Murdekeel (1)

TV h 10–12

Kodust ülesannet kontrollides võib põgusalt arutada selle üle, mida peab teadma, kui on vaja helistada häirekeskusesse. Infot teema kohta pakub häirekeskuse koostatud tekst (seda võib kasutada ka nt klassijuhatajatunnis).

Siit leiab h 10 vastuse. Väide c võib tekitada klassis arutelu, kuid õige vastus on, et väide on väär. Hädaabinumbrile helistades peab helistaja teatama aadressi, kus õnnetus vms juhtus, mitte oma aadressi (oma elupaiga). 

Siit slaidilt saab vaadata  h 11 vastust. 

Kõnede kuulamine ja analüüsimine

Häirekeskusele tehtud telefonikõnedest kaks – kuuripõlengust ja rahakotivargusest teatamine – on koostatud ja salvestatud häirekeskuses spetsiaalselt e-tunni jaoks ning sisaldavad hädaabikõnede tüüpilisi vigu. Kolmas kõne on murdekeelne. Kõiki kõnesid tunnis kuulata ega analüüsida ei jõua, kuid kindlasti tasub kuulata murdekeelset kõnet, sest sellega on hea sisse juhatada järgmine teema – murdekeel. 

Kuuripõlengust teataja seletused on segased ja pikad, ta kipub rääkima kõrvalistest asjadest, helistaja ei ütle oma nime, asukohana nimetab Pärnu maantee, kuid jätab mainimata, mis linnas või alevikus see on.

Rahakotivargusest teataja jätab samuti ütlemata olulised andmed ja seletab juhtunut segaselt, nii et kõne vastuvõtja ei saa aru, kus rahakott kadus ja kus helistaja praegu asub. Kui kuulamiseks valitakse rahakotivarguse kõne, siis võiksid õpilased teha kokkuvõtte, kuidas toimida siis, kui on kadunud ID-kaart või pangakaart.

Murdekeelse telefonikõne puhul jääb häirekeskuse töötaja hätta, sest ei saa helistajast päris täpselt aru ja suunab kõne edasi. Helistaja teeb ka muid vigu: ei ütle oma nime, ei kirjelda asukohta.

Eesti eri paigus on kõneldud või kõneldakse eesti keelt erinevalt. Piirkonnale omast keelekuju nimetatakse murdeks. Tunni teema: mis on murre, eesti keele murded.

Mis on murre ja kuidas murded tekkisid?

Õpilased kirjutavad vihikusse murde definitsiooni.

Murded kujunesid välja pika aja jooksul (I aasatuhandest 17. sajandini). Muinasajal, kui eestlastel polnud ühtset riiki, oli maa jagatud maakondadeks ja kihelkondadeks. Inimesed liikusid vähe ja suhtlesid peamiselt oma kandi inimestega. Nii hakkasid maakondades ja kihelkondades välja kujunema oma keelelised iseärasused. 14. saj lõpul muudeti talupojad sunnismaiseks: nad kinnistati ühe mõisa külge ega tohtinud mõisniku loata elukohta vahetada. Liikumisvabaduse puudumine suurendas eri paikkondade keelelisi erinevusi veelgi, arenesid välja paikkondlikud keeled: murded ja murrakud.

I variant. Animeeritud murdekaart ja tabel

Töö animeeritud murdekaardiga.

Animeeritud murdekaardil tulevad murdepiirkonnad ükshaaval esile ja kõlab sama lause eri murretes. Kui õpilased on legendi järgi murde kindlaks teinud, ilmub murde nimetus kaardile ning lisandub kõnelejate arv.

Kaardi põhjal täidavad õpilased vihikusse tabeli murrete kohta. Näidete lahter jääb esialgu tühjaks, näited leitakse järgmist ülesannet (h 12) täites. Siin on täidetud tabeli näidis.

Kaardil olevatest lausetest valitakse üks sõna ja kirjutatakse selle murdekujud tabeli näidete veergu. Näitesõna võiks olla selline, mis on eri murretes erinev (nt eeskoda).

Kui jääb aega, võib vaadata murrete ja kirjakeele ühisosa kaarti ja uurida, kui palju eri murded kirjakeelega sarnanevad. (Kaardi andmed on pärit K. Pajusalu, T. Hennoste jt raamatust „Eesti murded ja kohanimed", lk 117.) Õpilased reastavad murded selle alusel, kui suur on nende ühisosa kirjakeelega. 

II variant. Tööleht

Ülevaate murretest võib anda ka nii, et õpilased loevad läbi töölehelt „Eesti murrete erijooned ja kõnelejate arv” artikli „Üts karumurelane lobotas põntil” ning lahendavad ülesanded. Töö käigus täidavad õpilased töölehel samasuguse murdetabeli, nagu on kirjeldatud eespool, ja värvivad murdekaardi. Siit leiab  töölehe vastuse. 

Siinkohal oleks hea juhtida õpilaste tähelepanu ka murrete õigekirjale ning kirjutada vihikusse vastav reegel. Kui on vaja, võib algustähe kasutamise kohta teha mõne lisaharjutuse.

Õ h 15

Harjutustes on mitu Võru murdes teksti (Õ h 15, 17, TV h 14). Need võivad võru keelt kõnelevatele lastele tunduda keeleliselt lihtsad, ent töö tekstidega nõuab ka Võru murde oskajalt omajagu vaeva, nii et vahele ei tasu neid jätta. (Soovi korral võib mõne võrukeelse harjutuse asendada Kodavere murraku ülesandega. Töölehelt „Kodavere murrak” saab lugeda artiklit Kodavere murdepäevast. Siin on töö vastupidine kui Õ h 15: õpilased peavad artiklist leidma info, mida on vaja kuulutuse koostamiseks, ja tegema Kodavere murdepäeva kuulutuse. Siit leiab töölehe vastuse.)

h 15 aitab veel kord juhtida tähelepanu sellele, et ametlikes tekstides tuleks eelistada kirjakeelt, mis on kõigile ühtviisi arusaadav. Kirjakeelse kuulutuse leiab õpilane lk 149.

Mäng Õ h 14 põhjal

Tund lõpetatakse mängulise ülesandega. Klassi ette tuleb õpilane, kellele õpetaja ütleb vaikselt h 14 paksemas kirjas olevate murdesõnade tähenduse. Õpilane püüab tähendust teistele seletada, kuid ilma sõnadeta. 

Arutelu

Kui tähendused on selgunud, võiksid õpilased nende sõnade üle arutleda: millised ja miks neile meeldivad, millistesse tekstidesse võiksid need sõnad sobida, kas neid tasub juurutada kirjakeelde.

Tunni lõppu peaks jätma veidi aega ühe kodutööks jääva harjutuse  h 16 kommenteerimiseks. Et värvida purgid õigesti, tuleb kõigepealt endale selgeks teha kihnukeelse sõna edekohe tähendus (edasi). Abi saab Kihnu murraku sõnastikust.

Metoodiline materjal

• Kelly Leo, „Murdekeele tööraamat” platvormil  või paberväljaandena (Avita, 2021). Tööraamat sobib lisalugemiseks õpetajale ning teema süvendatud käsitlemiseks põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele.  

Lugemissoovitus õpilastele

• Kerttu-Liisa Kopliste, „Murdesõnade tundmine tänapäeva kooliõpilaste hulgas”. – Akadeemiake, 3/2013. Emakeeleolümpiaadi I vooru töö, mis uurib, kas ja kui palju tunnevad 10.–12. klassi õpilased Muhu murdesõnu. 

Lugemissoovitus õpetajale

• Tiit Hennoste, Karl Pajusalu, Peeter Päll, Ellen Niit, Jüri Viikberg, „Eesti murded ja kohanimed”. Eesti Keele Sihtasutus, 2018.
• „Rahvaloendus. Murdekeeli räägib rohkem inimesi kui eelmisel loendusel”. 2021. aasta rahvaloenduse murdeteemaliste küsimuste tulemuste kokkuvõte. 
• „Eesti murded rahvaloenduse andmetel”. Eelmise (2011. a) rahvaloenduse andmetele tuginev tekst annab ülevaate murdeoskusest, murderühmade paiknemisest, murrete levikust tänapäeval.

Kasulikke veebilehti

• Eesti murrete sõnaraamat (1994–...)
• Võru Instituudi koduleht ja eesti-võro-eesti sõnastik. 
• Kihnu Instituudi koduleht ja kihnu-eesti sõnastik. 
• Kodavere murraku koduleht ning kodavere-eesti sõnastik.

• Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv veebis. Arhiiv sisaldab helisalvestisi eesti murretest ja sugulaskeeltest, käsikirjalisi materjale, keele kogumise ja keeleteadusega seotud fotosid, videosalvestisi.
• Eesti Keele Instituudi eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiivi fonoteek.
• Tujurikkuja murdeteemaline sketš (20.12–21.55). Õpilastega võib vaadata murdeteemalist Tujurikkuja sketši, milles kirurgid ja patsient õdedega murdekeelt kasutavad, mistõttu viimased neist aru ei saa. Sketš lõpeb üleskutsega: „Teata värdkeelest kohe! Riigikeele solkijad peavad saama väärilise karistuse!” Saab arutleda, miks tekkisid arusaamatused ja kuidas neid oleks saanud vältida. Miks kutsutakse sketši lõpus üles värdkeelest teatama? Kas arusaamatuste vältimiseks tuleb murded kaotada või on teisi võimalusi? 

Peatüki „Mudekeel” Õ ja TV vastused 

• lk 12–15 vastused
• lk 10–11 vastused