Kõigepealt annab õpetaja lühiülevaate naha mikrofloorast ja selle tähtsusest.
Naha mikrofloora on rikkalik ja mitmekesine, seal elab alaliselt mitmesuguseid baktereid ja mikroseeni. Tihedamalt on neid rasusemates ja niiskemates kohtades, nt näol ja kaenla all. Kaenlaaluste ja käsivarte elukeskkonna erinevust võib võrrelda vihmametsa ja kõrbe erinevusega. Mikroorganismid hoiavad pidevalt üksteist kontrolli all ega lase neist kellelgi liigselt vohada.
Nahale satub ka ümbritsevast keskkonnast juhuslikult mikroobe, kellest haigustekitajaid on vaid väike osa. Suur osa juhuslikest mikroobidest hukkub 20–30 minuti jooksul, sest elutingimused pole neile sobivad: nahapinnale eritatav rasu ja higi on tugeva antibakteriaalse toimega, nahk on liiga happeline (pH on tavaliselt 5,6), sarvkihi rakud kooruvad pidevalt maha ning koos nendega ka bakterid. Samuti peavad nad konkureerima naha alaliste mikroobidega, mistõttu on naha alalised mikroobid väga tähtsad. See on ka põhjus, miks ei soovitata kasutada mikroobe hävitavaid seepe, mida vahel reklaamitakse.
Mõned bakterid põhjustavad mittenakkavaid nahahaigusi, nt aknet. Peale bakterite võivad nahka kahjustada mikroseened. Kõige levinumat naha nakkushaigust põhjustab nn jalaseen, peaaegu igaühel on see elus korra olnud. Jalaseen kahjustab eelkõige varvastevahelist nahka, mis muutub kuivaks ja hakkab sügelema. See seen vajab arenemiseks sooja niisket keskkonda, mille loovad näiteks umbsed jalatsid. Seene arengu takistamiseks tuleb jalad alati hoolikalt pärast pesemist kuivatada. Jalaseen on kergesti nakkav, selle võib saada basseinist, duširuumist või teise inimese jalatseid kandes. Arvatakse, et maailmas põeb seda haigust umbes 70% rahvastikust.
Skeemi koostamine nahka kahjustavate tegurite ning naha eest hoolitsemise kohta. Töö paarides, nt samad paarid, mis 1. ülesande täitmisel tekkisid. Üks paariline märgib nahka kahjustavaid tegureid, teine, millist hoolt nahk vajab: mida tuleb teha, et nahk oleks terve ja ilus. Tahvlile skeemi näidis. Skeemi alla kirjutab kumbki üleskutse/soovituslause, agiteeriva lause, mis kutsub naha kahjustajate eest hoiduma või naha eest hoolitsema. Tahvlile projitseeritakse skeemi näidis, mille järgi õpilased koostavad ise oma skeemi aluse ja täidavad selle. Võivad kasutada õpikut ja internetti kui võimalik.
Peale selle, et nahka tuleb kaitsta liigse päikesekiirguse eest, tuleb naha eest ka muul viisil hoolitseda:
- tuleb süüa mitmekesist toitu ja juua küllalt palju vett, et nahk saaks piisavalt toitaineid, säiliks terve ja elastne;
- nahka tuleb puhastada, sest nahale ladestunud mustus häirib naha normaalset tööd ning soodustab nahapinnale sattunud tõvestavatele bakterite ja viiruste arengut ning levimist mujale organismi.
Nahale koguneb vanu rakke, naharasu, higis leiduvaid tahkeid aineid ning väliskeskkonnast mitmesugust mustust. Kui inimene end ei pese, hakkavad bakterid kõike seda lagundama ning tekib ebameeldiv lõhn. Higi ise ei lõhna, halva lõhnaga on selle laguproduktid.
Selleks et nahale sattunud tõvestavad mikroobid inimest ei nakataks, tuleb hoolsalt käsi pesta, alati enne sööki ja pärast tualetis käimist. Naha alalisi mikroobe pesemine täielikult ei hävita, sest suur osa neist elab nahanäärmetes ja karvanääpsudes. Sealt tuleb neid läbi nahapooride pidevalt nahapinnale juurde. Pesemiseks soovitatakse kasutada nõrgatoimelisi pesemisvahendeid, et osa rasu jääks alles ning nahk ei muutuks liiga kuivaks. Samuti tuleks eelistada sellist näovett, mis on alkoholivaba.
Mis on akne?
Kuna vistrikke e aknet esineb suurel osal noortest, tuleks nende olemust ja teket lühidalt tutvustada. Video ja skeem.
Teismeeas suureneb naharasu eritus, mistõttu nahapoorid sageli ummistuvad, neis areneb põletik ning tekivad vistrikud e akne. Osal inimestel soodustab vistrike teket teatud toit või keemilised ained.
