Peatükk 1.7 (Eesti k 6. kl e-tund)

Murdekeel (1)

Tunni ülesehitus

  1. Koduse ülesande kontroll, 15 min
  2. Eesti murded, 15 min
  3. Harjutamine, 15 min

Ettevalmistus

Eelteadmised

  • Õpilane
    • oskab pidada sobivalt telefonivestlust;
    • teab, mis on murdekeel.

Eesmärgid

  • Õpilane
    • teab, kuidas helistada häirekeskusse;
    • teab eesti keele murdeid;
    • oskab leida murdekaardilt infot ja teha järeldusi.

Seotud materjal

Märksõnad ja meetodid

  • murre
  • kuulamisülesanded, töö animatsiooni põhjal, sõnaseletusmäng, arutelu

Lõiming

Läbivad teemad

  • Tervis ja ohutus
  • Väärtused ja kõlblus
  • Kultuuriline identiteet

1. Koduse ülesande kontroll

15

  • TV h 10–12
  • Kõnede kuulamine ja analüüsimine

TV h 10–12

Kodust ülesannet kontrollides võib põgusalt arutada selle üle, mida peab teadma, kui on vaja helistada häirekeskusesse. Infot teema kohta pakub häirekeskuse koostatud tekst (seda võib kasutada ka nt klassijuhatajatunnis).

Siit leiab h 10 vastuse. Väide c võib tekitada klassis arutelu, kuid õige vastus on, et väide on väär. Hädaabinumbrile helistades peab helistaja teatama aadressi, kus õnnetus vms juhtus, mitte oma aadressi (oma elupaiga). 

Siit slaidilt saab vaadata  h 11 vastust

TV h 10 vastus
TV h 11 vastus

Kõnede kuulamine ja analüüsimine

Häirekeskusele tehtud telefonikõnedest kaks – kuuripõlengust ja rahakotivargusest teatamine – on koostatud ja salvestatud häirekeskuses spetsiaalselt e-tunni jaoks ning sisaldavad hädaabikõnede tüüpilisi vigu. Kolmas kõne on murdekeelne. Kõiki kõnesid tunnis kuulata ega analüüsida ei jõua, kuid kindlasti tasub kuulata murdekeelset kõnet, sest sellega on hea sisse juhatada järgmine teema – murdekeel. 

Võrumurdeline telefonikõne häirekeskusse
Kõne häirekeskusesse: teatatakse kuuripõlengust
Kõne häirekeskusesse: teatatakse rahakotivargusest

Kuula telefonikõnet ja mõtle, mida teeb helistaja valesti.

Kuuripõlengust teataja seletused on segased ja pikad, ta kipub rääkima kõrvalistest asjadest, helistaja ei ütle oma nime, asukohana nimetab Pärnu maantee, kuid jätab mainimata, mis linnas või alevikus see on.

Rahakotivargusest teataja jätab samuti ütlemata olulised andmed ja seletab juhtunut segaselt, nii et kõne vastuvõtja ei saa aru, kus rahakott kadus ja kus helistaja praegu asub. Kui kuulamiseks valitakse rahakotivarguse kõne, siis võiksid õpilased teha kokkuvõtte, kuidas toimida siis, kui on kadunud ID-kaart või pangakaart.

Murdekeelse telefonikõne puhul jääb häirekeskuse töötaja hätta, sest ei saa helistajast päris täpselt aru ja suunab kõne edasi. Helistaja teeb ka muid vigu: ei ütle oma nime, ei kirjelda asukohta.

  1. Mis helistajaga juhtus?
  2. Miks suunas häirekeskuse töötaja kõne edasi?
  3. Mis murret helistaja kõneles?
  4. Kas teil on sugulasi või tuttavaid, kes räägivad murdekeelt? Millises piirkonnas nad elavad?
  5. Mida ebatavalist olete nende kõnes märganud?
  6. Millises olukorras eelistavad nad kasutada murdekeelt?

Eesti eri paigus on kõneldud või kõneldakse eesti keelt erinevalt. Piirkonnale omast keelekuju nimetatakse murdeks. Tunni teema: mis on murre, eesti keele murded.

2. Eesti murded

15

  • Mis on murre ja kuidas murded tekkisid?
  • I variant. Animeeritud murdekaart ja tabel
  • II variant. Tööleht 
  • Õ h 12
  • Murdenimetuste õigekiri

Mis on murre ja kuidas murded tekkisid?

Õpilased kirjutavad vihikusse murde definitsiooni.

Murre on keele piirkonniti erinev kuju.

Murded kujunesid välja pika aja jooksul (I aasatuhandest 17. sajandini). Muinasajal, kui eestlastel polnud ühtset riiki, oli maa jagatud maakondadeks ja kihelkondadeks. Inimesed liikusid vähe ja suhtlesid peamiselt oma kandi inimestega. Nii hakkasid maakondades ja kihelkondades välja kujunema oma keelelised iseärasused. 14. saj lõpul muudeti talupojad sunnismaiseks: nad kinnistati ühe mõisa külge ega tohtinud mõisniku loata elukohta vahetada. Liikumisvabaduse puudumine suurendas eri paikkondade keelelisi erinevusi veelgi, arenesid välja paikkondlikud keeled: murded ja murrakud.

I variant. Animeeritud murdekaart ja tabel

Töö animeeritud murdekaardiga.

  1. Kuula ja loe, kuidas kõlab sama lause eri murretes.
  2. Vii kokku värvid kaardil ja legendis ning ütle, mis murdega on tegu.
Animeeritud murdekaart, kus on näha eesti murdeid ja kõnelejate arve ning kuulata sama lauset eri murretes
Eesti murded, murdepiirkonnad, kõnelejate arv, näited

Animeeritud murdekaardil tulevad murdepiirkonnad ükshaaval esile ja kõlab sama lause eri murretes. Kui õpilased on legendi järgi murde kindlaks teinud, ilmub murde nimetus kaardile ning lisandub kõnelejate arv.

Kaardi põhjal täidavad õpilased vihikusse tabeli murrete kohta. Näidete lahter jääb esialgu tühjaks, näited leitakse järgmist ülesannet (h 12) täites. Siin on täidetud tabeli näidis.

Laused kaardil

Kaardil olevad laused on pärit Andrus Saareste „Väikesest eesti murdeatlasest”. Lausete häälduse ja kirjapildi vahel võib märgata väikseid erinevusi: murre oli suuline kõne, mille hääldus võiski varieeruda. 2013. a õpiku väljaande kaardil peab Võru murdes paja asemel olema paea, nagu see on animatsioonis. Paea on ilmselt saadud liitsõnast paea(aken) lühenemise teel. Paja on algselt tähendanud sepikoda. (Uuemas 2017. a õpiku väljaandes on kõik õigesti.)

Õ h 12

Uuri Õ lk 12 olevalt kaardilt murdelauseid ja vasta h 12 küsimustele.

h 12 vastus

a. Täiesti teistsugust sõna kasutatakse akna kohta Võru murdes – paea.

b. Uss on Lõuna-Eesti murretes uks.

c. Porstuva on rannikumurdes eeskoda.

d. Kõigis murretes on erinev sõna eeskoda.

e. Kirjakeelse lausega on kõige sarnasem keskmurde näide, kõige erinevam sellest Võru murde oma.

Kaardil olevatest lausetest valitakse üks sõna ja kirjutatakse selle murdekujud tabeli näidete veergu. Näitesõna võiks olla selline, mis on eri murretes erinev (nt eeskoda).

Kui jääb aega, võib vaadata murrete ja kirjakeele ühisosa kaarti ja uurida, kui palju eri murded kirjakeelega sarnanevad. (Kaardi andmed on pärit K. Pajusalu, T. Hennoste jt raamatust „Eesti murded ja kohanimed", lk 117.) Õpilased reastavad murded selle alusel, kui suur on nende ühisosa kirjakeelega. 

Murrete ja kirjakeele ühisosa kaart. Kaart näitab eri murrete sarnasust kirjakeelega. Arvesse on võetud hääldusjooned, morfoloogia ja veidi põhisõnavara.

keskmurre – ühisosa kirjakeelega on 59%

idamurre – 50%

läänemurre – 47%

rannikumurre – 46%

saarte murre – 36%

Tartu murre – 31%

Mulgi murre – 28%

Võru murre – alla 19%

Põhja-Eesti murded

Saarte murret kõneldakse Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Kihnus ning nende lähedal asuvatel väikestel saartel. Olulisemad tunnused on eripärane laulev intonatsioon, ö esinemine õ asemel (nt kõva > köva), sage ä asendumine e-ga (nt rääkis > reekis) ja vastupidi (nt enam > änam, ei > äi); ng-ühendi assimileerumine nn-iks (nt lõngad > lönnad, kingad > kinnad) jm.

Läänemurde ala on kogu Lääne-Eesti rannik Noarootsist Läti piirini lõunas. Iseloomulikem läänemurde erijoon on v > b enamasti vokaalide vahel, nt terve > terbe; hääldus on suhteliselt loid ja see on toonud kaasa ka häälikute kadu (panime > panim, heade inimeste > hää inimest); ä-harmoonia (häda > ädä); sage i asendumine e-ga (ilm > elm) jm.

Keskmurret kõneldakse Eesti keskosas ja see on olnud eesti kirjakeele aluseks. Selle häälduslikud erijooned on nt pikkade vokaalide diftongistumine (maa > mua, töö > tüö), assimilatsioonid (asjad > assad) ja rõhuline alaleütleva käände lõpp (paremalle).

Idamurde ala moodustavad Peipsi-äärsed piirkonad. Murdele on iseloomulik d laadivahelduslike sõnade nõrga astme vormides (maod > madud, pajas > padas, ka verbides), rohke õ esinemine esisilbis (otsekohe >õtsekõhe, o > õ), v säilimine labiaalvokaali (nt o, u) kõrval (uluma > ulvoma) jpm.

Kirde-Eesti rannikumurre

Kirderannikumurre jaguneb Alutaguse ja rannamurdeks. Iseloomulikud jooned on vältevahelduse (rikkas : rikkad) ja konsonantide palatalisatsiooni puudumine; rannamurdes veel sulghäälik ks-tüveliste sõnade vormides nagu tenikse pääv (tõnisepäev), õeksed; õ-hääliku puudumine (sõna > sana, jõudma > joudama), Alutagusel st assimileerumine > ss (istutama > issutama; pesta : pestakse > pessä : pessässe), o esinemine järgsilbis (põrand > permando) jpm.

Lõuna-Eesti murded

Mulgi murret iseloomustab samuti selle eripärane hääldus, mis tuleneb a ja ä asendumisest e-ga alates kolmandast silbist (nt [nad] olid > ollive), vokaalide kadu rõhututes silpides (perenaine > pernain, kasvanud > kasun), sulghäälikute pikenemine (kõneleda > keneltte, üteldi > ütteltti) jm. Kuigi mulkideks kutsutakse sageli kõiki Viljandimaa elanikke, ei ole Viljandi ega Viljandi kihelkond enam Mulgimaa lõunaeestilise murde mõttes. Mulgi murret on viimastel sajanditel kõneldud hoopis peamiselt Halliste, Karksi, Tarvastu, Paistu ja Helme kihelkonnas.

Tartu murde ala on ajaloolise Tartumaa lõunaosas Peipsi järvest Võrtsjärveni, lääne pool Läti piirini. Tartu murde hääldust iseloomustavad näiteks h kadu sõna algul ja järgsilpides (hea > ää), kolmas välde teise asemel (saanud > .saanu), nõrk sulghäälik ninahäälikute (m, n) ja liikvidate (l, r) järel (maalt > maald), pika ü diftongistumine  III vältes (müüma > müima).

Võru murret kõneldakse Kagu-Eestis. Arhailiseimat lõunaeesti keelekuju iseloomustavad ulatuslik vokaalharmoonia (jäävad > jääväq, jäänud > jäänüq), eripärased õ-lähedased vokaalid, tugev h-häälik, mis on hästi säilinud ja kujunenud iseseisvaks käändelõpuks (kodus > kottoh), eripärane palatalisatsioon (ü`t´s – palataliseerub mitte konsonantühendi algus-, vaid lõpposa, nii et konsonandi järel võib kuulda j-laadset häälikut) jpm.

II variant. Tööleht

Ülevaate murretest võib anda ka nii, et õpilased loevad läbi töölehelt „Eesti murrete erijooned ja kõnelejate arv” artikli „Üts karumurelane lobotas põntil” ning lahendavad ülesanded. Töö käigus täidavad õpilased töölehel samasuguse murdetabeli, nagu on kirjeldatud eespool, ja värvivad murdekaardi. Siit leiab  töölehe vastuse

Siinkohal oleks hea juhtida õpilaste tähelepanu ka murrete õigekirjale ning kirjutada vihikusse vastav reegel. Kui on vaja, võib algustähe kasutamise kohta teha mõne lisaharjutuse.

Kui murret nimetatakse kohanime järgi, tuleb kasutada suurt algustähte (Tartu murre, Võru murre, Mulgi murre), muudel juhtudel kasutatakse väikest algustähte (idamurre, läänemurre, keskmurre, saarte murre, rannikumurre).

3. Harjutamine

15

  • Õ h 15
  • Mäng. Murdesõna tähenduse seletamine ilma sõnadeta (Õ h 14 põhjal)
  • Arutelu murdesõnade kirjakeelde juurutamise üle

Õ h 15

Harjutustes on mitu Võru murdes teksti (Õ h 15, 17, TV h 14). Need võivad võru keelt kõnelevatele lastele tunduda keeleliselt lihtsad, ent töö tekstidega nõuab ka Võru murde oskajalt omajagu vaeva, nii et vahele ei tasu neid jätta. (Soovi korral võib mõne võrukeelse harjutuse asendada Kodavere murraku ülesandega. Töölehelt „Kodavere murrak” saab lugeda artiklit Kodavere murdepäevast. Siin on töö vastupidine kui Õ h 15: õpilased peavad artiklist leidma info, mida on vaja kuulutuse koostamiseks, ja tegema Kodavere murdepäeva kuulutuse. Siit leiab töölehe vastuse.)

Õ h 15

h 15 aitab veel kord juhtida tähelepanu sellele, et ametlikes tekstides tuleks eelistada kirjakeelt, mis on kõigile ühtviisi arusaadav. Kirjakeelse kuulutuse leiab õpilane lk 149.

Mäng Õ h 14 põhjal

Õ h 14

Tund lõpetatakse mängulise ülesandega. Klassi ette tuleb õpilane, kellele õpetaja ütleb vaikselt h 14 paksemas kirjas olevate murdesõnade tähenduse. Õpilane püüab tähendust teistele seletada, kuid ilma sõnadeta. 

h 14 vastus

Esislaidil on kõik vastused koos. Soovi korral võib aga näidata vastuseid sõnahaaval järgnevate slaidide abil.

päll – öökull
mült – tolm
puudlane – poolearuline
nurutas – rääkis vaiksel häälel
hepik – pirtsakas, edev
kängitsad – jalatsid

päll

päll – öökull

mült

mült – tolm

puudlane

puudlane – poolearuline

nurutas

nurutas – rääkis vaiksel häälel

hepik

hepik – pirtsakas, edev

kängitsad

kängitsad – jalatsid

Arutelu

Kui tähendused on selgunud, võiksid õpilased nende sõnade üle arutleda: millised ja miks neile meeldivad, millistesse tekstidesse võiksid need sõnad sobida, kas neid tasub juurutada kirjakeelde.

Tunni lõppu peaks jätma veidi aega ühe kodutööks jääva harjutuse  h 16 kommenteerimiseks. Et värvida purgid õigesti, tuleb kõigepealt endale selgeks teha kihnukeelse sõna edekohe tähendus (edasi). Abi saab Kihnu murraku sõnastikust.

Lisamaterjal

Metoodiline materjal

  • Kelly Leo, „Murdekeele tööraamat” platvormil  või paberväljaandena (Avita, 2021). Tööraamat sobib lisalugemiseks õpetajale ning teema süvendatud käsitlemiseks põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele.  

Lugemissoovitus õpilastele

Lugemissoovitus õpetajale

Kelly Leo „Murdekeele tööraamat” murdekeele-teemaline tööraamat. Siit leiab tundi või kodutööks huvitavat lisalugemist ja õppevara. Paberväljaandele lisaks on võimalus kasutada rikkaliku murrete näitevaraga digiõpikut Opiqus. 

Kasulikke veebilehti

Peatüki „Mudekeel” Õ ja TV vastused 

Kodutöö ja tunni kirjeldus

Hindeline ülesanne 

TV h 10, 11

Kodutöö

Loe ja tee harjutusi murrete kohta:

  • Loe Õ lk 12–13, h 11 (s)
  • TV h 13, 16

TV h 16 lahendamist alusta sellest, et selgitad välja sõna „edekohe” tähendus. Abiks on kihnu-eesti sõnastik: http://www.eki.ee/dict/kihnu/

Kodutöö Opiqus

Loe ja tööta läbi Opiqu ptk 1.4 „Murdekeel”. Pane rõhku harjutustele Murdekaart„Murdelausete võrdlus” ja küsimustele h 7

Tunni kirjeldus

Mis on murre, milliseid murdeid on Eestis kõneldud ja kõneldakse?

Õ lk 12–14, Õ h 12, 14, 15, töölehed

Palun oota