Suvemeenutused
Õppeaasta võib sisse juhatada suvemeenutustega. Tavapärase jutustamise asemel võib kasutada ka mõnda muud võtet. Näiteks mõtlevad õpilased sõnaga suvi mõne liitsõna, mis annab edasi suvele iseloomulikku (nt sääsesuvi, maasikasuvi, teatrisuvi, töösuvi).
Vaheaega võib meelde tuletada ka sõnasedelite abil. Iga õpilane lõpetab sedelil oleva lause nii, et see seostuks tema suvega.
Sissejuhatuseks võib sobida ka mäng. Lapsed istuvad ringis, mängu alustaja (see võib olla ka õpetaja) seisab keskel. Mängu alustaja ütleb midagi oma suviste tegemiste kohta (nt Leidsin sel suvel endale uusi sõpru). Kõik, kellega juhtus samamoodi, vahetavad kiiresti kohad. Kohata jäänud mängija mõtleb järgmise lause. Jne.
Kooliaasta alguse puhul tasub mõelda ka sellele, mis koolis head on. Iga õpilane võiks kirja panna 3–5 toredat asja, mis seostuvad kooliga. Nimekirju võrreldakse klassis, rühmades või paaris.
Õpiku illustratsioonid
Edasi tehakse tutvust õpikuga: uuritakse koos õpiku ülesehitust ja sisukorda, et saada ülevaade õpitavatest teemadest, õppida õpikut paremini kasutama ning ühtlasi arendada funktsionaalse lugemise oskust. Alustada võiks kaanepildi vaatlemisest.
Kaanepildi nali sünnib kahe sõna – boiler ja broiler – segamini ajamisest. Pilt juhib tähelepanu õigekirja olulisusele: sellest võib sõltuda tähendus. Kaanepilt on pärit peatükist „Sõnaraamatute kasutamine” (lk 69 ül 2), kus õpetatakse, kuidas kontrollida sõnaraamatust tähendust ja õigekirja. Pildi autor on Hillar Mets, kes on teinud ka paljud teised õpiku illustratsioonid. Kui kunstnikku ei osata nimetada, võiks õpilased suunata lk 182, kus on õpiku trükiandmed. Ühtlasi võiks impressumist uurida, milliseid andmeid sealt veel leiab, mida tähendab autoriõigus, miks on ilmumisaastaid mitu jms.
Õpikut sirvides võiksid õpilased leida ka teiste kunstnike töid (neid on mis tahes lugemispala juures, stiililt ja värvigammalt erinevaid pilte leiab nt lk 30, 36, 65, 100, 109, 135, 170, 175). Originaalillustratsioonide eesmärk on näidata tegelaste ja tegevuse visualiseerimise erinevaid võimalusi.
Fotot on eelistatud juhul, kui on vaja midagi täpselt ja dokumentaalselt edasi anda (nt teoste kaanepildid, loomade kujutised, kirjanike portreed).
Sisukorraga tutvumine
Edasi võiks keskenduda sisukorrale. Paberõpiku kõrval võib projektoriekraanilt vaadata ka sisukorda.
Õpikus on kokku 9 peatükki. Õpilased võiksid märgata, et lugemispalad vahelduvad keele- ja kirjandusõpetuse teooriaga (paberõpiku sisukorras eristab lugemistunde kaldkiri).
Sisukorrast võiks igaüks valida paar suurt peatükki ja vaadata, kuidas need algavad ja kuidas lõpevad.
Avalehtedel korduvad sama tüüpi ülesanded:
- arutlemine mõne küsimuse üle,
- väite põhjendamine,
- sõnadest lause moodustamine.
Töötanud esimese avalehe läbi, teavad õpilased edaspidi, mis neid ees ootab. Kui lahendada perioodiliselt sama tüüpi ülesandeid, on võimalik hinnata oma arengut: kas arutleda ja põhjendada on nüüd lihtsam, kas laused tulevad hõlpsamalt. Kuna ülesanded lähtuvad peatüki teemast, saab nende järgi ennustada, millest peatükis juttu tuleb.
Peatüki kokkuvõtteks tuleb teha mahukam kirjalik töö (tutvustus, referaat, minientsüklopeedia vm), kasutades peatükist omandatud teadmisi ja oskusi.
Koos tasub uurida ka õppetükkide ülesehitust ning juhtida õpilaste tähelepanu korduvatele elementidele, mis hõlbustavad õpiku kasutamist (lk 6).