Peatükk 7.4 (Maakaitse käsiraamat)

Väljamurdmine sissepiiramise korral

Väljamurdmine sissepiiramise korral

Olukorras, kus vastane on puhkava või liikuva allüksuse sisse piiranud, tuleb sellest maa-alast välja murda nii ruttu kui võimalik. Mida kauem oodata, seda rohkem jõuab vastane lisajõude tuua, piiramisrõngast tugevdada ja tühimikke täita. Ülekaaluka vastase korral tähendab paigalejäämine lõpuks kindlat surma või vangilangemist.

Hajutatud lahingutegevuse tingimustes on mõistlik liikuda ja paikneda võimalikult väikeste allüksustena – soovitatavalt meeskonnana. Siiski tuleb hoida kogu jaoga piisavalt lähestikku, et hädaolukorras üksteist vastastikku toetada. Eraldi paiknedes peavad meeskonnad teadma, kus teised meeskonnad ja jaopealik paiknevad.

Sissepiiramine võib juhtuda ka vahetult enne või pärast jao, rühma või kompanii ülesande täitmist, kus kogu allüksus on veel koos või paiknemisalas. Sissepiiramisest teada saades või seda kahtlustades tee kohe reke, et selgitada välja olukorra tõsidus. Korralda ka kogu ülejäänud allüksuse hoiatamine ja valmistumine väljamurdmiseks.

Sissepiiramisest saab välja murda peamiselt kahel viisil: rünnakuga või väljaimbumisega.

Rünnakuga väljamurdmine

Rünnakuga väljamurdmine plaanitakse nagu iga teine rünnak ja sobib pigem vähemalt rühmasuurusele allüksusele, millel on piisavalt tulejõudu ja manööverdamisvõimalust seda läbi viia.

Enne väljamurderünnaku sooritamist saadab pealik eri suundades välja rekkegrupid, et selgitada välja tühimikud või nõrgad kohad piiramisrõngas. Saadud andmete põhjal otsustab pealik väljamurde suuna. Kui võimalik, siis kaasab ta läbimurdekoha ettevalmistuseks enne sööstu kaudtule. Kui läheduses on naaberüksusi, siis saab ta neilt tellida kas toetava rünnaku või petterünnaku, et segaduses vastasest kergemini läbi rünnata. Kui naabrite abi pole saadaval, võib ise kaaluda petterünnaku sooritamist teises suunas, et koondada vastase tähelepanu sinna.

Üksus läheneb otsustatud väljamurdepunktile varjatult; märgates vastast, seab üles tuletoetuse ja alustab rünnakuga, kasutades kiirrünnaku tehnikat. Jõudes vastase joonele, tuleb loodud avaust hoida seni, kuni järele tulev allüksus jõuab läbi liikuda. Üksus liigub üksteist kattes kontaktist välja, lõpetab tuletegevuse ja müra ning muudab oluliselt oma liikumissuunda, et mitte sattuda vastase tugevduste varitsusse.

Väljamurderünnak peab olema kiire ja terav. Juhul, kui plaanitud väljamurdekoht osutub liiga tugevalt kaitstuks, on pealikul kaks valikut – kas sellegipoolest agressiivselt rünnata ja loota vastase vapruse murdumisele või rebida ennast kontaktist lahti, muuta rünnaku suunda ja üritada uuesti mujal. Igal juhul tuleb need otsused ja tegevused teha liikumise pealt, sest juba alustatud rünnak tõmbab vastase tugevdusi ligi ja iga viivitatud sekund muudab väljamurdmise surmavamaks.

Olukorras, kus plaanitud väljamurdepunktile lähenev allüksus kuuleb või märkab vastase lähenevat kolonni või ahelikku, võib olla mõistlik korraldada läheneva vastase vastu kiirvaritsus, et tekkivat segadust ja suhtelist ülekaalu väljamurdeks ära kasutada. Igal juhul peab plaanitud väljamurdepunktis lööma vastast üllatusega.

Tõsiseks proovikiviks on haavatud kaaslased, nii need, kes on juba üksusega kaasas, kui need, kes lisanduvad rünnaku käigus. Ühte haavatut kannab keskmiselt kaks võitlejat, seega on haavatute kaasavõtmine väga keeruline, sest vähendab allüksuse tulejõudu ja liikumiskiirust. Mõlemad on väljamurderünnakus väga olulised. Kandmise alternatiiv on haavatute peitmine varem ettevalmistatud haavatute peidikutesse (vaata peatükki 8.3. „Peidikud“). See on raske valik, sest kunagi ei saa kindel olla, et maa-ala läbikammiv vastane neid üles ei leia, eriti jäljekoerte abil. Igal juhul, kui haavatud jäävad peitu, tuleb allüksusel neile hiljem järele minna, kui vastane on alalt lahkunud.

Kui vastane on haavatud kaasa võtnud või üksuses on vangilangenuid, tuleb koheselt käivitada tegevused kaaslase vangilangemise korral (vaata peatükki 5.7. „Tegevused reetmise või kaaslase vangilangemise korral“).

Väljaimbumisega väljamurdmine

See on teine võimalus. Vastupidi eelmisele jagunetakse väljaimbumise korral väiksemateks gruppideks/lahingupaarideks ning püütakse leida ja läbida tühimikke vastase piiramisrõngas. Vajadusel peituvad ja maskeeruvad võitlejad ettevalmistatud haavatu kaevikutes või looduslikes varjekohtades, nagu tihe võsa, murdunud puude alused, tihedate puude võrad, oksarisuparved veekogudel jms.

Vastasel lastakse mööduda ja vastavalt kokkulepitud plaanile kas oodatakse, kuni vastane lõpetab kogu otsimisoperatsiooni, või hiilitakse edasi kokkulepitud kogunemiskoha suunas pärast vastase aheliku möödumist peidukohast. Igal juhul tasub oodata pimedani, enne kui peidukohast välja tulla ja liikuda. Peitumine ei ole mõistlik siis, kui vastane kasutab jäljekoeri.

Iga väikeüksus peab arvestama võimalusega, et vastane hakkab korraldama otsimisoperatsioone. Selleks tuleb varakult plaanida protseduurid ja kogunemiskohad, kus allüksus pärast väljamurde sooritamist kohtub. Arvesse tuleb võtta ka seda, et kui ollakse vastase esimestest otsijatest läbi murdnud, ei ole oht veel möödas. Vastane arvestab väljamurdmise võimalustega ja korraldab selle vastu teise püüdmisliini, seades varitsusi arvatavatele liikumisteedele, paigutades varjatud lahingupaare teederistmikele, vaatlusväljadega kõrgendikele jne. Otsimisse on kaasatud ka õhuvaatlus ja õhust hävitamise võime nii kopterite kui ka droonidega.

Eelhoiatus vastase otsimisoperatsioonist suurendab oluliselt võimalusi piiramisrõngast välja murda. Selleks on vaja pidevalt tagada oma julgestus vaatlus- ja kuulamispostide ning kindlate valverutiinide abil.

      • vähemalt rühmasuurune allüksus
      • vastase löömine üllatusega
      • peitumine
      • väiksemad grupid
      • kiire ja terav rünnak
      • edasi hiilimine

      Kokkuvõte

      • Olukorras, kus vastane on puhkava või liikuva allüksuse sisse piiranud, tuleb sellest maa-alast välja murda enne, kui vastane jõuab lisajõude tuua, piiramisrõngast tugevdada ja tühimikke täita.
      • Sissepiiramisest saab välja murda peamiselt kahel viisil: rünnakuga või väljaimbumisega.
      • Kui ollakse vastase esimestest otsijatest läbi murdnud, tuleb arvestada vastase teise püüdmisliiniga: varitsused arvatavatel liikumisteedel; varjatud lahingupaarid teederistmikel, vaatlusväljadega kõrgendikel jne.
      Palun oota