Peatükk 8.3 (Maakaitse käsiraamat)

Peidikud

Peidik (cache) on vahendite ja materjali varjatud varustuspunkt, mis rajatakse allüksuse taasvarustamiseks tulevikus. Peidik peab tagama varud edasiseks tegevuseks olukorras, kus tavapärane varustusliin enam ei toimi.

Peidikutest üldiselt

Peidiku rajamine ja sisustamine peab olema hoolega läbimõeldud tegevus – iga peidik peab asuma vajalikus piirkonnas ja sisaldama just neid esemeid, mida alas tegutseval allüksusel on tarvis oma ülesannete täitmiseks sellel alal.

Planeerides peidikuid, tuleb arvesse võtta sõjaaja ülesandeid, nende eeldatavat tempot ja alale ligipääsetavust siis, kui vastane on selle okupeerinud. Samuti tuleb asukohta valides minimeerida võimalus, et tsiviilisikud võiksid rajatud peidiku avastada.

Peidikuid ei tohiks rajada ka sellistesse piirkondadesse, kus on võimalus jääda võitluses vastasega omade kaud- või otsetule alla.

Õigesti plaanituna ja rajatuna annavad peidikud olulise tegevusvabaduse. Peidikutesse ladustatakse relvi, laskemoona, lõhkeaineid, toitu, ravimeid – kõike, mis on tarvilik võitluseks ja ellujäämiseks. Peidikute mõtestatud kasutamine vähendab võitlejate kandami raskust ja hoiab ära liigset liikumist alas enda taasvarustamiseks.

Peidikute asukohad tuleb valida ja ette valmistada juba rahuajal, kuid kindlasti tuleb neid jätkuvalt rajada sõjaajal kõige jaoks, mis on kasulik võitluseks ja ellujäämiseks. On selleks elanikelt saadud varud, vastaselt võetud relvad või laskemoon – kõik läheb tuleviku tarbeks peidikutesse.

Üheski peidikus ei tohi olla dokumente ega isiklikke esemeid, samuti tugeva lõhnaga aineid, nagu seep, tubakas, kreemid. Peidik ei tohi ahvatleda metsloomi ega pakkuda kerget leidmisvõimalust otsimiskoertele.

Julgeoleku seisukohast on parem, kui peidikud on teada vaid väikestele gruppidele, mitte kõigile suuremas üksuses, sest kellegi vangilangemise korral saavad need teatavaks ka vastasele. Vastane võib peidikute juures varitseda või need mineerida. Erandiks on peidikud, mis on rajatud kõrgema pealiku käsul operatsioonide varustamiseks tulevikus. Nende täpsed asukohad tuleb anda kõrgemale kohe pärast maastikule rajamist. Samuti ei tohi kaasas kanda selgeid andmeid peidikute kohta, vaid võitlejad jätavad need meelde või märgivad üles kodeeritult. Individuaalpeidik olgu teada vaid selle omanikule.

Peidiku rajamist, täitmist ja tühjendamist teeb reeglina üks lahingupaar, ülejäänud üksus julgestab samal ajal. Tühjendatud peidik tuleb sulgeda ja maskeerida, et seda saaks järgmine kord uuesti täita.

Peidikute tüübid:

1. Üldpeidik

Üldpeidikuid rajatakse kuuajaliseks tegevuseks tavaliselt kaks (dubleeri juhuks, kui mingil põhjusel ei saa ühele peidikule ligineda).

Jao üldpeidik sisaldab järgmisi vajalikke vahendeid ja varusid:

  1. relvad;
  2. laskemoon;
  3. lõhkeained;
  4. detonaatorid;
  5. laengute initsieerimisvahendid;
  6. kaabel;
  7. miinid;
  8. kanistrid kütusega;
  9. raadiote akud;
  10. varupatareid;
  11. toidupakid, konservid, kuivained, vitamiinid, sool, pipar jms;
  12. meditsiinitarbed ja -materjalid (ravimid, sidemed, kanüülid ja füsioloogiline lahus jms);
  13. hügieenitarbed – lõhnata seep, pesupulber, hambapasta, hambaharjad jms;
  14. riided (sokid, aluspesu, soojad riided jms) ja mõni varumagamiskott;
  15. joogivesi;
  16. veepuhastustabletid ja -filtrid;
  17. elektrigeneraator;
  18. päikesepaneelid
  19. ja muu vajalik, mida allüksus tarvilikuks peab.
Üldpeidiku näidis

Rühma üldpeidikus on 1–2 nädalaks vajalik materjal kogu rühmale, mis võrdub 4–8 nädala materjaliga ühele jaole. Rühmapeidikuid on mõistlik teha vähemalt kaks vastutusala kohta.

Jao üldpeidik peaks sisaldama vähemalt 3 nädala varu jao tegutsemiseks. Ka jaopeidikuid võiks olla kaks, hajutatud eri piirkondadesse juhuks, kui üks peidikutest muutub vastase tõttu kättesaamatuks.

Üldpeidik rajatakse vähemalt 500 m kaugusele põhiteest, varjatud ja lühiajaliselt kaitstavasse maastikukohta. Peidikust peab olema võimalik võtta varusid osade kaupa.

2. Meeskonnapeidik

Meeskonnapeidikusse paigutatakse varud, mis tuuakse jao üldpeidikust ja on mõeldud toetama 4–5 võitlejat. Meeskonnapeidik võib olla rajatud pinnasesse või sõltuvalt olukorrast ka pinnasele ja kergelt peidetud (kaetud okste, sambla, talvel lumega). 

Meeskonnapeidiku eesmärk on tagada meeskonna võitlusvõime ja ellujäämine kuni nädalaks. Ka neid peidikuid tuleks teha dubleeritult ja isegi rohkem, kui meeskond peab pikemat aega üksi tegutsema ilma taasvarustamise võimaluseta jao peidikust või mujalt. Meeskonnapeidik sisaldab samuti vajalikke vahendeid ja varusid.

3. Objektipeidik

Objektipeidikusse ladustatakse ainult lahingus vajalikku materjali, nagu laskemoon, miinid, tuletoetusrelvad, esmaabitarbed jms. Objektipeidikud rajatakse plaanitud positsioonide lähedusse võitlusalas ja nende eesmärk on tagada meeskondade kiire taasvarustamine lahingumaterjaliga positsioonide vahel liikudes või kerge varustusega ülesandealasse saabudes. Sellised lahinguvarude peidikud on tavaliselt rajatud kergete ja lühiajalistena. Objektipeidikud täidetakse vahetult enne ülesannet ja ülesande lõppedes viiakse võimalusel jälle tühjaks – tagasi üldpeidikusse või lahinguvaru peidikusse.

4. Lahinguvaru peidik

Lahinguvaru peidik. Allüksus võib suurema ja pikaajalise lahinguvarude peidiku rajada ka ülesandealast kaugemale, kuhu ladustada suuremas koguses lahinguvaru, sh vastaselt võetud relvi, laskemoona ja lõhkematerjali. Sellised peidikud tuleb rajada korralikult peidetult nagu üldpeidikudki. Reeglina võetakse sellest peidikust eelseisvaks ülesandeks vajalik objektipeidikutesse viimiseks.

5. Toidu peidik

Toidupeidikuid on mõistlik rajada jagude ja meeskondade tarbeks pikas võitluses. Peidikusse paigaldatakse kauapüsivad toiduained, nagu:

  1. riis,
  2. tatar,
  3. sool,
  4. pipar,
  5. suhkur,
  6. mesi,
  7. konservid,
  8. toiduvalmistusvahendid,
  9. konservipurgid ja -kaanetaja,
  10. desinfitseerimise ja nõude puhastamise vahendid,
  11. joogivesi jms.

Kõik toiduained peavad olema korralikult pakendatud ega tohi levitada mingit lõhna, et mitte ligi meelitada metsloomi ja otsimiskoeri.

NB! Märgi peidikupassi toiduainete säilivusajad, et vältida toidumürgistusi.

6. Haavatute e varjepeidik

Haavatute peidikuid rajavad meeskonnad eksitusalasse 1–2. Need on mõeldud stabiliseeritud lamava haavatu peitmiseks jälitava vastase eest, kui allüksuse liikumiskiirusest sõltub meeskonna ellujäämine. Haavatu peidik peab olema kuivas pinnases ja kõva kattega, mis soovitatavalt talub peal kõndimist. Mõistlik on hoida selles peidikus kuivalt pakitud magamiskotti või paksemat tekki, termokilet, joogivett ja toidupakke.

Haavatu peidik peab mahutama täiskasvanud inimese küliliasendis ja olema vooderdatud näiteks kuuseokste või rullmatiga, et kaitsta haavatut maapinna külma ja niiskuse eest. Peidiku kate tehakse risti seotud tugevatest okstest ja veekindlast kattest, millele on kinnitatud pinnas ja kohalik taimestik. Raja madalamasse suunda drenaažikraav ja äravoolusüvend, kuhu saab joosta läbitulev vihmavesi ja kuhu peidikus olev võitleja saab ka urineerida.

NB! Kuna sellises peidikus asuva võitleja keha eraldab soojust, mis võib eriti külmal ajal läbi peidikukatte paista vastase termovaatlusseadmetele, siis alati, kui võimalik, kata peidiku kaane alumine pool termokile või muu soojust tagasipeegeldava kattega.

Haavatu peidikusse asetamisel veendu, et teadvusetu haavatu jääb külgasendisse ja kate saab korralikult maskeeritud. Tule haavatule järele kohe, kui olukord seda võimaldab. Haavatupeidik peab asuma kergesti äratuntavas kohas, et hiljem selle otsimisele aega ei raisataks. Seda peidikut saab kasutada ka terve võitleja peitmisel olukorras, kus alast ei ole võimalik vastase otsijatele vahele jäämata välja lipsata.

7. Individuaalne peidik

Individuaalpeidik. Kui on aega ja võimalusi, võiks iga võitleja rajada isikliku peidiku (või mitu), mille asukohta teab vaid tema. See on hädaolukorraks, kui kõik muud varud on ammendunud või vastane on saanud allüksuse peidikutele jälile. See on ellujäämispeidik, oma sisult ja olemuselt jao üldpeidiku väike mudel. Individuaalpeidik peaks sisaldama hädavajalikke esemeid, näiteks: relvad, laskemoon, granaadid, sidemed, ravimid, akud, tuletegemisvahendid, puhtad riideesemed (eriti sokid, aluspesu, soe riietus) ja mitteriknev toit (kuivained, konservid, kuivikud jms).

8. Muud eriotstarbelised peidikud

Muudeks eriotstarbelisteks peidikuteks võivad olla näiteks kütuse ja määrdeainete konteinerid või muu harvem vajaliku materjali, tööriistade, erivahendite, kuid ka väiksemate sõiduvahendite (maastur, ATV) peidikud. Kütuse peitmisel arvesta, et bensiin kaotab oma värskuse keskmiselt aastaga hermeetilises nõus, diislikütus kestab oluliselt kauem.

Võttes arvesse raadioakude ja muude abiseadmete elektritarvidust, võib vaja olla rajada ka laadimispeidik, kuhu peidetakse akulaadijad, mis on varjatud kaabliga ühendatud kas elektriliiniga või toetaja majapidamisega või mis koguvad elektrit improviseeritud jõujaamadest. Allüksusel peaks olema piisavas koguses akusid, mida saab laadimispeidikus pidevalt laadida ja vajalikul ajal vahetada. Laadimispeidikust ja selle tarbeks elektri saamisest loe peatükist 8.7. „Elektri tootmine, korjamine ja salvestamine“.

IBC 1000 liitrine mahuti ja kütuse käsipump

Peidikute asukohad ja turvatähis

Plaanitavate peidikute asukohad peavad toetama võitlusplaani ja tagama vastutusalas tegutseva allüksuse varustamise võimalikult väikese aja- ja energiakuluga. Ei ole mingit mõtet rajada peidikut piirkonda, kus pinnas on hea, kuid kuhu sõjaajal tõenäoliselt ligi ei saa või kust on varusid tuua ebamõistlikult raske.

Peidikute asukohad peavad olema varjatud paikades, eemal teedest (vähemalt 500 m), käidavatest radadest ja asustusest, endale lihtsalt leitavad (orientiirid) ja kiirelt avatavad. Soovitatav on vältida liigniiskeid alasid, kus pinnavesi on lähemal kui 1,5 m. Selleks on mõistlik teha plaanitud peidikukoha reke kevadisel ajal, kui maapind on kõige niiskem. Eelista kõrgemat ja liivast pinnast. Otsi pinnas, mida on lihtne taastada.

Peidiku hilisemaks leidmiseks vali asukoht, mida saab siduda äratuntava orientiiriga (suur kivi, üksik puu, kraavide ristumiskoht jms). Orientiir ei pea olema otse peidiku asukohas, vaid turvalisem on seda kasutada n-ö stardipunktina. Suurematele plaanitud peidikutele peab ligi pääsema sõidukiga ilma pinnasesse püsivaid jälgi jätmata.

Peidiku rajamiseks võib kasutada ka hooneid asulas/linnas või maal. Hoonete või tehnorajatiste kasutamisel tuleb riske hoolikalt hinnata ja veenduda, et kõrvalised isikud ei saa peidikut avastada, peidikule lähenemine ei ole kõrvalistele isikutele jälgitav ning peidikule lähenemine on julgestatav.

Igale peidikule tuleb paigaldada turvatähis (kindla asetusega oksake, kivike vm kohalik element), mis ei ärata kõrvalisele pilgule tähelepanu, kuid näitab ära, kui keegi on peidikut vahepeal avanud. Kui turvatähis on rikutud või seda on liigutatud, tuleb kahtlustada peidiku mineerimist püünismiiniga ja tegutseda eriti ettevaatlikult.

Peidikute rajamine

Suuremaid maasisesed peidikuid tuleb ehitada ning see nõuab tööriistu ja ehitusmaterjali. Mida rahulikumal ajal saavad vajalikud kohad ette valmistatud või valmis planeeritud, seda parem. Rahuajal on küsimus alati ka maaomandis – kus tohib kaevata. Samuti tuleb tegemist julgeolekuküsimusega – kes näevad ja teavad ettevalmistatud peidikute asukohta.

Kuigi rahuajal on kiusatus kasutada peidikute rajamiseks ekskavaatorit, tuleb sellega olla ettevaatlik just tähelepanu äratamise võimaluse tõttu. Väiksema renditud ekskavaatori saab tõenäoliselt kohale viia üsna märkamatult ja see kiirendab kaevamisprotsessi oluliselt. Näiteks 1,2tonnise roomikekskavaatori saab kohale viia sõiduauto haagises ja sellega suudab igaüks kaevata kuni 2 m sügavusele.

Peidikut rajades tuleb hoiduda tekitamast ehitustegevust paljastavaid jälgi. Kaevama asudes tuleb eemaldatav pinnas tõsta aluskattele ning hiljem pinnase ülejääk eemale vedada ja hajutada. Alustades kaevamist tuleb eemaldada ettevaatlikult kamarakihi ruudud, asetada need eraldi kattele või telkmantlile, et neid saaks hiljem tagasi panna peidiku katusele. Enne kaevamist ümbritse kogu kaevatav ala katete või telkmantlite ja prussidega ümbritseva taimestiku kaitsmiseks ja liigse pinnase kogumiseks. Nii on kergem hiljem maapinda tagasi kohendada samasse olekusse, nagu see oli enne kaevamist.

Peidikute ehitamisele kuluv arvestuslik aeg:

  • rühma üldpeidiku ehitamiseks ühel jaol kulub kuni 24 tundi;
  • jao üldpeidiku ehitamiseks kulub ühel jaol umbes 8 tundi.

Samale alale võib ehitada mitu erinevat peidikut, et vältida näiteks toiduainete ja lõhkematerjali paigutamist samasse peidikusse.

Rühma ühe kuu materjali hajutamine erinevatesse peidikutesse võtab aega kuni 2–3 ööpäeva, juhul kui kogu üksus on kaasatud peidikute ehitamisse ja peidikute rajamiseks vajalikke vahendeid ei pea hankima kohapealt.

Pinnase kaitsmine enne kaevamise alustamist
Peidikute rajamisest lähemalt

Kui piisava suurusega auk on kaevatud, tuleb kindlustada põhi ja seinad punkri ehitamise põhimõtete kohaselt. Põhja tuleb rajada veekogur või drenaaž ka siis, kui põhjavesi ei tõuse nii kõrgele, et ulatuda peidikusse – vihmavesi ja lumesulamisvesi satub sinna ikkagi. Põhi kata kivide ja liivaga, et tagada vee parem imbumine. Liiva peale pane palkidest ja vahedega laudadest või okstest alusraam. Puidust seinad ja lagi kestavad kauem, kui kasutada immutatud materjali või isoleerida need maapinnast näiteks kile või PVCga.

Selleks, et peidikus ei koguneks materjalile niiskust, jäta pakkide või kastide vahele õhuvahed. Loomulikult peavad kõik varud olema eraldi veekindlalt pakitud.

Peidiku rajamisel, ka rahuajal, tuleb järgida julgeolekunõudeid, et välistada rajatava peidiku paljastumine vastasele või teistele kõrvalistele isikutele.

Peidiku rajamise protseduur on järgmine:
Peidiku taktikaline rajamine ja täitmine
  1. Allüksus liigub plaanitud peidiku piirkonda.
  2. Rajatakse VKP/mahalaadimiskoht, kust pealik läheb koos julgestusmeeskonnaga peidiku asukoha rekkele (KOP5 VKP vastutajale). Seljakotid jäetakse VKPsse.
  3. Tehakse julgestuspeatus (PVKH) plaanitavast peidikust kuni 150 m kaugusele (stardipunkt – SP).
  4. Pealik koos lahingupaarilise ja ühe julgestusmeeskonnaga teostavad plaanitud peidiku ümbruskonna rekke, veendumaks ala sobivuses ja turvalisuses. Üks julgestav lahingupaar jääb julgestama stardipunkti (KOP5). Rekke käigus määrab ja osutab pealik julgestusmeeskonna liikmetele nende julgestuspositsioonid peidiku rajamise ajaks.
  5. Kui ümbrus on kontrollitud ja sobilik, liigutakse täpsustatud peidiku asukohta P, kus rekkel olnud julgestusmeeskond jääb P asukohta julgestama (KOP5).
  6. Pealik liigub läbi stardipunkti (äratundmissignaalid kaugel/lähedal) tagasi VKPsse/mahalaadimispunkti (äratundmissignaalid kaugel/lähedal).
  7. Pealik toob rajajateks määratud võitlejad VKPst/mahalaadimispunktist (KOP5 uuendamine VKPd julgestama jäävale julgestusmeeskonnale) peidiku asukohta. Rajajad kannavad või toovad sõidukiga kohale peidiku ehitamiseks vajaliku materjali ja tööriistad. Kõik läbivad stardipunkti (äratundmissignaalid kaugel/lähedal, olukorra kontroll).
  8. Pealik annab julgestajatele käsu liikuda rekke käigus määratud julgestuspositsioonidele (samuti annab KOP5) ja julgestajad liiguvad välja.
  9. Rajajad kaevavad, eemaldavad ja peidavad pinnast. Korraga kaevab 1–2 võitlejat (sõltub rajatava peidiku suurusest). Määratud aja tagant vahetatakse ülesandeid puhkava vahetusega.
  10. Kui peidik on rajatud, liigub pealik koos rajajatega läbi stardipunkti (äratundmissignaalid kaugel/lähedal, olukorra kontroll) VKPsse/mahalaadimispunkti (äratundmissignaalid kaugel/lähedal, olukorra kontroll).
  11. Võetakse peidetav materjal ja viiakse läbi stardipunkti (äratundmissignaalid kaugel/lähedal, olukorra kontroll) ettevalmistatud peidikusse. Viimased võitlejad peidavad liikumisjäljed.
  12. Pealik teeb peidiku passi ja kaardi (kaks eksemplari – üks taskusse ja teine peidikusse). Maskeeritakse peidiku kate ja seatakse turvatunnused.
  13. Pealik toob ära väljasaadetud julgestajad (äratundmissignaalid kaugel/lähedal, olukorra kontroll).
  14. Kogu peidiku rajamisel osalenud meeskond liigub tagasi VKPsse (äratundmissignaalid kaugel/lähedal, olukorra kontroll). Viimased võitlejad peidavad liikumisjäljed.
  15. VKPs annab pealik määratud peidiku eest vastutajale peidiku passi ja skeemi. Kinnitatakse varustus ja liigutakse alast välja.

Valmiskonteinerite kasutamine

Hea peidikukonteiner on suhteliselt väike (40–200 l), vee- ja õhukindel plast- või alumiiniumnõu, mis peab vastu niiskuse põhjustatud korrosioonile. Sellise nõu võib kaevata ka suurema põhjaniiskusega maasse, kuid tuleks siiski vältida võimalust, et vesi ujutab kaane üle. Igal juhul tuleks eelistada ümbruskonnast kõrgemat maastikukohta. Kõrge põhjaveega kohas võib vesi kergema konteineri maapinnast välja tõugata. Selle vältimiseks tuleb konteiner paigaldades ülalt ankurdada (näiteks ristlattidega üle konteineri, otsad peidiku seinas).

Veealuse peidiku näidis

Kuigi konteiner peaks olema veekindel, tuleb kogu sisu eraldi pakendada võimalikult veekindlalt kilekottidesse. See on lisakaitseks juhul, kui konteineri tihend ikkagi hakkab niiskust läbi laskma. Vesi rikub kogu peidiku sisu üsna kiiresti.

Korraliku veekindla konteineri olemasolul saab peidiku uputada ka veekogusse või kaevu. Selleks tuleb kasutada raskusi ja kindlat, kuid varjatud kinnitust kaldal, et konteiner vajadusel veest välja tõmmata.

Mitmesugused konteinerid

Peidiku pass ja kaart

Need tuleb koostada iga peidiku kohta. Neid koostatakse kaks eksemplari, millest üks on peidikus ja teine peidiku eest vastutaja käes. Pass on vajalik adekvaatseks ülevaateks varude seisust, selle leidmise võimalustest ja turvameetmetest.

Peidiku kaardi näidis

Peidiku passis on kirjas järgmised andmed:

  1. peidiku nimi/number;
  2. peidiku asukoha leidmise stardipunkt (kodeeritud koordinaadid);
  3. teekond peidikuni (joonis, selgitus, suunad, kaugused, tingmärkide seletus jms);
  4. peidiku ümbruse ja pinnase kirjeldus;
  5. peidiku tüüp ja materjal;
  6. peidiku avamismeetod (vajalik tööriist või võti vms);
  7. peidiku turvatähis;
  8. peidiku sisu nimekiri (muuda igal kasutamisel). NB! Riknevate ainete säilivuskuupäev;
  9. peidiku rajamise aeg;
  10. peidiku rajaja (allüksus/koodnimi);
  11. peidiku inventuuri/võtmise/täiendamise kuupäev ning teostaja (allüksus/koodnimi).

Peidiku taaskasutamine

Peidiku taaskasutamise (tühjendamine ja täitmine) toimingud on järgmised:

  1. Peidiku passiga tutvumine.
  2. Stardipunkti otsimine ja sealt peidiku leidmine.
  3. Peidiku ümbruse ohutuse kontroll ja julgestuse väljapanek.
  4. Turvatähise kontroll.
  5. Taimkatte eemaldamine või terve aluse/kaane tõstmine (peidiku avamine).
  6. Sisu kontroll/tühjendamine/täitmine (vajadusel peidiku parandamine).
  7. Peidiku passi andmete uuendamine.
  8. Peidiku sulgemine ja katmine pinnasega, turvatähise paigaldamine.
  9. Peidiku asukoha ja liikumisradade maskeerimine.

Peidiku saladuses hoidmine

Iga peidikuga kaasneb risk, et vastane leiab selle omal algatusel või kuulduste põhjal (keegi kõrvaline on märganud meie liikumist); et selle leiavad kohalikud rüüstajad; et peidiku passi hoidja satub vangistusse ja tal ei ole võimalust passi hävitada jne.

Iga saladuse kuldne reegel on, et mida vähem inimesi saladust teab, seda väiksem on lekke võimalus. Teisalt, kui peidikud allüksuses ülemäära salastada, tekib risk, et kui teadja langeb, on allesjäänud üksuse liikmete jaoks kadunud kogu peidik koos selles olevate varudega.

Iga allüksus peab leidma tasakaalu oma peidikute salastatuse ja kasutatavuse vahel, kuid soovituslikud reeglid on järgmised.

  1. Malev ei tea ega registreeri rühma ja sellest madalamate üksuste peidikuid (v.a vahelaod).
  2. Rühma juhtkond ei tea ega dokumenteeri jagude ja sellest madalamate üksuste peidikuid.
  3. Jao teised liikmed ei tea võitlejate isiklike peidikute asukohti.
  4. Peidikute passides on asukohad kodeeritud viisil, mida teavad vaid selle allüksuse liikmed – nt koordinaadi igale või mõnele numbrile on lisatud või sealt lahutatud üks number vms.
  5. Kui vangivõetud võitleja peab viima vastase peidiku asukohta, siis peab ta jätma selge kokkulepitud jälje või märgi peidiku paljastamise kohta; seda ei kirjutata peidikupassi, kuid kõik allüksuse liikmed peavad teadma.
  6. Peidiku avastamiskahtluse korral tuleb kohe olla valmis varitsuseks, alast eemalduda ja olla valmis selleks, et vastane jälitab. Hiljem võib piirkonna ettevaatlikult läbi kammida, et veenduda ohutuses ja siis selgitada ettevaatlikult, kas peidik on mineeritud.

1. Peidiku kaevamisel …

  • kasuta pinnase kogumiseks telkmantleid/kilesid.
  • eemalda kamarakiht ja aseta see hiljem tagasi peidiku katusele.
  • muuda maapinda nähtavalt, et peidik oleks hiljem kergesti leitav.

2. Peidiku passi on märgitud:

  • asukoha leidmise stardipunkt
  • teekond peidikuni
  • peidiku sisu nimekiri
  • rajamisvahendid (ekskavaator jms)
  • peidiku rajaja
  • peidiku turvatähis

Kokkuvõte

  • Peidik peab tagama varud edasiseks tegevuseks olukorras, kus tavapärane varustusliin enam ei toimi.
  • Julgeoleku seisukohast on parem, kui peidikud on teada vaid väikestele gruppidele.
  • Peidikuid on mitut tüüpi: üld-, meeskonna-, objekti-, lahunguvaru-, toidu-, haavatute ehk varje- ja individuaalne peidik.
  • Peidiku asukoht peab toetama võitlusplaani ja tagama vastutusalas tegutseva allüksuse varustamise võimalikult väikese aja- ja energiakuluga.
  • Iga peidiku kohta tuleb koostada pass ja kaart.
  • Iga allüksus peab leidma tasakaalu oma peidikute salastatuse ja kasutatavuse vahel.
Palun oota