, hügieen, rõivapesu, turvatud puhkekoht, laskemoonavaru täiendamine jms).
- Patrullipealik naaseb oma allüksuse juurde ja annab edasised korraldused.
Eesliini positsioonidesse naasmine
Tegevused „juhul, kui …“
Juhul, kui:
- … eesliiniüksus on kontaktis vastasega läbimiskoha piirkonnas enne, kui patrull alustab positsioonide läbimist – patrullipealik hindab olukorda, kas kontakt võimaldab varjatult läbi liikuda. Kui mitte, valitakse teine, ohutum koht.
- … patrullil tekib kontakt vastasega sel ajal, kui patrull on positsioone läbimas – taandutakse eelnevalt määratud KPsse. Uus plaan, uus läbimiskoht.
- … patrullil tekib kontakt vastasega enne eesliiniüksuse tulealustusjoone ületamist – patrull taandub tagasi teejuhi juurde, annab lahingutunnuse ja meeste arvu, koos liigutakse kiiresti tagasi esialgu määratud KPsse. Uus plaan, uus läbimiskoht.
- … patrullil tekib kontakt vastasega kohe pärast eesliiniüksuse tulealustusjoone ületamist – patrullipealik teeb otsuse, kas liigutakse sügavusse või taandutakse tagasi läbi liinide.
- … sattutakse eesliiniüksuse tule alla – varjumine, side loomine ja kokkulepitud äratundmissignaalide kasutamine. Patrull ei liigu enne, kui on kinnitus nende äratundmise kohta.
- … hilinetakse naasmisega kokkulepitud ajaaknasse – sideühendus ja uue sisenemisaja kokkuleppimine.
- … naasmisel ei saa eesliiniüksusega raadioühendust – kaks võitlejat liiguvad varjatult lähemale eesliini vaatlusposti kuuldeulatusse ja loovad side häälega.
Kokkuvõte
- Tee varuplaanid juhuks, kui läbimine ei õnnestu (kontakt vastasega läbimisel, vahetult enne või pärast seda; sattumine omade tule alla).
- Tee varuplaanid „juhul, kui …“ olukordadeks (kontakt eesliini tõkkeid läbides, kontakt enne tulealustusjoone ületust, kontakt pärast tulealustusjoone ületust, plaanitud naasmisajaks mittejõudmine).
- Ülesandelt naasva üksuse suurim risk on sattuda oma eesliiniüksuse tule alla.
- Oma plaane tuleb algusest peale eesliiniüksusega kooskõlastada ja hoida pidevalt sidet.
1. Patrullipealik annab eesliiniüksuse ülemale/pealikule värske ülevaate vastase ja maastiku olukorrast eesalas.
2. Patrullivanem kordab teejuhiga veel kord üle aja, kui kaua teejuht ootab, lahingutunnuse ja patrulli võitlejate arvu.
3. Üksuse pealik läheb koos teejuhiga eesliiniüksuse ülemale/pealikule viisakusvisiiti tegema.
