Peatükk 1.1 (Bioloogia 8. kl)

Taimede tunnused

Peatükist saad teada

  • Missugused olid esimesed organismid Maal.
  • Missugused on taimede ja loomade peamised erinevused.
  • Kuidas taimed liiguvad ja suhtlevad.

Olulised mõisted

  • eeltuumne organism – organism, kelle rakus pole tuuma
  • päristuumne organism – organism, kelle rakus on tuum

Sissejuhatuseks

Esimesed organismid Maal olid väga väikesed ja lihtsa ehitusega. Nad elasid vees ja said eluks vajaliku energia lihtsatest orgaanilistest või anorgaanilistest ainetest. Nende rakkudes tuuma veel polnud, pärilikkuseaine paiknes rakus vabalt. Rakutuumata e eeltuumseid organisme on ka tänapäeval, need on bakterid.

Looduse edasise arengu käigus kujunesid rakutuumaga e päristuumsed organismid, kelle rakkudes on tuum. Algloomad, taimed, seened ja loomad kuuluvad rakutuumaga organismide hulka.

Kõige algelisemad taimed on rohevetikad, maismaataimede kõige algelisem rühm on sammaltaimed. Neist arenesid teised eostaimed: kollad, sõnajalad ja osjad. Eostaimedest arenesid paljasseemnetaimed ja nendest omakorda katteseemnetaimed.

Kõige algelisemad taimed on rohevetikad. Rohevetikad Toila rannas

Huvitav. Vanim taim ja loom

Vanim praegu kasvav puu on Ameerika Ühendriikides Kalifornias üle 4840 aasta vana ohteline mänd. Euroopa vanimaks puuks peetakse Põhja-Walesis kasvavat harilikku jugapuud, mille vanuseks arvatakse olevat 4000–5000 aastat.

Vanimad selgroogsed loomad on kilpkonnad ja atlandi polaarhaid, kes on elanud üle 250 aasta. Vanim teadaolev imetaja on 211-aastaseks elanud grööni vaal.

Ameerika Ühendriikides Kalifornias kasvav üle 4840 aasta vana ohteline mänd

Mille poolest erinevad taimed loomadest?

  • Taimede peamine erinevus loomadest ilmneb toitumises. Taimed fotosünteesivad, loomad aga toituvad valmis orgaanilisest ainest. Loomad sõltuvad seega otseselt (süües taimi) või kaudselt (süües taimtoidulisi loomi) taimedest.
  • Taimed eraldavad fotosünteesil hapnikku ja tarbivad õhust süsihappegaasi. Mingi hulk hapnikku kulub ka taimedel hingamiseks, kuid neil on hapnikukulu väike. Loomad kasutavad taimede eritatud hapnikku hingamiseks ning eritavad süsihappegaasi. Seega sõltub loomariigi ja enamiku teiste organismide olemasolu täielikult taimeriigist.
  • Taimed ei liigu aktiivselt nagu loomad, st nad ei saa asukohta vahetada ega ohu korral minema joosta. Pole aga õige väita, et taimed üldse ei liigu. Ka nemad peavad iga uue olukorraga kohanema, nii avab taim päevarütmi järgides õied, valgusallikast kaugel olev taim kasvab valguse poole jms.
  • Taimerakud erinevad loomarakkudest mitme tunnuse poolest. Nendega tutvud peatükis 2.1.
  • Mõni taimeosa võib kasvada kogu elu, kuigi taimede pikkuskasvul on piirid. Igal loomaliigil on seevastu enam-vähem piiratud kasvuaeg ja suurus. Taimed võivad elada väga vanaks. Mõni puu elab sadu, isegi tuhandeid aastaid. Loomade eluiga on palju lühem.
  • Taimede organid on lihtsama ehitusega kui loomade omad. Loomadel moodustavad ühesugust ülesannet täitvad organid (e elundid) elundkondi. Taimedel elundkondi pole.
  • Taimedel pole närvisüsteemi, mis enamikul loomadel reguleerib kogu organismi elutegevust. Erinevalt loomadest pole taimedel ka meeleelundeid väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtmiseks.
  • Taimede ja loomade elutegevust reguleerivad erilised ained, s.o hormoonid. Hormoone toodetakse väga väikestes kogustes, kuid nende mõju organismi elutegevusele on suur. Taimes võivad hormoone toota paljud rakud, loomal sünteesitakse neid erilistes elundites. Enamiku loomade elutegevust reguleerivad nii närvisüsteem kui ka hormoonid, taimedel vaid hormoonid.
  • Taime toestavad puitunud kestaga rakud ning rakusisene rõhk, selgroogsetel loomadel on toeks luustik.
  • Taimed võivad paljuneda ka kehaosadega, s.o vegetatiivselt (nt sibulatega), loomad aga tavaliselt mitte.
Taimed toodavad endale ise eluks vajalikke orgaanilisi aineid, st rohelistes taimeosades toimub fotosüntees

Huvitav

Toitumise ja liikumise iseärasustest tingituna on taimedel suur välispind: lehestik ja juurestik on tavaliselt rikkalik. Seepärast saavad taimed mullast piisavalt vett ja toitaineid hankida ja fotosünteesida ega peagi väga aktiivselt liikuma.

Loomad on enamasti liikuvad ja seetõttu peavad nende organid olema kompaktsed. Loomade organite sisepind on hästi liigestunud ja suur ning see tagab kiire ainevahetuse.

  • Pimeduses ei saa taim endale toitaineid sünteesida.
  • Pimeduses ei saa taim vett omastada.
  • Taim vajab valgust vee omastamiseks.
  • Taim vajab valgust fotosünteesimiseks.

Taimede liikumine

Kuna taimed ei liigu ühest kohast teise, reageerivad nad välistele mõjuritele teisel viisil kui loomad. Enamik taimede liigutusi on aeglased.

Osa taimede liikumisi on kindla suunaga. Küllap oled märganud, et nt aknast eemale paigutatud taim kasvab alati valguse suunas, samuti tungivad juured alati allapoole mulda ja varred suunduvad ülespoole. Niiviisi sunnivad taimi liikuma (kasvama) kindlasuunalised füüsikalised mõjurid: esimesel juhul valgus ja teisel maa raskusjõud. Taimede kindlas suunas kasvamist mõjutavad ka mitmesugused ained, nt suunduvad juured mullas toitainete ja vee poole.

Osal liigutustel pole kindlat suunda. Näiteks paljude taimede õied sulguvad ja avanevad öö ja päeva vaheldumisel, mõni taim reageerib soojusele, nt tuppa toodud tulbi õied avanevad.

Osa taimi reageerib puudutusele, mis on samuti füüsikaline ärritus. Tavaliselt on sel puhul taime reaktsioon üsna kiire. Näiteks kui mimoosi lehti puudutada, vajuvad need longu paari sekundiga, putuktoiduliste taimede lehed aga keerduvad kokku, kui putukas lehe näärmekarvu puudutab. Need on kiired liigutused ja pole seotud kasvamisega.

Häbelik mimoos reageerib puudutusele

Kuidas taim kasvusuunda muudab?

Taime kasvu ja arengut ning ka liikumist reguleerivad taime erilised kasvuained (hormoonid). Taim kasvab valguse poole seetõttu, et ühe kindla kasvuaine molekulid kogunevad taime valgustamata ossa (vt joonist). Kasvuaine toimel venivad sealsed rakud välja, see taime pool pikeneb ning taim pöördub vastassuunda, st valguse poole. Nii tõuseb ka lamandunud taim maapinnalt üles, kuna vastu maad asuval varrepoolel jääb valgusest vajaka.

  • Mullas lahustunud toitained ja vesi
  • Valgus
  • Maa raskusjõud
  • Soojus
Taime vars kasvab alati ülespoole ning juur maa raskusjõu mõjul allapoole

Teadlastelt. Lõhn aitab taimedel suhelda nii üksteisega kui ka putukatega

Taimede lõhn meelitab kohale tolmeldavaid putukaid. Mõnikord aga annab taim putukatele lõhnaga märku hoopis teisel põhjusel. Näiteks osa taimi hakkab eritama „hoiatusaineid”, kui kahjurputukad nende lehti söövad. Need ained teavitavad veel kahjustamata naabertaimi putukate rünnakust. Seepeale käivituvad kahjustamata taimede rakkudes protsessid, mis muudavad taimed kahjurputukate suhtes vähem tundlikuks: nt tekivad rakkudes putukatele mürgised ühendid. Mõni taimeliik hakkab pärast seda, kui liblikaröövik on taime kahjustanud, eritama lõhna, mis meelitab ligi kahjuri röövikutesse munevaid putukaid. Sel moel säästab taim iseennast.

Eesti Maaülikooli teadlane Ülo Niinemets on koos kolleegidega uurinud taimede elutegevust, sealhulgas taimede eritatavaid lenduvaid aineid

Küsimused ja ülesanded

  1. Nimeta taimede ja loomade põhilisi erinevusi.
  2. Kui välistunnuste põhjal on raske otsustada, kas organism kuulub taime- või loomariiki, siis mille järgi selle kindlaks saab teha?
  3. Miks ei saa taimed reageerida väliskeskkonna muutustele nii kiiresti nagu loomad?
  4. Mille poolest taimede ja loomade liikumine erinevad?
Palun oota