Peatükk 8.6 (Maakaitse käsiraamat)

Vesi ja toit

Vesi ja toit

Vesi on inimese ellujäämiseks õhu järel tähtsuselt teisel kohal. Patrullid on füüsiliselt kurnavad pika jalgsiliikumise ja raske kandami tõttu. See suurendab iga ilmaga higismist ja vajadust vett juua. Veepuuduses keha muutub nõrgaks, tekib peavalu ja väheneb keskendumisvõime. Täiskasvanud inimene vajab minimaalselt 2–4 l vett päevas, füüsilise koormuse all veelgi rohkem – sõltuvalt temperatuurist ja koormusest kulutab keha keskmiselt 0,6–1 l tunnis. Vett tuleb juua ennetavalt, seega enne janu tekkimist. Patrullis peaks iga peatuse ajal jooma mõne lonksu, et janu ennetada.

Minimaalselt peaks võitleja patrullis kaasas kandma 3 l vett ning pealikud peavad teekondi ja patrull-laagreid planeerides arvestama veevarude täiendamise võimalusega. Pea ka oma kandami raskuse arvestamisel meeles, et liiter vett kaalub enam-vähem kilogrammi.

NB! 

Eestis võib loodusest võetud jooksvat selget vett juua puhastamata. Sogane ja seisvast veekogust võetud vesi või lumi filtreeri (sambla- ja söefiltriga) ning keeda vähemalt 20 minutit. Kui tuld teha ei saa, kasuta veepuhastustablette.

Söömata peab inimene kaua vastu, kuid energiavarude taastamiseks on patrullis soovitatav siiski tarbida vähemalt 3000–4000 kilokalorit ööpäevas. Üleelamisolukorras ja vähe liikudes jääb ellu ka 1000 kilokaloriga. Eelistatud on tasakaalustatud toidupakid, mis sisaldavad kõiki organismile vajalikke aineid. Kui valmis pakke pole, tuleb saadaolevatest toiduainetest oma pakk ja kogused ise komplekteerida vastavalt patrulli plaanitud kestusele.

Püüa toituda maastikult hangitavast toidust ja säilita toitu peidikutes raskemateks aegadeks. Pea jahti, tee püüniseid, mille üle saad valvet pidada, ja püüa kala.

Looduses on keeruline toitu säilitada. Külmutada saab vaid talvel. Õpi liha suitsutama ja konserveerima. Viimane tähendab tühjade konservikarpide ja kaante varumist ettevalmistuste ajal, samuti võiks jao kohta olla üks mehaaniline konservikarbikaanetaja. Suitsutatud liha ei saa panna peidikusse, sest selle intensiivne lõhn meelitab metsloomi – peida see mahajäetud hoonetesse, kõrgemale puuõõnsustesse või veekindlas pakendis veekogusse.

Konservid lõhna ei erita ja need saab maasse peita. Talveks peab kõik lõhkikülmumist kartvad purgid peitma veekogu põhja või vähemalt 1 m sügavusele, kus maapind hoiab külmumispiirist pisut kõrgemat temperatuuri.

Kogu talveks ka marju, juuri ja muid söödavaid taimeosi, need on toitvad ja vitamiinirohked. Õpi varakult tundma looduse pakutavat – Eesti metsad on üsna toidurikkad. Väldi seeni – paljud neist on mürgised, kuid ka söödavatest seentest on organismil raske toitaineid eraldada. Seega ei tasu need riskimist.

Palun oota