Tunni ülesehitus
- Sissejuhatus, 10 min
- Tardkivim ja settekivim, 15 min
- Kivimite paljandumine Eestis, 19 min
- Kokkuvõte, 1 min
Ettevalmistus
Õpetaja on tutvunud nimekirjaga asjadest, mida 6. klassi loodusõpetuse tundides vaja läheb.
Õpetajal on tundi kaasa võetud
- luupe ja mitmesuguseid Eestis leiduvaid setteid ja kive, näiteks liiva, mereloomade karpe, savi, liivakivi, paekivi, graniitne kivi ja mõni fossiiliga kivi;
- kotiga nii palju kive, et igale õpilasele jaguks kaks kivi.
Läbilõigete meisterdamiseks on vaja kolme plastpudelit või klaaspurki, graniitseid kive, savi, liiva, paekivitükke ning erineva terasuurusega kivide, liiva ja savi segu.
Kui koolis on olemas kivimikogu, siis võiks ka seda tunnis kasutada.
Eelteadmised
Õpilane teab, mis on maakoor.
Eesmärgid
Õpilane
- saab aru, mille poolest tardkivimid ja settekivimid erinevad;
- teab põhilisi Eesti maapõue kivimeid.
Seotud materjal
- ptk 1.1. Maakoor koosneb kivimitest
- lk 8–11
- lk 4–5
Märksõnad ja meetodid
- tardkivim, sete, settekivim, paljand, pankrannik e klint
- arutelu, video, maakoore läbilõike meisterdamine
Lõiming
4. kl loodusõpetus. Maakera siseehitus (I osa lk 70–73)
7. kl geograafia. Maa siseehitus (lk 30–31)
7. kl geograafia. Kivimid (lk 42–45)
9. kl geograafia. Eesti geoloogiline ehitus (lk 18–21)
9. kl keemia. Ehitusmaterjalid (lk 34–37)
Läbivad teemad
Keskkond ja jätkusuutlik areng
1. Sissejuhatus
10
- Suviste bingolehtede arutelu
- Kiviorkester
Suviste bingolehtede arutelu
Kui õpilastele jagati suveks 5. klassi e‑tunni lõpus olnud bingolehed, siis võiks lasta õpilastel rääkida mõnest põnevamast seiklusest või kogemusest.
Kiviorkester
Selleks mänguks on vaja kotitäit kive, millest iga õpilane valib endale kaks kivi. Õpilased seisavad ringis, panevad silmad kinni ning on täiesti vaikselt. Õpetaja on dirigent: see tähendab, et ta paneb kellelegi käe õlale ning see õpilane hakkab oma kahe kiviga heli tekitama (neid omavahel kokku toksides või hõõrudes). Edasi puudutab õpetaja kedagi teist, kolmandat jne, kuni lõpuks mängivad pilli kõik. Seejärel hakkab õpetaja märku andma pala lõpetamiseks: see, kellele nüüd õlale patsutatakse, lõpetab heli tekitamise. Lõpuks on kõik vait ja sellel vaikusel võiks lasta umbes pool minutit kesta.
Mida loodusõpetuse tundideks varuda?
6. klassis tehakse loodusõpetuse tundides üsna palju katseid ja õuetunde, milleks oleks hea materjalid juba ette valmis varuda. Nimekiri sellest, mida vaja läheb, on siin. Selles on välja toodud ka vahendid, mille õpilased võiksid ise kaasa võtta. Mõnikord võib aga olla lihtsam, kui õpetajal on need endal olemas. (Materjale, mis on e-tunnis printimiseks olemas, ei ole eraldi välja toodud.) Vaja võib minna väga mitmesuguseid asju, nt toiduvärve, liiva, kruusa, kive, mulda, köögivilju, vihmausse…
2. Tardkivim ja settekivim
15
- Tardkivimid tekkisid magma tardumisel
- Graniitsete kivide uurimine
- Settekivimid moodustusid ürgses ookeanis
- Video settekivimitest
- Lubjakivi ehk paekivi on Eesti rahvuskivi
- Video lubjakivist
- Kivistised on kunagi elanud loomade jäänused, mis on kivistunud
- TV lk 4 ül 2 (Opiqu ptk 1.1 ÜK „Kivimite tekkeviisid”)
Tardkivimid
Paar miljardit aastat tagasi, kui noor ja kuum maakoor tasapisi jahtuma hakkas ja magma tardus, tekkisid tardkivimid ehk magmakivimid. Vanimad tardkivimid on leitud Gröönimaalt, need on umbes 3,7–3,9 miljardit aastat vanad. Enamasti on ürgsed tardkivimid kaetud nooremate kivimite ja setetega, aga näiteks Soomes, Norras ja Rootsis on tardkivimitest mäed ja kaljud. Põhiline tardkivim on seal graniit. Mandrijääga jõudis graniitseid kivisid (rahvakeeli raudkivisid) ka Eestimaa pinnale. Näeme neid rändrahnudena laiali paisatult mererannas ja metsa all. Sügaval maakoores moodustab graniitne tardkivim ka meil paksu ja tugeva lasundi. Tardkivimeid moodustub vulkaanide läheduses ka praegu.
Lasta õpilastel graniitseid kive katsuda ja vaadata ning luubiga uurida. (Kui luupe on klassis vähe, on abiks nutitelefon: sellel võib kasutada kaamera suurendamisfunktsiooni või laadida alla mõne luubi äpi.)
Settekivimid
Kui moodustusid ookeanid ja hakkas arenema elu, hakkasid tekkima ka settekivimid. Kunagi ammu lainetas ka Eesti kohal ürgne ookean, suures veekogus settisid ehk vajusid põhja savi, liiv ja mereloomade lubjarikaste kodade jäänused. Neist koguneski setete ehk pudeda materjali kiht, mis kasvas aina paksemaks. Nooremad setted surusid oma raskusega sügavamale jäänud kihtidest vee ja õhu välja ning pressisid need kõvasti kokku. Nii said ajapikku pudedatest setetest tugevad settekivimid.
Näidata õpilastele videolõiku meie settekivimitest.
Niisiis moodustub settekivim pudedate setete kõvastumise tulemusena. Liivast saab liivakivi, lubjarikastest kodadest lubjakivi, savist savikivim. Settekivimitest leidub Eesti maapõues veel näiteks põlevkivi, fosforiiti ja graptoliitargilliiti. Suuremalt jaolt toimub settimine veekogudes, maismaal on pigem ülekaalus kulutusprotsessid. Lubjakivi, mida rahvasuus nimetatakse ka paekiviks, on meie rahvuskivi.
Kuulame ja vaatame nüüd videot sellest, kus asus Eesti siis, kui moodustus meie rahvuskivi.
Vastus. Eesti asus siis soojas meres, seega üsna ekvaatori lähedal.
Seetõttu võib just lubjakividest leida eriliselt palju kivistisi ehk fossiile. Kivistised on kunagi ammu elanud loomade ja taimede jäänused, mis mattusid setete alla ja kivistusid. Kivistisi uurides saab teada, milline oli elu Maal kauges minevikus. Eestist on kivististena leitud näiteks nautiloide, trilobiite, mitmesuguseid tigusid, koralle jmt.
Kui on võimalik, võiks õpetaja näidata kivististega kive.
Vastus. Dinosauruste kivistisi ei leidu meil seetõttu, et ajal, mil dinosaurused Eestis elasid, oli meie maakoor juba maismaa ning maismaal väga settimist ei toimu. Isegi kui mõni dinosauruse kivistis siin kunagi oli, kulutas selle ära viimane jääaeg.
Lahendage lk 4 ül 2 (ptk 1.1 ÜK „Kivimite tekkeviisid”).
3. Kivimite paljandumine Eestis
19
- Maakoor on nagu kihiline kook
- Põhja-Eestile on iseloomulik peamiselt lubjakivi
- Lõuna-Eestile on iseloomulik liivakivi ning paksem kiht setteid
- Kivimikihid ulatuvad maapinnale paljandites
- TV lk 4 ül 3 (Opiqu ptk 1.1 ÜK „Töö kaartidega”)
- Eesti maakoore läbilõike meisterdamine
Meie maakoor on nagu kihiline kook. Üksteise peal lasuvad savikivimid, liiva- ja paekivi ning paljud teised settekivimid. Maakoort meie jalge all võib võrrelda telliskividest laotud majaga. Nii nagu maja hakatakse ehitama alumistest kihtidest, nii on ka looduses vanemad kihid allpool ja nooremad pealpool, st maapinnale lähemal. Paksud settekivimite kihid katavad sügaval maakoores olevat graniiti, mis on nagu maja vundament. Kivimikihid, mis üksteise peal lasuvad, on Eestis põhja-lõuna suunas kaldu, nii et need kivimid, mis on näha Põhja-Eesti pankrannikus, jäävad lõuna pool aina sügavamale nooremate kivimikihtide alla.
Lõuna- ja Põhja-Eesti erinevus
Piirkonniti on meie kivimikihtide paksus väga erinev. Lõuna-Eesti on kaetud palju paksema jääaegsete pudedate setete kihiga kui Põhja-Eesti. Selle settekihi all on Lõuna-Eestis liivakivi. Põhja-Eestis on pudedaid setteid vähem ja liivakivi kihti pole üldse, maapinna lähedal on aga lubjakivi. See on üks suuremaid geoloogilisi erinevusi Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel. Seda erinevust on hästi näha ka vanade majade näitel. Lõuna-Eestis ringi sõites võid märgata punakast savist tehtud savimaju, Põhja-Eestis kohtab selliseid harva, vanad ehitised on seal peamiselt paekivist või graniitsetest maakividest.
Paljandid ehk kivimikihtide avamused
Kohta, kus kivimikihid ulatuvad maapinnale, nimetatakse paljandiks. Suurejoonelisi paljandeid leiab Põhja-Eesti pankrannikult ehk klindilt. Neid nimetatakse veel ka pankadeks.
Lõuna-Eestis on näha aga liivakivipaljandeid. Need kulutas väga pika aja jooksul voolanud suurte jõgede vesi. Sügavaid ja vanu orge, kus need jõed voolasid, kutsutakse ürgorgudeks. Rahvasuus nimetatakse sealseid paljandeid ka taevaskodadeks või põrguteks, sest muistsetele eestlastele olid ürgorgude kõrged kaldaastangud pühad paigad.
Nüüd võiks õpiku sisekaanel olevat Eesti looduskaarti kasutades täita lk 4 ül 3 (ptk 1.1 ÜK „Töö kaartidega”).
Eesti maakoore läbilõike meisterdamine
Kui aega jääb, siis võiksid õpilased panna kokku Eesti maakoore läbilõike. Seda võib teha grupitööna. Võiks valmida kolm läbilõiget, mis erinevad üksteisest kihtide paksuse poolest: läbilõige Põhja-Eesti maakoorest, läbilõige Kesk-Eesti maakoorest ning läbilõige Lõuna-Eesti maakoorest (võib lähtuda õpiku joonisest lk 11).
Vajalikud vahendid: kolm plastpudelit või klaaspurki (plastpudelil võib ülemise osa ära lõigata), graniitseid kive, savi, liiva, paekivitükke ning erineva terasuurusega kivide, liiva ja savi segu.
- Graniitsed kivid tähistaksid graniitset aluskorda.
- Savi tähistaks sinisavi kihti.
- Liiv tähistaks liivakivi kihti.
- Paekivitükid tähistaksid paekivi kihti.
- Erineva terasuurusega kivide, liiva ja savi segu tähistaks pudedaid setteid maapinnal.
4. Kokkuvõte
1
- Mõistete mäng „Kiirreageerimisüksus”
Õpetaja ütleb mõiste seletuse ja õpilased peavad võimalikult kiiresti nimetama mõiste.
Seletused
- Magma tardumisel tekkinud kivim. (Tardkivim)
- Kivimikihtide avamus (Paljand)
- Klint ehk ... (Pankrannik)
- Kivistis ehk ... (Fossiil)
- Settimisel tekkinud kivim (Settekivim)
- Eesti rahvuskivi (Paekivi ehk lubjakivi)
Lisamaterjal
Osalemissoovitus. Koolilaste rajakaamerad
Kui soovitakse ja on võimalik, saab klassiga metsa üles panna oma rajakaamera. See võimaldab lastel saada erilise ja isikliku kogemuse metsaelu jälgimisel. Juhised rajakaamerate projektiga liitumiseks leiab laste rajakaamerate veebilehelt. Samal veebilehel saab vaadata ka põnevamaid väljavõtteid rajakaameratest. Pilte ja videoid jagatakse ka „Koolilaste rajakaamera“ Facebooki lehel
Tunni kirjeldus
Õ ptk 1.1. Maakoor koosneb kivimitest |
Harjutamine: TV lk 4 ül 2 ja 3 (või Opiqu ptk 1.1 ÜK „Kivimite tekkeviisid” ja „Töö kaartidega”) |
